Tekst nr: 91

1SETO KEEL JA KULTUURSETO KIIL´ NI KULTUUR`
2Ainekava Setomaa põhikoolideleAinõkava Setomaa põhikuule jaost
3
4
5SISSEJUHATUSALOSTUSÕST
6
7Ajalooline Setomaa on Kagu- Eesti osa vastu Venemaad.Aoluulinõ Setomaa om hummogulõuna Eesti veerekene vasta Vinnemaad.
8Moodustub osa praeguse Põlva ja Võru maakonnast ning Venemaa poolele jäävast Petseri rajoonist.Ta om tükükene parhillatsõst Põlva, Võro maakunnast ni Petseri rajoonist.
9Selles piirkonnas on välja kujunenud rida erinevusi võrreldes muu Eestiga, samuti on säilinud ehedamal kujul vana rahvakeele kasutus, kombed, omakultuur ja säilinud on ka tugev õigeusu mõju.S´jooh paigah om pall´ogi tõistmuudu ku muijal Eestih. Rohkõba om alalõ hoitunu uma keeletarvidus, kumbõ ja kultuur. Alalõ om hoitunu õigõusu kerigo kumbõ´.
10Seto keel on nimetatud piirkonna vana rahvakeel, mille kõnelejate arv on tänaseks jäänud väiksearvuliseks.Seto kiil´ um s´joo rahva uma ja vana kiil´, timä kynõlõjite arv jääss´ kyg aig vähäbäst.
11Aine Seto keel ja kultuur õppimine annab õpilastele teadmisi seto keelest ja kohalikust seto kultuurist, süvendab teadmisi oma kodupaiga loodusest, ajaloost, inimestest, sündmustest; suurendab lugupidamist omakandi kultuuripärandi vastu, süvendab vastutust tuleviku suhtes ja aitab kaasa seto keele ja kultuuri säilitamisele järgmiste põlvkondade jaoks.Oppõainõ Seto kiil´ ja kultuur ni timä opmine and lat´silõ tiidmisi seto keelest ja mi umast paigapäälidsest seto kultuurist, nä saava´rohkõba teedä´ umast kodokotsõst, aoluust, inemistest ja siihkandih olnu´ as´jost. Suurõnõs avvustus seto kultuuriperändüse vasta. Naadas rohkõba märgotama tuust, miä saa edesi ja määnest muudu saamõ´ umma perändüst alalõ hoita´ ummi lat´si jaost.
12Tähtsaim on noorte seto keele oskuse arendamine , nii kuulamise, rääkimise , lugemise kui kirjutamise osas.Kyyni´ tähtsäb om yks seto keele selgestopmine: kullõmine, kynõlõmine, lugõminõ ja kir´otaminõ.
13Aine Seto keel ja kultuur jaguneb vastavalt kooliastmetele kolmeks erinevaks kursuseks: setokeelne algõpe ( 70 tundi), setokeelne kodulugu (70 tundi) ja seto keel ja kultuur ( 70 tundi).Ainõ´ om jaedu kolmõ ossa, latsõ´ omma´ jo eri vannusõh ja näide tiidmise´ ni arvosaamine olõ-õi´ üttemuudu. Alostadas Setokiildse kynõoppusõga (70 tunni), edesi tulõ Setokiilne kodolugu ( 70 tunni) ja sys lätt edesi Seto kiil ni kultuur ( 70 tunni).
14Seto keele algõpe sisaldab endas seto keeles kõnelema ja lugema õppimise. Selle läbinud õpilased peavad saama aru setokeelsest kõnest, seto keelest lugu pidama ja oskama lugeda setokeelseid lihtsamaid (lühemaid) tekste.Setokiilne kynõoppus oppas lat´si kynõlõma ja lugõma seto keeleh; pääle opmist piäsi latsõ´ setokiildsest jutust arvo saama, umma esivanõmbide kiil´t avvustama ja lühkokõsi setokiil´dsit jutta lukõ´ mõistma.
15Setokeelne kodulugu arendab edasi seto keele rääkimise oskust, tutvustab kodupaiga ja kogu Setomaa loodust, ajalugu, vaatamisväärsusi, tuntumaid inimesi, levinumaid kombeid.Setokiil´ne kodolugu praavidas seto keele mõistmist, tege latsõ´ tutvast kodokotsõ loodusõ, aoluu ni piirkonnah olõvide kaemist väärt as´joga, ummi inemiste ja kombidõga.
16Seto keel ja kultuur – kursus seob omavahel järgmised valdkonnad: 1) seto keel ,selle erijooned, keele uurimise (ka uurijad) ja kasutamise ajalugu; 2) rahvalooming : seto kultuuri esemeline osa ( rahvariided, ehted, seto taluehituse omapära, külatsässonad, käsitöö, setu söögid) ning rahvaluule (leelo, setu rahvalaulu omapära, tuntumad leelotajad; muinasjutud ); vanad rahvakombed, tähtpäevad , kiriku ja usuga ning igapäevaeluga seonduvad tegevused, ka traditsioonid , 3) setokeelne kirjavara : ajaleht, ilmunud koolikirjandus, ilukirjandus ( ka näitekirjandus), tähtraamatud-kalendrid, õpilaslooming, uurimused; tuntumad seto keeles ( ja/või Setomaast) kirjutanud autorid, nende loomingu ülevaade ja näited ning 4) seto-liikumine.Seto kiil´ ja kultuur köüt´ umavaihõl kokko väega eräsugudsõ´ tegemise´ ja märgotamise´, juttu om müüdälänn´üst, parhilladsõst elost ni tuust, miä või vai piäss´i tulõma. 1) Alostusõst uuritas seto kiilt, seto keele esimuudu juuni, tä aoluku ni uur´jit; 2)sys tulõ rahvalooming ( Külli: ma pandnu siiä määndsegi muu sõna, na om iks eloga ja kombidõga seot asjaq): rõiva´,ehte´,huunõ´ ja näide umaperä, tsässona´, käsitüü, söögi´; seto leelo, tuntu´ lauluimä´, muinasjutu´, vana´ kumbõ´, ka seoilmaaigsõ kombõ, tähtpäävä´, kerigo ni usuas´a´; 3) setokiil´ne kirändüs: aolehe´, kooliraamadu´, jutu´, näütemängo´,kallendri´, op´jitõ kirodadu luu´, teedä´ kirämeeste pala´ ja 4) Setomaa heränemise aig.
17Käesoleva ainekava alusdokumentideks on Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi poolt kinnitatud riiklikud ainekavad. Eeskujuks oli meil ka Võro Instituudi poolt koostatud Võro keele ja kultuuri ainekava.Ainõkava alusõst om võõdu´ Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi kinnidedü riikliku´ õppõkava´ ja Võru Instituudi puult tettü Võro keele ja kultuuri ainõkava.
18Suur tänu Võro Instituudi rahvale!Suur teno näile!
