Tekst nr: 85

1Karula rahvusparkKarula rahvuspark
2Võru keelesVõru keelen
3
4OtsiOtsi’
5
6Tere tulemast!Olõ’ terve’ tulõma!
7Hea külastaja, oled jõudnud Eesti kõige väiksema rahvuspargi - Karula rahvuspargi koduleheküljele.
8Siit leiad huvitavat lugemist ja vaatamist paljude teemade kohta, kuid oma silm on siiski kuningas ja seepärast tasub kindlasti ka kohale tulla.Hää küläline, olõt joudnu Eesti kõgõ vähämbä rahvuspargi – Karula rahvuspargi kodulehe pääle.
9Siist lövvät põnõvat lugõmist ja kaemist pall'udõ asju kotsilõ, a uma silm om iks kuning ja selle tasus kimmäle ka Sul hindäl siiä paiga pääle tulla’.
10Tutvu rahvuspargiga
11Kaardil klikkides näed vaatamisväärsuse lühitutvustustSaa’ rahvuspargiga tutvas
12MuistisKu klõpsat kaardi pääle, näet kaemist väärt kotussidõ lühkeist tutvustust
13Ajalooline hooneMuistinõ asi
14LoodusobjektAoluulinõ hoonõ’
15Luudusnättüs
16
17Karula rahvuspargi kontorKarula rahvuspargi kontor
18Ähijärve küla, Antsla vald, 66420 VõrumaaÄhijärve külä, Antsla vald, 66420 Võrumaa
19Tel/Fax 782 8350Telefon/faks 7828350
20karula@lk.eekarula@lk.ee
21
22Tehtud töödTettü tüü’
23ProjektidProjekti’
24UuringudUurmisõ’
25
26GaleriiPildi’
27
28KaardidKaardi’
29
30InfolehtTeedüsleht
31
32SisujuhtSisujuht
33
34KontaktidTüütäjä’
35
36LingikoguLingikogu
37
38LoodusLuudus
39Maastikuline liigestusMaastiku’
40Karula kõrgustiku suhtelised ja absoluutsed kõrgused pole suured.Karula korgustiku suhtõlidsõ’ ja tävvelidse’ korgusõ’ olõ-i suurõ’.
41Absoluutsete kõrguste vahe on 70 m (68 kuni 138m), kusjuures suurem osa territooriumist asub 75 kuni 100 m kõrgusel üle merepinna.Tävveliidsi korguisi vahe’ om 70 m (68 kuni 138 m) ja suurõmb jagu maad om 75 kooni 100 m üle merevii.
42Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebäsemõisa Tornimägi (137,8 m).Kaitsõala kõgõ korõmb mägi om Rebäsemõisa Tornimägi (137,8).
43Kuplistikest ja oosmõhnastikest väärivad eriti esile tõstmist Kaika kuplistik ja Ähijärvest lõunasse jääv ala.Mäekundõst ja säländüist omma’ tähtsämbä’ Kaika kundistu ja maa’ Ähijärvest lõunõ puul.
44
45Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega.Karula perändüskultuurmaastik om mitmõ aastasaa joosul inemise tegemiisi mõol tekkünü maastikutüüp, kon hajovalla talo’ vaihtõlõsõ’ nurmõsiilõ, mõtsasaari, suulaikõ ja hainamaiõga.
46Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa.Maastiku vällänägemine om tan sääntses lännü maa-arimisõ peräst: mõts om hariligult äkiliidsi mäki otsan (nn. mõtsakübärä’) vai äkiliidsi pervi pääl ja ümbre mõtsa om tsõõrin nurm vai hainamaa.
47Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad.Tasatsõmba’ mäekese’, miä maa-arimisõs kõlbase, omma’ lakõ’.
48Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid.Mäekülgi pääle omma’ tekkünü kooni 1,5 miitre korgudsõ’ künnüperve’.
49Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad.Mäekuntõ vaihõl orgõ seen omma’ inämbüisi suumõtsa’ vai niidü’.
50
51Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses.Perändüskultuurmaastiku’ jääse’ inämbüisi rahvuspargi põh'apoolitsõlõ jakku Rebäsemõisast Iiperäni (Jõõperäni) ja Karkkülä nukka.
52Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. Tinu-Peräkonnu nukast omma’ umal aol inemise’ är’ kiudutõdu’, sinnä’ om mõts pääle kasunu ja pia kõik perändüskultuurmaastiku’ omma’ är’ häönü’.
53
54Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast.Perändüskultuurmaastikkõ all om põra umbõs 30% rahvuspargi maast.
55
56Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega.Karula luudusmaastikun omma suurõ’ mõtsa’ üten järvi ja soiõga.
57Karulas on  Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride.Karulan om Lõunõhummogu-Eesti kõgõ suurõmb mõts, miä küünüs kavvõlõ rahvuspargist välläpoole.
58Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. Tüüpiline luudusmaastik om rahvuspargi lõunõjaon ja ümbre Õdri järve ja Kaugjärve.
59
60Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist. Luudusmaastikkõ all om umbõs 70% rahvuspargi maast.
61
62Peamised maastikke ohustavad tegurid on traditsioonilise maakasutuse vähenemine, ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus.Maastikkõ ohustasõ päämidselt traditsioonilidsõ maa-arimisõ veitüsjäämine, säädüsevastalinõ ruusakaibmine, ülearvu kõva maaparandus ja mõtsa- ja põllumajandus.
63
64Nende ohtude vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.Naide häti iist piät maastikkõ hoitma, piät perrä kaema, et ehitämise ja kaibmisõ man säädüisist kinni’ peetäs, piät maastikkõ uurma ja kaardi pääle pandma.
65
66VeestikVii’
67Karula veedKarula vii’
68
69Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi; 40 neist jääb rahvuspargi alale.Ku ijäaolinõ ijä är’ sulasi, tekkü Karula kuntõ vaihõlõ hulga järvi; naist 40 jääse rahvuspargi maiõ pääle.
70Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda.Põh'apoolidsõ’ Karula järve’ omma’ Korgõ-Eesti rammulidsõ viiga (rohketoitelised) järve’.
71Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule.Mäekuntõ seen olõvan moreenin om karbonaatliidsi kivve, selle om vii seen hulga mineraalõ. Vesi om tan kas neutraalsõ vai veidü’ alusõlidsõ toimõga. Tenu kõgõlõ taalõ või järvist löüdä’ hulga väega mitmõsugumast ellu.
72Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda.Lõunapoolidsõ’ Harglõ oru piirkunna järve’ omma Lõunahummogu-Eesti laiha ja põrmudsõ viiga (huumustoitelised) järve’.
73Karula järvede ühisjooneks võib pidada enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks.Karula järve’ omma’ inämbüisi madala’ ja viihaina täüs ja tüküse’ kinni’ kasuma.
74Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m).Karula rahvuspargi kõgõ suurõmb järv om Ähijärv (176 ha) ja kõgõ süvemb om Savijärv (18 m).
75
76Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele.Järvi ohustasõ inemiisi ülearvu käümine, vii tsolkminõ, vii korgusõ muutminõ, rüüvpüüdmine ja järvi viirde huunidõ ehitämine.
77Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit.Naidõ häti vasta saa api, ku laskõ’ järvi manu veidemb inemiisi, lõpõta’ är’ vii tsolkminõ, häötä’ mõnõst paigast är’ majaja’ (kopra’), kaia’ majju ehitämise perrä ja ütteluku kontrolli’ järvi saisukõrda.
78
79Vooluveekogud on Karula rahvuspargis väikesed, sest rahvuspark asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal.Jõõ’ ja oja’ omma’ Karula rahvuspargin tsill'ukõsõ’, selle et rahvuspark om Eesti üten tähtsämbän viilahkmõkotussõn.
80Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda.Haabsaarõ (Rännä) oja rahvuspargi põh'apoolitsõn jaon käü Võrtsjärve (Peipsi) vesikunna ala.
81Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu.Võrtsjärve joud Haabsaarõ oja vesi Ärnu jõkõ ja säält edesi Väikut Imäjõkõ piten.
82Ülejäänud rahvuspargi territoorium jääb Liivi lahe vesikonda.Kõik muu’ rahvuspargi maa’ jääse’ Liivi lahe vesikunda.
83Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu.Liivi lahtõ joudva rahvuspargist välläjuuskja vii Koiva jõkõ piten.
84Koivasse suubuvad otse rahvuspargi läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest) lähtuv Mustjõgi.Õkvalt Koiva juuskva’ rahvuspargi õdagupoolõ päält Lannamõtsa oja (Verioja) ja hummugu puult (Sibula järvest) pääle nakkav Mustjõgi.
85Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke.Harglõ ja Ahli jõõ’, miä nakasõ’ pääle lõunõ puult, juuskva’ Mustajõkkõ.
86Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke.Silla (Labassaarõ) oja ja Arujõgi (Räü oja) juuskva’ ummakõrda Harglõ ujja. Ubajärve oja, miä nakas Ubajärvest, juusk Ahli jõkkõ ehk paigapäälse nimega üteldült Urga.
87
88Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse.Kõgõ suurõmb oht jõkilõ ja ujjõlõ om vii tsurkminõ. Tuu ärhoitmisõs tulõ perrä kaia’, et kiäki es lasknu jõki ja ujjõ sisse umma tsolgivett.
89
90MetsadMõtsa’
91
92Metsad katavad üle 70% kaitseala kogupindalast.Mõtsu all om päält 70% kõgõst kaitsõala maast.
93Karula rahvuspargi metsades on eristatavad kolm piirkonda: Karula rahvuspargi mõtsa’ või jaeda kolmõ esisugumastõ jakku:
94
951. Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond.1. Põh'apoolinõ madalidõ kuntõga palu- ja laanõmõtsa jagu.
96See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste  erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest.Taa om üts suur, üteline mõtsajagu, kon kasvukotussõ pall'u ei vaeldu’ ja elukundõ (koosluste) vaihõ’ tulõva’ päämidselt mõtsu esisugutsõst vannusõst.
972. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv Rebäsemõisa–Mähkli–Kaika–Jõeperä piirkond, milles  on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad.2. Puulkaarin õdagu puult hummugulõ küünüs Rebäsemõisa-Mähkli-Kaika-Iiperä (Jõõperä) piirkund. Sääl omma’ inämbüisi mäki otsan arumõtsa’ ja mäki vaihõl lagu- ja hainasuumõtsa’ (kõdu- ja madalsoometsad).
98Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel.Taa om perändüskultuurmaastik, miä om olnu kavva aigu inemise mõotusõ all ja mitmõ’ elukunna’ ommaki tegünü’ õnnõ tuuperäst.
99Metsad kasvavad peamiselt väikeste saartena kuplitel või nende nõlvadel ning on liigendatud põldudest ja niitudest. Mõtsa’ kasusõ’ tan inämbüisi jupildõ mäekuntõ otsan vai pervi pääl. Mõtsu vaihõl omma’ nurmõ’ ja niidü’.
1003. Lõunapoolne  metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal.3. Lõunõpoolitsõn mõtsajaon om väega muutlik maakuju (reljeef), sääl om inämb esisugumaidsi mõtsasortõ ja suurõmb luudusmõtsu osakaal.
101See piirkond hõlmab peaaegu poole kogu rahvuspargi territooriumist, seal paiknevad kaitseala ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest.Taaha jakku jääs pia puul kõgõst rahvuspargi maast. Tan om kaitsõala ainukõnõ luudusreservaat (Pautsjärve) ja inämbüs tsihtkaitsõvöid.
102Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel.Luudusmõtsa’ omma’ tan alalõ vaihtõlõja maakuju peräst, miä tege mõtsu majandamisõ rassõs.
103Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad.Mõtsasordõst om tan kõgõ inämb palumõtsa, üleminekisuu- ja samblõsuumõtsa (siirdesoo- ja rabametsa).
104
105Lubjarikkal moreenil kasvavad Karulale omased sürjametsad.Lubjadsõ moreeni pääl kasusõ’ Karulalõ umadsõ’ kundimõtsa’ (sürjametsad).
106Sürjametsad kasvavad enamasti pärandkultuurmaastike kuplitel, kus muld on karbonaadirikas ja läbikuivav (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tino, Haukamäe, Ähijärve loodekallas jt.).Kundimõtsa’ kasusõ’ inämbüisi perändüskultuurmaastikkõ mäekuntõ otsan, kon maa om kuiv ja lubjanõ (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tinu, Haukamägi, Ähijärve põh'aõdaguviir jt).
107
108Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel.Variku’ (salumetsad) kasusõ’ väega hää maa pääl.
109Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel.Sääne maa om inämbüisi üles arit, selle om varikit jäänü’ alalõ õnnõ jupildõ äkilidsembide mäepervi pääle.
110Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad  salumetsa kooslused taastuma.Nurmi mõtsakasumisõga nakas varikit jäl’ manu tulõma.
111Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses (Tornimägi, Hallimäe lõunanõlv, Liinamägi, Haukamägi jt.).Rahvuspargin om varikit ümbre Rebäsemõisa (Tornimägi, Hallimäe lõunõkülg, Liinamägi, Haukamägi jt).
112
113Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel.Hainasuumõtsa’ ja mudaskunnu’ (madalsoo- ja lodumetsad) omma’ keskmädselt vai häste laonu turbakihi pääl.
114Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud.Hainasoid om veidü’ alalõ jäänü, naid om pall'u niidüs raot ja ütsjagu är’ kuivõndõt.
115Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad  esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel (Sikksaare, Külmalätte-Kolga-Tammemäe vaheline ala, Plaagi-Kogrejärve vahemik jt.).Väärtüsligumba’ ja kuivõndusõst putmalda hainasuumõtsa’ jääse’ Ähijärvest õdagu poolõ ja lõunõhe (Sikksaarõ, Külmälättekolga ja Tammõmäe vaihõl, Plaagi ja Kogrõjärve vaihõl jt.).
116Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes lohkudes väikeste puistutena Liivalumbi ja Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndites.Mudaskundõ om tsill'ukõisi saari viisi Liivalumbi ja Arukülä-Labassaarõ tsihtkaitsõvöie tsopõn.
117
118Metsade kaitserežiim rahvuspargi erinevates vöönditesMõtsu kaitsõkõrd rahvuspargi vöie perrä
119
120Kogu Karula rahvuspark on jagatud vöönditeks ning igal vööndil on  kindel funktsioon.Terve’ Karula rahvuspark om jaet vöies ja egän vüün om uma kimmäs kaitsõkõrd.
121Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese sekkumine metsa arenguprotsessi.Luudusreservaadin eläs luudus umma ellu ja sääl lubata-i inemisel sukugi mõtsaellu sekä’.
122Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärgiks on säilitada või taastada seal kujunenud looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.Tsihtkaitsõvüü mõtsu kaidsõtas naidõ luudusliidsi vai puulluudusliidsi elukundõ hoitmisõs.