19
20
21SETO KEELE ALGÕPESETOKIILNE KYNÕOPPUS
22(I vanuseaste)( I koolijago)
23
243. klass - seto keele algkursus ( kõnelema õppimine) – 35 tundi ( 1 tund nädalas)3. klass – kynõlõma opmine - 35 tunni
254. klass - seto keeles lugema õppimine - 35 tundi ( 1 tund nädalas)4. klass - lugõma opmine - 35 tunni
26
27
281.1. Õpetuse eesmärgid1.1. Oppusõ tähtsüs
29
30Seto keele algõpe taotleb, et õpilaneTa oppusõ tähtsüsest om, õt koolilat´s:
31austab seto keelt, tahab selles keeles kõnelda;pidä luku seto keelest ni taht seto keeleh kynõlda;
32omandab enam- vähem seto keelele tüüpilise hääldamise;mõist inäb- vähäb õigõhõ seto keeleh synno väll´ä üldä´;
33saab aru lihtsamast setokeelsest kõnest;saa arvo setokiildsest kynõlõmisõst;
34oskab seto keeles vastata esitatud küsimustele;mõist vastada setokiildside küsümistõ pääle;
35oskab lugeda seto kirjaviisis trükitud teksti;mõist lukõ´ seto kirjä;
36oskab etteantud teemadel seto keeles lühidalt rääkida.mõist lühkolt kynõlda seto keeleh kätteantu teemasidõ perrä.
37
381.2. Õppetegevused1.2.Opitegevüse´
39
40Taotletakse, et õpilastel kujuneks teadlikult austav suhtumine omakeelsesse kõnesse, teiste jutu kuulamisse, oskus suhelda oma kodukandi keeles ning arvestada vestluspartnereid ja olukordi.Tahetas, õt koolilatsõ´ piäsi luku´ umast keelest, mõistasi kynõlda tõistõga umah imäkeeleh.
41
42Kuulamine.Kullõmine.
43Setukeelse kõne (õpetaja jutt, hea keeleoskaja kodukandist, vanaema- vanaisa, vanemad, lindistatud setokeelne tekst) kuulamine, sellest kõnest arusaamine.Setokiil´dse jutu ( oppaja, hüä keeletun´ja kodokandist, vanavanõbide vai vanõbide, lindi pääle võõdu´ setokiildse jutu) kullõminõ, taast arvosaamine.
44Klassikaaslaste või teiste laste kõnelemise või ettelugemise kuulamine ning sellest arusaamine.Tõisi lat´si kynnõ vai ettelugõmise kullõmine ni arvosaamine.
45Õpetaja või juhendaja setokeelsete korralduste ning tööjuhiste kuulamine ja kuulamisülesannete täitmine nende põhjal.Oppaja vai vedosniku setokiil´dside juhtnüürõ kullõmine ja nääde perrä kullõmisülesan´dide täütmine.
46Setokeelsete laulude, luuletuste, muinasjuttude või lühikeste proosatekstide kuulamine.Setokiil´dside laula, luulõtuisi, muinasjuttõ vai luhkokõstõ juttõ kullõminõ.
47
48Rääkimine.Kynõlõmine.
49Lühikeste vastuste andmine õpetaja või juhendaja setokeelsetele küsimustele varem teadaolevatel kõneteemadel.Oppaja vai vedosniku küsümiste pääle lühkolt vastamine kyneteemadõ perrä.
50Küsimuste esitamine kuuldud teksti kohta.Küsümiste tegemine ja küsüminõ.
51Kuulatud tekstist lühike ümberjutustus ( sisukokkuvõte)Etteloedu teksti kõrdamine.
52Kahekõnede, lühinäidendite, rollimängude esitamine; setokeelsete laulu- ja ringmängude esitamine.Katõkõnn´i rollimängõ, lühkokõstõ näütõmängõ ettemängmine.
53Teretamine ja hüvastijätmine; palumine ja tänamine, andekspalumine ning andestamine; andmine ja vastuvõtmine.Teretämine ja hüvästejätmine, tehnämine ja pallõmine, andistpallõmine. Anmine ja vastavõtmine.
54Tee küsimine ja juhatamine.Tii vai elokotusõ küsümine ni juhadus.
55Kellaaja küsimine ning vastamine.Kelläao küsümine ja vastaütlemine.
56Ostmine ja müümine, vahetamine.Ostmine ja müümine, vaihtamine.
57Suhtlemine loodusega.Läbikäümine loodusõga: tehnämine ja pallõmine.
58
59Lugemine.Lugõminõ.
60Setokeelse teksti vaikne ja häälega lugemine.Setokiildse kirotusõ hin´dä ette ja helüga lugõminõ.
61Setokeelsete luuletuste ilmekas lugemine (esitamine).Setokiil´dse luulõtusõ ilosahe ettekanmine.
62Kahekõnede, lühinäidendite lugemine osalistega.Katõkõnõdõ, lühkokõstõ näütemänga lugõmine mitmõkõstõ.
63Lindile lugemine.Lugõminõ lindi pääle.
64Kirjalike tööjuhendite lugemine ja neist arusaamine ( õpetaja abiga).Kirotõdu tüüoppuisi lugõminõ ni noist arvosaamine ( oppaja või audada).
65
66Kirjutamine.Kirodamine.
67Lünkteksti täitmine, setokeelsete sõnade ja lühikeste lausete kirjutamine, setokeelsete ristsönade lahendamine.Lünkteksti täütmine, setokiil´dside synno ja lühkidõ lausidõ kirotamine. Setokiil´dside har´otuistõ täütmine. Ristsynno lahendamine.
68Pildil olevale nimetuste ning seletuste lisamine.Pildele seletüsest synno ja lausidõ manopanmine.
69Lihtsate lausete koostamine ( keeleoskaja abiga).Lihtside lauside tegemine ( keelemõistja või audada).
70Lühikeste etteütluste ja lühijuttude kirjutamine.Lühkeste etteütluisi vai lühkokõstõ jutta tegemine.
71Vastavalt kõneteemadele kirjakeelsetele mõistetele setokeelsete vastete leidmine ja vastupidi .Tiidüsperätside teemaside perrä eestikiil´silõ synolõ setokiil´dside mano panmine ni vastapide
72Lihtsamate lausete tõlkimine seto keelest kirjakeelde ja vastupidi (õpetaja abiga).Lihtsidõ lausidõ tegemine ja ümrepanmine seto vai eesti kiil´de ( oppaja või audada).
73
74Muud tegevused.Muu´ tegevüse´.
75Mitmesuguste mängude mängimine , kus kasutavad setokeelset sõnavara, lihtsamate rahvalaulude laulmine, setokeelsete laulumängude (ringmängude) mängimine.Õgasugudsidõ mänga mängmine, koh´ om vaja seto keel´eh kynõlda, lihtsäbide rahvalaula laulmine, setokiil´dsidõ laulu- ja ringmänga tegemine.
76Ettevalmistused setokeelseteks etteasteteks oma koolis, vallas, naaberkoolides; esinemine keele-, luule-, laulupäevadel, Seto Kuningriigi päeval.Ettevalmistusõ´ setokiil´dsest esinemisõst umah koolih, vallah vai maakunna keele-, luulõ- , laulupääväl.
77
781.3. Õppesisu1.3. Opmise jüvä
79
80Hääldamisoskused.Helüga väll´äütlemine.
81Häälik ja täht.Helü ni täht.
82Seto keele häälikute ning häälikuühendite õige hääldamine.Seto keele helüsidõ õigõ välläütlemine.
83Larüngaalklusiili hääldamine (tulõq, nimäq ,esäq-imäq) , häälikute pehmendamine (mineq kar´ja, pall´o jne) , kõrge õ hääldamine (kynõlõs, myytmine,vyyraq), ts ja ds.Kakkõhelü ütlemine, helüside pehmendämine, korgõ y välläütlemine.
84
85Keeleteadmised.Keeletiidmise´.
86Häälik ja täht.Helü ni täht.
87Seto keele häälikud ja nende märkimine seto kirjaviisis: q (larüngaalklusiil), y ( kõrge õ), ` pehmendusmärk, ts ja ds.Seto keele helü´ , kirodamine seto keeleh (kakkõhelü, pehmendämine, korgõ y ).
88Ainsus ja mitmus hoonõh- huunõq, tarõ- tarõq.Ainsus ja mitmus.
89Asesõnad maq, saq, timä, miiq, tiiq, nimäq; tuu, nuuq.Asõsyna´.
90Küsisõnad kohq, määne, mill´e, minkjaost, ku pall´o.Küsüsyna.
91Tagaeitus tulõ-õiq, teku-iq, olõ-õiq.Tagaeitus.
92Tegusõnad, olevik, minevikTegosyna´ (parhilla ja jo olnu´).
93
94Tekstid.Teksti´.
95Setokeelsed rahvalaulud ( laste ja hällilaulud, tähtpäevalaulud, katkendeid “Pekost”, tuntud laulikute leelotekstid).Setokiil´dse rahvalaula teksti´ ( latsi laulu´, hällülaulu´, jupikõsi “Pekost”, teedä´ lauluimäde tekste).
96Seto muinasjutud, kohapealseid muistendeid.Seto muinasjutu´, perimüse´.
97Vanasõnad, mõistatused, naljandid.Vanasyna´, mõistatusõ´, nal´aluu´.
98
99Luuletused, lühijutud, kahekõned, lühinäidendid.Luulõtusõ´, lühko´ jutukõsõ´, katõkõnnõ´, lühko´ näütemängo´.
100Setokeelsed omaloomingulised tekstid ( õpilaste kirjutatud).Lat´si hindä kirotõdu setokiil´dse kirätükü´.
101
102Kõne- ja lugemisteemad.Kynõlõmisest ni lugõmisõst.
103
104MINA JA MU PERE.MA´ ESI´ JA MINO PEREH.
105Nimi, vanus,välimus, elukoht, tegevused, huvid ja hobid; pere ja sugulased, vanavanemad, pere traditsioonid.Nimi, vannus (igä) , vällänägemine, elokotus, tegemidse´. Mino pere ja suguladsõ´. Vanavanõba´. Vanõba´. Pere kumbõ´. Ütidse´ tegemise´.
106KODUKOHT.KODOKOTUS.
107Maa- või linnakodu,kodutalu, kodutalu hooned, koduümbruse loodus: mets, põld, kodu- ja metsloomad ( ka linnud), koduküla või –linn, koduvald.Liina- vai maakodo, uma elämine vai kortinah. Kodotalo huunõ´ va tarõ´ ( ku tego om kortinaga). Loodus tarõ ümbre : mõts, põllu´. Kodo – ja mõtseläjä´, t´sirgu´. Kodokülä vai – liin. Kodovald.
108KOOL JA OMA KLASS.UMA KLASS JA UMA KUUL´.
109Õppeained, õppetarbed, muud kooliasjad, klassikaaslased , koolisõbrad; koolimaja, oma klassiruum, spordiväljak.Oppõainõ´, koolias´a´, sõbra´ ni tutva´. Klassitarõ. Koolimaja, oppaja´, vaba aig.
110ELURING.ELOTSYYR .
111Ilm.Ilm.
112Päike ja Kuu.Päiv ni kuu.
113Päev ja öö.Päiv ni üü.
114Kellaaeg, nädalapäevad, kuud, aastaajad.Kelläao´, kuupäävä´, nädälipäävä´, kuu´, aastaao´.
115RAHVAKALENDRI TÄHTPÄEVAD. KIRIKUPÜHAD.RAHVAKALLENDRI JA KERIGOPÜHÄ`.
116Tähtpäevade pidamise aeg, miks peetakse, vanad kombed tähtpäevade tähistamisel, ennustused seoses tähtpäeva ilmaga, tänapäevased kombed .Kuna peedäs, mink jaost peedäs, tähtsäbä´ vanaaolidsõ´ kombõ pidämise man, parhilladsõ´tegemise´.
117
1181.4. Õpitulemused1.4. Opmisõ tulõmusõ´
119
120ÕpilaneKoolilat´s:
121teeb vahet seto keele häälikuil kõnes ja kirjas ning oskab neid kirjutada;tege vaihõt seto helüsil kynõh ni kiräh, myist näid kirodada;
122oskab õigesti hääldada seto keelele eripäraseid häälikuid;myist õigõhe vällä ül´dä´ setokiildsid helüsid;
123saab aru setokeelsetest korraldustest ning tööjuhenditestsaa arvo setokiildsist käsest ni tüüjuhiss´ist;
124saab õpitud sõnavara piires aru setokeelsest kõnest;saa arvo opit synno piireh setokiildsest kynnõst;
125oskab lugeda setokeelset teksti;myist lukõ´ lihtsäbät setokiil´dst kirja;
126oskab vastata lihtsatele setokeelsetele küsimustele ja küsida ise;myist vastada lihtsile setukiil´dsilõ küsümistele ni esi´ küsüdä;
127oskab oma mõtteid väljendada seto keeles ( kõneteemade järgi);myist ummi märgotuisi edesi anda seto keeleh;
128esitab peast mõne setokeelse luuletuse või laulab rahvalaulu;myist pääst mynd setokiil´dst luulõtuist vai rahvalaulu (või ka laulda´);
129teab mõnda seto muinasjuttu või kohapealset pärimust;tiid pääst mynd seto muinasjuttu vai paigapäälist perimüst ni myist tyisilõgi kynõlda;
130oskab kirjutada seto keeles lühietteütlusi, jutukesi, sõnumeid.myist seto keeleh kirodada lühkut jutukõst.
131
1321. 5. Õppevara1.5. Opmisõst om vajja
133
1341. 5. 1. Õppekirjandus.1.5.1. Oppõkir´ändüs
135
136Õpikut ei ole praegu.Parhilla´ opmisõst ni oppamisõst raamadud olõ-õi´.
137On koostamisel, ilmub sügiseks 2007.a.Ta om tegemisel ja piässi valmist saama sügüsest 2007.
138Saab kasutada:Lukkõ´ saa:
139Leeni ja Heino Sõrmus.Leeni ja Heino Sõrmus.
140Kelläga kahr.Kelläga kahr.
141Seto jutusõ.Seto jutusõ.
142( raamatuga koos on kassett ja CD). 2001.( raamaduga om üteh kassettt ni CD).2001.a.
143Jelena Sõrmus. Kadajanõ. 2005.Jelena Sõrmus. Kadajanõ. 2005.a.
144
1451. 5. 2. Lisamaterjalid.1.5.2. Tallõ mano viil
146
147Mino Võromaa. Võro Instituut 1995 – 2005. ( kasutada saab setokeelseid tekste)Mino Võromaa. Võro Instituut .1995 – 2005. ( Tarvidada saa setokiil´dsit jutta ni luulõtuisi).