123Vastavalt koosluste kaitse eesmärgile võib eristada  looduslikule arengule jäetud vööndeid ja hooldatavaid vööndeid, kus lähtuvalt kaitse-eesmärgist on lubatud puu- ja põõsarinnet harvendada.Elukundõ kaitsõtsihi perrä või vaiht tetä’ luuduperi kasuma jäetüisil kotussil ja sääntsil kaitsõvöil, mink iist inemine huult kand ja kon kaitsõtsihi perrä om lubat mõtsa puu- ja puhmarinda harvõmbas raku’.
124Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus, sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade või kasvukohtade ning haruldaste metsakoosluste esinemine.Karula rahvuspargi tsihtkaitsõvüü mõtsa’ omma’ vana’, kirivä luudusõga mõtsa’. Sääl om esieräliidsi harvõ ja kaitsõalutsidõ kasvõ kasvukotussit ja eläjide elupaiku ja ainuliidsi mõtsaelukundõ.
125Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ja pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa.Piiranguvüü om kaitsõala tuu jagu, midä pruugitas majanduslikult ja hoiõtas ku perändüskultuurmaastikku.
126Piiranguvööndi metsad on maastikupildile omane element, millel on majanduslik väärtus ning mis tasakaalustavad võimalikku majandustegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusmetsadele.Piiranguvüü mõtsa’ omma’ maastikupildi kimmäs ja umanõ jagu, näil om majanduslinõ väärtüs ja nä hoitva’ tasakaalun tuud halba mõjju, miä majandamisõst luudusmõtsulõ tulla’ või.
127
128Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused.Kõgõ suurõmba’ ohu’ mõtsule omma’: ülearvu mõtsaraguminõ, võlss mooduga ja võlss aol mõtsa vällävidämine, mõtsapalamisõ’, kuivõndaminõ ja üleujutusõ’.
129Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust.Häti ärhoitmisõs tulõ perrä kaia’, et mõtsaga käüdäs ümbre luuduskaitsõ säädüisi piten, tulõ osta’ erämõtsu riigi umandustõ, panda’ kaardi pääle ja är’ tähüstä’ viivõtukotusõ’ mõtsan tulõ kistutamisõs, opada mõtsaumanikkõ ja näile teedüst anda’, pitä’ piiri maaparandusõl ja majajil.
130Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitserežiim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele.Mõtsu kaitsõs tulõ egäle mõtsalõ panda’ pääle uma kaitsõkõrd, tuuperrä, ku harva ja ohun mõtsatüübiga om tegemist.
131
132Sood ja rabadSuu’
133
134Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%.Karula rahvuspargi maast om soid 6%.
135Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. Suurõmba’ suu’ omma’ Äestämise suu, Arukülä ja Pautsjärve suu.
136
137Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust.Ligi kats kolmandikku rahvuspargi soist omma’ tegünü’ järvi kinnikasumisõst.
138Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades.Kõgõ inämb om järvist tegünüisi soid kundistikkõ piirkunnan.
139Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel.Ka pikäkundimaa (oosmõhnastiku) soist omma’ üle poolõ tegünü’ järvi kinnikasumisõst.
140Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine.Tasadsõ maa pääl omma’ suu’ tulnu’ maisõmaa suustumisõst.
141Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid.Mõnõn paigan om suuri mäki äkiliidsi pervi pääl ka lättesoid.
142Enamasti on järveline ja maismaaline soostumine toimunud paralleelselt: järve soostumisel tekkinud soo on laienenud ka mineraalmaale.Inämbüisi om järveline ja maisõmaa suustuminõ käünü samal aol: järve kinnikasumisõst tegünü suu om kasunu maisõmaa pääle edesi.
143
144Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood.Hainasoist tasus nimmada’ Ähijärve õdaguveere, Väiku-Apja, Palu-tagudsõ ja Kaugjärve lõunõõdaguveere suud.
145Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel.Hõds'usuu’ omma’ Õdri järve, Kaadsijärve, Küüdre järve, Viitka järve jt. järvi veeren.
146Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo.Ainulinõ om lättesuu Ähijärve põhaõdagukaldõ pääl.
147Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt.Suurõmba’ samblõsuu’ omma’ Äestämise suu, Sikksaarõ suu, Saarjärve samblõsuu, Küünimõtsa suu, Tiganiku suu jt.
148Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood.Karula maiõ kõgõ esierälidsembä’ ni ainulidsõmba’ omma’ mäekuntõ vaihõlõ järvist tegünü’ väiku’ suukõsõ’.
149
150Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine.Ligõhilõ mailõ omma’ ohus viikorgusõ muutminõ, inemiisi ülearvu käümine, ülearvu mõtsaraguminõ ja innembi niidetüide suuniite võssukasuminõ.
151Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. Naidõ ohtõ ärhoitmisõs piät hoitma õigõt viikorgust. Tuu jaos tulõ silm pääl hoita’ maaparandustöil ja pitä’ piiri majajil.
152
153Looduslikud järvikud ehk lontsikudLuuduslidsõ’ lumbi’ vai londsiku’
154
155Lontsikud on Karulale tüüpilised väikeveekogud.Londsiku’ omma’ Karulan hariligu’ väiku’ viikogu’.
156Lontsik on taimestikust läbi kasvanud, umbes  meetrisügavuse püsiva vee ja omanäolise elustikuga väike veekogu.Londsik om hainast läbikasunu, umbõs miitre süväüse vii ja ummamuudu elustikuga tsill'ukõnõ viikogu.
157Lontsikud asuvad liigestatud reljeefil vettpidava põhjaga sulglohkudes.Londsiku’ omma’ vaihtõlõja maakujo pääl vettpidävä põh'aga lohkõn.
158Aja jooksul saavad neist tõenäoliselt pisisood.Hariligult saava’ naist aigupiten väiku’ suukõsõ’.
159Lontsikud on olulised kahepaiksete elu- ja kudemispaikad.Londsiku’ omma’ katõpaigaeläjide (kahepaiksete) tähtsä’ elu- ja kudõnõmiskotussõ’.
160
161Lontsikute säilimist ohustavad sobimatud süvendustegevused ja kuivendamine.Londsikilõ om ohus sündmäldä süvendämine ja kuivõndaminõ.
162
163NiidudNiidü’
164
165Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud (Köstrejärve, Rebasemõisa-Madsa, Lajassaare, Kaika-Sibula jt.), sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud (Kaika-Jõeperä, Sibula, Mähkli-Viitka jt.).Karula rahvuspargi niidü’ omma Lõuna-Eestin hariligu’ paluniidü’, kuiva’ ja likõ’ maaniidü’ (pärisaruniidud) (Köstrejärve, Rebäsemõisa-Madsa, Lajassaarõ, Kaika-Sibula jt), sh. kaldõniidü’ (sürjaniidud), sordivaesõ’ suustunu’ niidü’ ja suuniidü’ (Kaika-Iiperä (Jõõperä), Sibula, Mähkli-Viitka jt.).
166Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga.Niidü sort olõnõs är maast ja maakujost.
167Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on  sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine.Korõmbidõ mäki otsan ja pervi ülembän jaon omma’ sagõdalõ paluniidü’, mink tegünemist om tugõnu ka maa ärhuhtminõ (erodeerumine).
168Paluniitu ja kuiva maaniitu nimetatakse Karulas harilikult söödüks.Paluniitü ja kuiva maaniitü nimetedäs Karulan hariligult söödüs.
169Küngaste nõlvadel levivad kuivad  pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud.Mäekuntõ pervi pääl omma’ kuiva’ maaniidü’ ja mäealutsin likõ’ maaniidü’.
170Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veerežiimist niisked pärisaruniidud, soostunud või  sooniidud.Lohkõn ja orgõ seen võiva’ olla’ likõ’ maaniidü’, suustunu’ vai suuniidü’.
171Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel.Suuniidü’ omma’ hariligu’ ka järvi veeren.