148Võro- seto tähtraamat (kalender). Võro Selts VKKF 2000 – 2007. (ilmunud 18 aastakäiku, saab kasutada setokeelset materjali).Võro – seto tähtraamat (kallendri). Võro Selts VKKF. 1990 – 2007. ( trükidü om 18 aastad, tarvidada saa setokiil´dset jako´).
149Kassetid, laserplaadid, lindistused kohalikelt folkansamblitelt.Kasseti´, lasõrtsõõri´, kotsõpäälside ansamblide vai kuurõ vai lauluimäde lindistüse´.
150
151SETO KODULUGUSETO KODOLUGU
152( II vanuseaste )( II koolijago)
153
1545.klass – 35 tundi ( üks tund nädalas)5. klass – 35 tunni
1556.klass – 35 tundi ( üks tund nädalas)6. klass – 35 tunni
156
157
1582.1.Õpetuse eesmärgid2.1. Oppusõ täht´süs
159
160Seto koduloo õpetus taotleb, et õpilane:Pääle oppust tahamõ, õt lat´s:
161
162peab lugu oma kodukohast, austab seal säilinud esivanemate pärandit: keelt, kombeid, omakultuuri;pidä luku´ umast kodokotsõst, avvustas esivanõbidõ perändüst: kiilt, kumbit, umma kultuuri;
163peab lugu ja austab kogu ajaloolise Setomaa looduslikku ning kultuurilist omapära;pidä luku ja avvustas kyy aoluulidse Setomaa looduslikkõ ja kultuurilidsi kaemist väärt kotsit, näidõ esimuudu olõkit;
164teab kodukandi ajalugu, tunneb selle loodust, vaatamisväärsusi, kohti ja inimesi;tiid kodokotsõ aolukku, tund loodust, kotsit ni inemisi;
165mõtleb kodukandi tulevikule;märgotas, mia saa kodokotsõst edespidi;
166oskab rääkida seto keeles oma kodukandist- Setomaast;myist kynõlda seto keeleh umast kodokotsõst – Setomaast;
167arendab edasi seto kõnekeelt, lugemis- ning kirjutamisoskusi.viis´e edesi seto kynõkiilt, lugõmist ni kirotamist.
168
1692.2.Õppetegevused2.2. Opitegevüse´
170
171Kuulamine.Kullõmine.
172Erinevate setokeelsete tekstide, eri vanuses setode ( kohalike inimeste) jutustuste kuulamine.Esimuudu setokiildside tekste, eri vannusõh setodõ ( paigapääldside inemiste) jutta kullõmine.
173Setokeelsete lindistuste ( või plaadilt) kuulamine õpitud teemade ulatuses , nende järgi koostatud ülesannete täitmine.Setokiil´dside jutta küllõmine lindi päält (opitu´ teemaside perrä) , tüüülesan´dide täütmine taa perrä.
174Uute teadmiste saamine setokeelsetest kuulatud tekstidest.Uusi asjo ni tiidmiste saamine kullõldust.
175
176Rääkimine.Kynõlõmine.
177Raamatuteksti sõnavara piires teksti ümberjutustamine, lühikokkuvötte tegemine, vestlus kodulooliste teemade järgi.Raamadujutu ümbekynõlõmine teedä´ synnoga, lühkide kokkovõtõtõ tegemine, kynõlõmine teemadõ perrä.
178Küsimuste koostamine ning neile vastamine.Küsümistõ tegemine ni näile kostmine.
179Kodukoha vaatamisväärtustest rääkimine ja tutvustamine teistele.Kynõlõmine teedä´ kotsist kodopaigah, vyyrile näidõ tutvast tegemine.
180
181Lugemine.Lugõmine.
182Setokeelsete tekstide lugemine ning nendest koduloo alaste teadmiste, oskuste, info leidmine.Setokiildside tekste lugõmine, näist arvosaamine, uusi tiidmiste löüdmine.
183Kirjalike tööjuhendite lugemine ning neist arusaamine.Kirotõt tüüjuhendide lugõmine ja näist arvosaamine.
184Kodukoha või Setomaa teemalise teksti lugemine.Raamadide vai tekste lugõmine kodokotsõ ni Setomaa kotsilõ.
185Setokeelse ilukirjandusliku teksti lugemine.Setokiil´dsidõ jutta lugõmine.
186
187Kirjutamine.Kirodamine.
188Setokeelse lühikokkuvõtete kirjutamine oma kodukoha või Setomaa vaatamisväärsuste kohta pikema etteantud teksti ja/või piltide abil.Setokiil´dse lühko jutu kirotamine uma kodokotsõ vai Setomaa kotsilõ kätteantu pikebä kirodusõ vai pilte abiga.
189Etteütluste kirjutamine.Kirodamine seto keeleh etteütlemise perrä.
190Lühikirjandi kirjutamine.Lühko kirätükü kirodamine.
191Lünktekstide täitmine.Lünkhar´odusõ täütmine.
192Setokeelsete tekstide tõlkimine eesti keelde. Eestikeelsete tekstide tõlkimine seto keelde.Kirätükke ümbrepanmine seto keelest eesti kiilde ja vastapidi.
193
194Muu tegevus.Muu´ tegevüse´.
195Matkaraja tegemine oma kodukoha vaatamisväärsustega tutvumiseks (rühmatöö).Matkatii kokopanmine kodokotsõ teedä´ kotsihõ.
196Setokeelsed muuseumitunnid Värska Talumuuseumis.Verska Seto Talomuuseumi külästämine.
197Kohtumised kohalike kodu-uurijate, kultuuritegelaste, vallajuhtide ja teiste tuntumate inimestega kodukandist.Kokkosaamise´ teedä´ inemistega.
198Info otsimine kodukoha kohta arvuti abil.Puutrist andmidõ ot´smine kodokotsõ kotsilõ.
199
2002.3. Õppesisu2.3. Opmisõ jüvä
201
202Ajalooline Setomaa.Aoluulinõ Setomaa.
203Asukoht.Asupaik.
204Piirid.Piiri´.
205Suurus.Suurus.
206Naabrid.Naabri´.
207Erinevad piirkonnad (rahvapärased nulgad).Setomaa nulga´.
208Suuremad keskused.Suurõba´ keskudsõ´.
209Tänapäeva Setomaa piirid.Parhilladsõ Setomaa piiri´.
210Elanikud, nende arv.Eäniku ni näidõ arv.
211Seto keele rääkijate hulk.Seto kiilt kynõlõja´, näide arv.
212Seto keele tähtsamad erijooned.Seto keele esisugumadsõ joonõ´.
213
214Loodus.Loodus.
215Maapinna pinnavormid, nende kujunemine.Setomaa tekkümine. Mäe´ , oro´.
216Loodusvarad.Loodusliku´vara´.
217Erinev looduslik kooslus Setomaa eri osades.Esisusumanõ loodus Setomaa eri paigoh.
218Suuremad jõed ning järved.Suurõba jyy´ ni järve´.
219Eripärased ning ilusad looduslikud kohad .Ilosa´ ja esierälidse´kotsõ´.
220Taimed.Taimõ´.
221Loomad.Eläjä´.
222Linnud.Tsirgu´.
223Loodushoid- ning looduskaitse.Loodusõ hoitmine ni kaitsmine.
224Natura alad.Natura ala´.
225
226Ajalugu.Aolugu.
227Inimasustuse algus ja areng Setomaal.Inemiste tulõk´ Setomaalõ, näidõ muutumine.
228Muististe leiukohad :vanimad asulakohad, linnamäed ja pelgupaigad, kääbaskalmistud, juhuleiud.Vana´ küläasõmõ´, liinamäe´, kääbästiku´.
229Tähtsamad ajaloolised sündmused, nende seosed naabritega.Tahtsäbä´ aoluulisõ juhtumisõ´, sya´, naabri´.
230Idanaabrite osa setode ajaloos.Hummogupuulsidõ naabridõ osa setodõ aoluuh.
231Ajaloolised mälestised.Aoluulisõ´ kotsõ´.
232Setod kui põline maarahvas.Seto´ ku maainemise´.
233Taluhooned, tööriistad, söök-jook, riided (rahvariided)Talohuunõ´, tüüriista´, süük- juuk, ryiva´.
234Tegevusalad: põlluharimine, kalapüük, jaht, käsitöö.Tegemidse´: põlda harimine, kallo püüdmine, jaih käümine, käsitüü.
235Levinumad rahvalikud tähtpäevad. Tähtsamad kirikupühad.Rohkõba teedä´ praasnigu´, kirmaski´, kerigopühä´.
236
237Kodu ja perekond.Kodo ja pereh.
238Suguvõsa.Suguladsõ´.
239Vanavanemad ( elulood, nende mälestused).Vanavanõba´ ni vanõba´.
240Peres säilinud pärimused.Perreh alalõ hoitunu perimüse´.
241Külakogukond, selle suur tähtsus setode elus.külä. Ta tähts´us setosidõ elolõ.
242Tänapäeva külaliikumine, kodukandi seltsid, seltsingud.Täämbäne seto külä. Küläelo.
243
244Lähim koduümbrus.Kodokülä ni kodovald.
245Koduküla ja koduvald.Kodokandi esieralidse´ as´a .
246Kodukandi omapära, vaatamisväärsused ( looduslikud, ajaloolised, kultuurilised).Kodokülä aoluust.
247Lühiülevaade kodukohast ajaloosündmuste taustal.Kodovalla aoluust ( uma nulga aoluust).
248Kodukandi kohanimed: talude nimed, külade nimed, looduslike paikade ja –objektide nimed.Kodokotsõ kotusõnime´: talo´, külä´, tyysõ´ kotsõ´.
249Kohalikud muistendidKotsõpäälidse´ perimüse´.
250Koduküla ajalugu. Tuntumad kodukülast ( või vallast) pärit inimesed.Teedä´ inemisi kodoküläst vai kodovallast.
251Kodukool: selle ajalugu, tuntumad õpetajad, kooli omapära.Kodokuul´. Kooli aolugu. Teedä´ oppaja´. Esierälidse´ joonõ´ koolih.
252Laulud , luuletused, tekstid kodukoha kohta.Laulu´, luulõtusõ´, jutu´, kirodusõ´ kodokotsõst.
253Kodupaiga inimeste tegemised, huvid. Kodukoha võrdlemine mõne teise Setomaa nulgaga, mis on erinevat- mis ühine.Kodokotsõ ja mynõ tyysõ Setomaa paiga kaemine umavaihõl.
254
2552.4. Õppetulemused2.4. Opmisõ tulõmusõ´
256
257Õpilane:Op´ja:
258oskab hinnata oma kodukohta, tunda uhkust selle eripära väärtuste üle;myist luku pitä´ umast kodokotsõst, timä üle uhkõ olla´;
259austab perekonda, tunneb oma suguvõsa, peab lugu peretraditsioonidest;avvustas umma pereht, tund ummi sugulaidsi, pidä höste perekombist;
260tunneb tähtsamaid episoode kodukoha ajaloost ja oskab neid seostada naabrite ajalooga;tiid tähtsäbät kodokotsõ aoluust, myist taad ühendädä naabridõ aoluuga;
261teab kohalikke setopäraseid kohanimesid ning oskab Setomaa erinevaid paiku kaardilt üles leida;tiid kotsõpääldsid setoperätsid nimm´i ni myist Setomaa paiko kaardi päält ülest löüdä;
262oskab saada setokeelsetest tekstidest enda jaoks vajalikku teavet;myist saia´ setokiildsist kir´otustõst hinele tarvilist;
263tunneb tähtsamaid kohalikke ning piirkondlikke looduslikke, ajaloolisi ja kultuurimälestisi;tund paigapääldsit ni kyy Setomaa tähtsäbi kotsit loodusõ, aoluu ni kultuuri poolõst;
264on võimeline tutvustama lühemalt kodukandi vaatamisväärtusi;myist kynõlda tõõsilõ kodokotsõ väärt paigost;
265oskab valida tähtsamad vaatamisväärtused ja koostada matkaraja (matkamarsruudi ) kava.myist löüdä´ tähtsäbä ja tetä´ hüä plaani reismisest Setomaad pite.
266
2672.5. Õppevara2.5. Opmisõst vajja:
268
2692.5.1. Õppekirjandus2.5.1. Oppõkirändüs.
270Seto kodu lugu. Toimetaja: Sirje Siruli. 1999.
271Uus õpik ja töövihik õpilastele on katseklassis töös. Ilmuvad 2006/2007. õppeaasta alguseks.Seto kodu lugu. Toimetaja:Sirje Siruli. 1999.
272Vahtsõnõ õpmiseraamad ni tüüvihk op´jilõ om pruummisõl. Saa valmist 2007 aasta sügüsest.
273
2742.5.2. Lisamaterjalid2.5.2. Tallõ mano viil
275
276Mino Võromaa. Võro Instituut. ( kasutada saab setokeelset õpilaste omaloomingut).Mino Võromaa. Võro Instituut. ( omma´ koolilatsi kirätüü´, tarvidada saa setokiil´dsid).
277
278SETO KEEL JA KULTUURSETO KIIL´ NI KULTUUR
279( III vanuseaste)( III koolijago )
280
2817. klass – 35 tundi ( 1 tund nädalas)7. klass – 35 tunni
2828. klass - 35 tundi (1 tund nädalas)8. klass – 35 tunni
283
2843.1. Õpetuse eesmärgid:3.1. Oppusõ tähtsüs
285
286Seto keele ja kultuuri kursuse eesmärkideks on, et õpilane:Setokiil´dsõ keele ni kultuurioppusõ mõtõ´ om, õt koolilat´s:
287peab lugu seto keelest, oskab ja tahab seda rääkida;pidä luku seto keelest, myist ni that (?) taad kynõlda;
288tunneb seto keele erijooni;tund seto keele umaperrä;
289tunneb ja hindab kohalikku kultuuripärandit;tund ni hindas kotsõpäälset kultuuriperändüst;
290tahab osa võtta seto pärimuskultuuri säilitamisest , tutvustamisest ja edasiviimisest uuele põlvkonnale;that (?) osa võtta seto perändüskultuuri alalõ hoitmisõst, tyysilõ tutvast tegemisõst,edesianmisõst latsilõ;
291peab tähtsaks Setomaa looduse ja omapäraste loodusobjektide ning ajalooliste ja kultuurimälestiste tutvustamist ja kaitsmist;pidä tähtsäst Setomaa väärt loodust, aoluulisõ ku kultuuriperändüse tutvast tegemist ja alalõ hoitmist ni kaitsmist;
292tunnetab oma osa ja vastutust seto keele ja kultuuri kestmajäämisel;saa arvo umast osast ni vastutusõst seto keele ja kultuuri alalõhoitmisõ man;
293oskab kasutada setokeelseid raamatuid ja teatmikke;myist tarvidada setokiil´dsid raamadid ;
294oskab loetud tekstist meeldejäänut ja omi mõtteid seto keeles selgesti teistele edasi anda;myist loetu raamadist miildejäänü´ ni ummi mõttid seto keeleh selgehe tõistõlõ edesi anda;
295loeb setokeelset teksti kindla eesmärgiga ja mõistab seda;lugõ setokiil´dsid raamadid kin´mä põhjusõga (?) ja saa näist arvo;
296kirjutab setokeelset teksti seto kirjaviisis.myist kirodada setokiil´dseh kiräviisih.
297
2983.2. Õppetegevused3.2. Opitegevüse´
299
300Kuulamine.Kullõminõ.
301Oma kaaslaste setokeelsete esinemiste kuulamine ja arutamine.Ummi seldsiliste setokiil´se jutu kullõminõ ja peräh arodamine.
302Kohalike seto keelt rääkivate vanemate inimeste jutu või mälestuste lindistamine ning nende lindistuste kuulamine.Paigapääldside vanõbide setoside jutta vai mälestüstõ lindi pääle võtmine, peräh näide kullõminõ.
303Tekstide kuulamine ning vastavate ülesannete täitmine.Setokiildside tekste kullõminõ ja erisugumadsi ülesan´dide tegemine.
304Rahvalaulude, muinasjuttude, muistendite, naljandite kuulamine.Rahvalaula, muinasjuttõ, perimüste ja nal´jo kullõminõ.
305
306Rääkimine.Kynõlõminõ.
307Loetud või kuulatud tekstide ümberjutustamine.Loedu´ vai kullõld tekste ümbrekynõlõminõ.
308Seto keeles rääkimine igapäevaelu teemadel, seto kultuuri tutvustamisel .Kynõlõminõ seto keeleh õgapääväelost, seto kultuuri tutvasttegemine.
309Vestlused kaaslastega, õpetajaga, oma vanemate ja vanavanematega või seto keelt rääkivate täiskasvanutega.Jutu´ seldsiliste, oppajide, ummi vanõbide ni vanavanõbidega vai kyiki tõõstõga, kiä mõistva seto kiil´t.
310Kahekõnede õppimine ja esitamine, rollimängude läbiviimine.Katõkõnõdõ opmine ja ettekanmine.
311Arutelud või rühmatööd seto keeles varem kokkulepitud teemadel.Märgotusõ ni rühmätüü´ seto keeleh inne kokkolepüdü teema perrä.
312Setokeelse rahvaluulepõimiku (laul, mäng, tants,liikumine,sõnaline osa) või luulekava kokkupanek, selgeks õppimine ja esitamine.Setokiil´dse kava kokkopanmine ( siih om laula, tandsa, mänga ni sõnoline jago), taa är´ opmine ni ettekanmine.
313
314Lugemine.Lugõminõ.
315Setokeelsete proosakatkendite või luuletuste ilmekas esitamine.Setokiil´dside pallo vai laula illos ettelugõminõ.
316Lugemine helilindile ja selle arutamine.Lugõminõ lindi pääle ja taa arodamine.
317Näidendite lugemine osalistega, õppimine ja esinemine nendega klassis, koolis või mõnel muul üritusel.Näütemänga lugõminõ osatäütjidega kyva helüga , selgestopmine ja ettekanmine klassih, koolih vai muijal.
318Lugeda setokeelseid artikleid ajalehes “Setomaa”, seal ilmuvaid luuletusi ja seto laste kirjutisi kogumikust “Mino Võromaa”.Seto keeleh kirodõdu palakõstõ lugõminõ aolehest “Setomaa”, seto keeleh kirodadu jutta ni laula lugõminõ kogomikust “Mino Võromaa”.
319Külastada pidevalt Setomaa ja oma valla kodulehekülge.Kaia´ kyk aig puutrih Setomaa ni uma valla lehekülge.
320
321Kirjutamine.Kirodaminõ.
322Setokeelse teksti järgi kava tegemine, selle sisukokkuvõte.Lühko kokkovõttõ tegemine teksti perrä.
323Setokeelse luuletuse kirjutamine.Setokiil´dse luulõtusõ kirodaminõ.
324Kirjand. Etteütlus.Kirodamine tõõsõ etteütlemise perrä vai kinmä teema kotsilõ umast pääst.
325Ümberjutustus.Teksti ümbre kirodamine ummi synnoga.
326Jutukese kirjutamine.Jutta kirodamine.
327Küsimustiku koostamine, selle järgi parema seto keelt ja kultuuri tundva õpilase väljaselgitamine klassis, koolis, koolide vahel.Küsümistõ tegemine ja taaperrä parõba seto kiilt ni kultuuri tunva opja löüdminõ umah klassih, umah koolih vai kogoni Setomaa kuule vaihõl.
328Setokeelsete ristsõnade, mängude ja teiste õppevahendite valmistamine.Setokiil´dside ristsynnõ tegemine ja är´ arvamine. Setokiil´dside mänga kokkopanmine. Klassi vai kooli aolehe numbrõ välläanmine seto keeleh.
329Setokeelse klassi või kooli ajalehe , seinalehe, stendi väljaandmine.Kirodada ummist ni uma kooli vai ka valla as´ost aolehele “Setomaa”. Ummi jutta vai laula saatminõ setokiildsidele ülekaemistele.
330
331Muud tegevused.Muu´ tegevüse´.
332Õppekäigud kohapealsetesse kultuuriinimeste elukohtadesse või pärimustega seotud kohtadesse.Tutvast saaminõ paigapäälidside kultuuriinemiste elo – ni tüükotsidõga, kotsõpääldside perimüste kotsidõga.
333Kohtumised Setomaalt pärit tuntud kultuuriinimestega.Kokkosaamise´ Setomaalt peri teedä´ inemistega.
334Osavõtt setokeelsetest üritustest: omaloominguvõistlustest, Seto muinasjutu päevast ,leelopäevadest. Osavõtt rahvalike või kiriklike külapäevade tähistamisest, esinemine nendel.Osavõtmine seto keeleh peetü as´jost: nigu umaluumise võistlusõ´, Seto muinasjutu päiv, leelopäiv; kävvä´ külapidosil (kirmaskidõl), niisaandõ kerigopühhil, sääl etteastminõ
335Värska Talumuuseumi külastamine pärimuskultuuri ( esemelise kultuuriga) tutvumiseks: taluarhitektuur, tööriistad, majatarbed, riided, kombed.Verska Seto Talomuuseumi põhalik tunmaopmine.
336
337Kaastöö ajalehele “Setomaa” oma kodukandi elu ning tegemiste tutvustamiseks.Saata ummi kirodusi aolehele “Setomaa” – kyk aig, tuuperäst õt umma kodokanti om vajja tõõstõlõ tutvast tetä´.
338Ühisüritused teiste Setomaa koolidega.Kokkosaamisõ tyistõ seto kuule opjidega.
339Osavõtt kodu- uurimuslikust tegevusest.Uuri uma kandi aolukku, panda ta kirja ni kynõlda tääst tyisilõgi.
340
3413.3. Õppesisu3.3. Opmisõ jüvä
342
343Keeleteadmised.Keeletiidmisõ´.
344Seto keele kujunemisest, naabrite mõjud.Seto keele saaminõ, naabrite´ mõjo tuu man.Keelelidse erijoonõ´, näide tutvast tegemine.
345Keeleliste iseärasuste tutvustus.Seto keele uurmisõst ni uurjist vanastõ ja parhilla´.
346Seto keele uurimisest ja uurijatest minevikus ning tänapäeval.
347Synno muutmine.
348Sõnade muutmine.Nimisyna´, näidõ käändmine.
349Nimisõnade ja nende käänamine.Umadussyna´, näide võrdlusastmõ´, käändmine.
350Omadussõnade võrdlusastmed ja käänamine.Arvsyna´.
351Arvsõnad: järg- ja põhiarvud.Asõsyna´.
352Asesõnad, nende käänamine.Näide käändmine.
353Küsimused, lausetes küsisõnade kasutamine.Küsüsyna´ ja küsümiste tegemine näidõga.
354
355Pöördsõnad.Püürdsyna´.
356Olevik ja minevik.Parhilla´ ja inne.
357Kõneviisid ja tegumoed.Kynnõviisi´.
358Eitav ja jaatav kõne.Tegomoodo´.
359
360Sagedamini kasutatavad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad.Sakõhybide tarvidõdu määr-, kaas-, sede- ja hüüdsyna´.
361
362Õpilaste kirjalike tööde analüüs.Opjide kirätõie keeleperäline ülekaetus.
363
364Rahvalooming (esemeline kultuur).Rahvaluudu (as´aline kultuur).
365Muinasmälestised : asulakohad, linnamäed ja pelgupaigad, kääbastikud, aarde- ja juhuleiud.Muinasao mälestüse´: asulakotsõ´, liinamäe´, kääbästiku´, varandusõ´ ja kogõmalda löütü´ as´a´.
366Hilisemad ajaloomälestised: Irboska kivilinnus, Petseri klooster, tsassonad.Illadsõba aoluumälehtüse´: Irboska, Petseri kluustri, tsässona´.
367
368Seto rahvariided.Seto rahvaryiva´.
369Naiste- ja meesterõivad.Naastõ- ni poissa ryiva´.
370Naabrite mõju rahvariiete arenemisel, seosed muinasaja riietusega.Naabridõ mõjo ryividõ man.. Muinasao ryivist.
371
372Ehted.Ehte´.
373Ehete rühmad: pea-, kaela- ja rinnaehted, käeehted. Muinasaja ehted.Ehtidõ rühmä´: pää-, kaala – ja rinnaehte´, kääehte´.Muinasao ehte´.
374Ehete areng, naabrite mõjud.Ehtide edesiminek, naabridõ mõjo´.
375Hõbeehted.Hõpõehte´.
376Seto sõlg.Seto sõlg.
377Tsaposkad.Tsaposka´.
378
379Seto ehituskunst.Seto ehitüse´.
380Taluhooned.Talohuunõ´.
381Suletud hoovid.Kinnidse´ hoovi´.
382Tsassonad ( külakabelid)Tsässona´.
383
384Käsitöö.Käsitüü.
385Tööriistad.Tüüriista.
386Enamlevinud käsitööharud.Rohkõba tettü tüü´ : potitegemine, kangakudamine.
387
388Toidud.Söögi´.
389Peo- ja igapäevatoidud.Ygapäävä- ja pidosöögi´.
390
391Igapäevaelu.Ygapääväne elo.
392Vene tsaaririigi koosseisus ja Eesti Vabariigis.Elo Vinne tsaaririigih. Elämine Eesti Vabariigih.
393Ühiskondlikud suhted, haridus, kultuur, organisatsioonid, probleemid.Umavaihõlise´ läbikäümisõ. Koolielo, kultuur, sel´tsi´.
394Maareform.Maamyytmine.
395Nimede panek.Priinimmi panminõ.
396Piirimaade Selts.Piirimaiõ Selts.
397Seltsid. Ühistud.Kunst. Tiatri. Seto Kuningriigipääväq. Kontrolljuun läbi Setomaa.
398Samuel Sommer.Samuel Sommer, Karl Ustav.
399
400Rahvaluule ( leelo, muinasjutud, pärimused, laulumängud).Rahvaluulõ (leelo, muinasjutu´, perimüse´, laulumängo´).
401Seto rahvalaulu omapära, selle vorm, temaatika.Seto rahvalaulu umaperä, ta vorm ja teema´.
402Leelo, itkud, laulumängud, tähtpäevalaulud jne.Leelo. Iku´. Laulumängo´. Tähtpäävälaulu´. Peko – luu´. Tõõsõ´.
403Seto kuulsamad lauluemad: Anne Vabarna, Hilana Taarka, Miku Ode , Martina Iro jt.Seto suurõ´ lauluimä´: Vabarna Annõ, Hilana Taarka, Miku Ode, Martina Ir´o, Pihlastõ Kreepa jt.
404J. Hurt ja “Setokeste laulud”.J.Hurt. “ Setokõistõ laulu´” I- III.
405V. Pino, V. Sarv ja P. Hagu- seto rahvaluule uurijad.Seto rahvalaula uur´ja´ : Veera Pino, Vaike Sarv ja Paul Hagu.
406A. Kalkun.A.Kalkun.
407
408Seto laulupeod ja leelopäevad.Seto laulupido´ ja leelopäävä´.
409Tuntumad rahvakultuuri ansamblid.Teedä´ koori´.
410Rahvapillid.Rahvapilli´.
411Seto kannel.Seto kannõl.
412Lõõtspill.Lyyts.
413
414Muinasjutud, koha- , kombe- ja isikupärimused.Muinasjutu´. Kotsõ-, kombõ- ja enemisõperimüse´.
415Seto naljandid.Seto nal´a´.
416Mõistatused.Mõistatusõ´.
417
418Rahvakombed.Rahvakombõ´.
419Pulmakombed.Pulmakombõ´.
420Matusekombed.Matusõkombõ´.
421Lapse sünniga seotud kombestik. Kombõ´ päält latsõ sündümist.
422Usuga seotud tavad.Usu- ni kerigokombõ´.
423Peretraditsioonid tänapäeval.Uma perre tähtpäävä´.
424
425Tähtpäevad.Tähtpäävä´.
426Kirikupühad.Kerigopühä´.
427Külapeod (kirmased).Küläpido` ( kirmaski´).
428
429Setokeelne kirjavara.Setokiil´nõ kirävara.
430Jakob Hurt “ Setukeste laulud”. Jakob Hurt ja “Setukeste laulud” I – III.
431Paulopriit Voolaine, tema tegevus.Paulopriit Voolaine, timä tegemise´.
432Schmalzi tegemised, setokeelne ansambe, setokeelne “Töganitsa Höödo…”.Schmalzi setokiil´ne kuur´, setokiil´nõ “Töganitsa Höödo…”.
433Jaan Sandra ( Sander) kui J. Hurda usinaim korrespondent seto muinasjuttude kogujana.Jaan Sandra (Sander), Hurda abilinõ seto laula korjamise man.
434”Kahrukõrvaga Ivvan”.“ Kahrukõrvaga Ivvan”.
435“Setu lugemik “, “Kodotulõ” .Seto lugõmik. Kodotulõ´.
436Paul Haavaoks ja tema luule.Paul Haavaoksa setokiil´nõ luulõ.
437Paul Hagu ja eepos “Peko”.Paul Hagu ja “Peko”, leeloantoloogia?.
438“Seto kodu lugu”.“ Seto kodu lugu”.
439P.Lehestik ja luule.P. Lehestiku luulõ.
440Setokeelne ajakirjandus.Setokiil´nõ aokirändüs. Aokirändüsõ algusõst.
441Ajaleht “Setomaa”.Aoleht “Setomaa”.
442Ilmar Vananurme luuletused ja jutud.I. Vananurmõ luulõtusõ´. Timä saamislugu.
443Võro – Seto tähtraamat.Võro- Seto tähtraamat.
444Õpilastööde kogumik “Mino Võromaa”.Opjide tüüdõ kogomik “Mino Võromaa”.
445Setokeelne näitekirjandus.Setokiildse näütemängo´.
446Kauksi Ülle ja “Taarka”.“Taarka”. Kauksi Ülle luulrtusõ´ (?).
447A. Kikkas.A. Kikkas.
448A.Hõrna koduloo teemalised kirjutised.A. Hõrna kodoluu teemalidsõ kirodusõ´.
449Leeni ja Heino Sõrmus. “Kelläga kahr “ ja Leeni Sõrmuse “Kadajanõ”.Leeni ja Heino Sõrmusõ “ Kelläga kahr” ja Leeni Sõrmusõ “Kadajanõ”.
450
451Seto – liikumine.Heränemisaig Setomaal.
452Eesmärgid.Iismärgi´.
453Huvi suurenemine oma keele, kultuuri ja mineviku vastu.Tahtminõ uuri´ umma´ kiilt, kultuuri ni kykkõ müüdalännnüt (?).
454Seto Kongressid. III Seto Kongress.III Seto Kongress. Setodõ järgmädse´ kongressi´.
455Kultuuriprogramm.Kultuuriprogramm.
456Setokeelsed raadiosaated, “Setomaa” pildialbum.Setokiil´nõ raadio. Pildialbom “Setumaa”.
457Vanemate Kogu.Vanõbidõ Kogo.
458Setomaa Valdade Liit.Setomaa Valdo Liit.
459Setomaa arendusseltsi ja Setomaa Sihtasutuse loomine.Setomaa Arõndusseltsi ja Setomaa Tsihtasutusõ luumine.
460Võro Instituut.Võro Instituut.
461Lõuna- Eesti keele ja kultuuriprogramm.Lõuna- Eesti keele- ni kultuuriprogramm.
462Seto Kultuuriprogramm.Seto Kultuuriprogramm.
463Leelopäevad.Leelopäävä´.
464Seto seltsid.Seto seldsi´.
465Värska Seto Talurahvamuuseum.Varska (?) Seto Talorahvamuuseum.
466Seto Kuningriigi päev.Seto Kuningriigi päiv.
467K. Eichenbaumi uurimus “Ku kavvas Setomaalõ seto rahvast jakkus”.K. Eichenbaumi uur´minõ “Ku kavvast Setomaalõ seto rahvast jakkus?”.
468Kodu – uurimine.Kodo- uur´minõ.
469Tuntumad kodu- uurijad ( ka õpilaste uurimuste juhendajad).Teedä´ kodo- uurja´.
470Loodushoid.Looduskaitsõ.
471Natura – alad.Natura- ala´.
472
473Setomaalt pärit tuntud inimesed.Setomaalt peri teedä´ inemise´.
474
4753.4. Õppetulemused3.4. Opmisõ tulõmusõ´.
476
477Õpilane:Opja:
478oskab lugeda korralikult seto kirjaviisis kirjutatut;myist kyrralikult lukõ´ seto kirja;
479oskab enam- vähem kirjutada teksti seto kirjaviisis;myist inäb- vähäb seto keeleh kirodada;
480teab seto keele erijooni ja kasutab neid oma kõnes, kirjas;tiid seto keele eriperrä, tarvidas tada umah kynnõh, kiräh;
481tunneb seto keele vormiõpetust;tund seto keele vorme;
482oskab seto keeles loetud või kuuldud materjale edasi jutustada;myist seto keeleh edesi kynõlda loedut vai kullõldut;
483tõlgib vabalt setokeelset teksti kirjakeelde ja vastupidi;tõl´ k ilosahe seto keelest eesti kiilde ni vastapide;
484oskab analüüsida klassikaaslaste setokeelseid kirjatöid;myist kynõlda seldsiliste setokiil´dsist kirätöiest;
485teab kodukoha kultuurimälestisi, oskab neid tutvustada seto keeles;tiid kodokotsõ kultuuriperändüst, myist tuust seto keeleh kynõlda;
486saab aru seto leelo omapärast, teab 2-3 tuntumat rahvalaulikut;saa arvo seto leelo umaperäst, tiid 2-3 lauluimmä´;
487tunneb kohalikke tähtpäevi, saab aru nende sisust ja oskab 2-3 kombestikust jutustada;tund kotsõpääldsit tähtpäivi, myist kynõlda näidõ kombist;
488tunneb uhkust omakandi keele, rahvariiete, kombestiku üle, tahab neid tutvustada ning säilimisele kaasa aidata;om uhkõ uma kodokandi keele, ryividõ, kommõtõ üle, myist näid alalõ hoita´ ja näüdädä tyisilõ;
489teab seto keeles kirjutatud trükiseid, loeb ajalehte “Setomaa”;tiid seto keeleh kirodadu raamadid, lugõ aolehte “Setomaa”;
490on võimeline peast esitama 2- 3 setokeelset luuletust.mpääst (?) 2-3 setokiildset luulõt;
491tahab aktiivselt osaleda seto kultuuri hoidmisel, arendamisel, säilitamisel.that (?) olla´ seto kultuuri alalõ hoitjast ja edesi viijast.
492
4933.5. Õppematerjalid3.5. Opmisõst vajja
494
4953.5.1. Õppekirjandus3.5.1. Oppõkirändüs
496
497Õpik ja töövihik õpilastele valmib 2007.a. sügiseks.Opmiseraamat ja tüüvihk opjilõ saa valmist 2007. a. sügüsest.
498
4993.5.2. Lisamaterjalid3.5.2. Tallõ mano viil
500
501Setumaa kogumik 1 – 3. 2003 – 2005.a.Setumaa kogumik 1 – 3. 2003 – 2005.
502Võro – seto tähtraamat. 1990 – 2007.a. ( 18 aastakäiku).Võro – seto tähtraamat. ( 18 aastakäiku).
503Võro Instituut. Toimõndusõq.Võro Instituut. Toimõndusõq.
504Ajaleht “Setomaa”. 1995 – 2007.a.Aoleht “ Setomaa”. 1995 – 2006.