172
173Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus  Lõuna-Eestis  üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi.Puulluudusliidsi niidüelukundõ om küländ veidü’, selle et nurmõhainakasvatus sai Lõunõ-Eestin tävveste hariligus jo päält saa aasta tagasi.
174Endistele niitudele  on  rajatud metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana.Innembiidsi niite pääle om pant mõts kasuma, ütsjagu niite omma’ võssu kasunu’, üttejaku pruugitas iks viil haina- vai kar'amaas.
175Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad (Apja soos, Pehmejärve ümbruses, Haanja soos jm.) on muutunud madalsoometsadeks. Inämb om alalõ likõmbit maaniite, suuniite ja suustunuid niite, a inneskidse’ suurõ’ suuhainamaa’ (Apja suun, Pehmejärve ümbre, Haanja suun jm.) omma’ mõtsa kasunu’ ja muutunu’ hainasuumõtsas.
176
177Fragmentidena leidub  ka  nõmmeniite.Lövvüs ka liivaniidüjupikõisi (nõmmeniit).
178Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit.Ähijärve hummugukaldõ pääl om kõrda tett puiõga niit.
179Mustajõe luhal Jõepera piiranguvööndis on ainus rahvuspargis asuv lamminiit.Mustajõõ veeren Iiperä (Jõõperä) piiranguvüün om rahvuspargi ainukõnõ jõõluht (lamminiit).
180
181Niite ohustavad maahoolduse puudumise tagajärjel tekkiv võsastumine ja taimkatte liigilised muutused, väetamine, üleskündmine, veerežiimi muutused ja vähene looduskaitseline teadlikkus kohalike elanike hulgas.Niidele omma’ ohus võssukasuminõ ja hainasortõ ärmuutuminõ, väetämine, üleskündmine, viikorgusõ muutuminõ ja paigapäälitside inemiisi halv luuduskaitsõ tundminõ.
182Niitude säilimiseks on vaja tagada tähtsamate niitude hooldamine ning kohalike elanike koolitamine.Niite alalõhoitmises om vaia tähtsämbide niite iist huult pitä’ ja paigapäälitsit inemiisi koolita’.
183
184TaimedKasvu’
185
186Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime.Karula rahvuspargist om löüt 431 esisugumast suunkasvo (soontaime).
187Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38.Puu- ja puhmarinna sortõ om löüt kokko 38.
188Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu.Naist omma’ kaitsõaludsõ’ küüvits (näsiniin) ja künnäpuu.
189
190Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393.Puhma-hainarinna sortõ om löüt kokku 393.
191Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp.Eesti kaitsõalutsit sortõ om nimekirän 30, naist Eesti Vereva Raamatu sortõ om löüt 8: balti sõrmkäpp, tähniline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, suuhiilakas, tui-tähtpää ja tsill'ukõnõ vesikupp.
192Eestis väga haruldase liigi – harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas.Eestin väegä harva harulidsõ võtmõhaina üts kolmest teedä’ kotussõst om Karulan.
193
194Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. Harvõlõ kasvõlõ om ohus suur sõkminõ, ülearvu varju vai sis valgusõ kätte jäämine ja lubamalda üleskakminõ.
195
196Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar.Karula rahvuspargist om löüt 140 samblõsorti, Eesti Verevä Raamatu sortõ om kirjä pant 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läükvä kurdsirbik, kolmis-tahuksammõl, sulgjas õhik, suusammõl ja Ruthe põikkupar.
197Inimpelglikke samblaliike on leitud 26.Inemisepelgäjit samblõsortõ om löüt 26.
198
199Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas.Samblilõ omma’ ohus õhu ärtsurkminõ, ülearvu suur sõkminõ, mõtsapalaminõ ja tuu, et mõtsan om liiga veidü’ määnüisi puid.
200
201SeenedSeene’
202
203Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt.Karulan om siini veidü’ uurit, a iks om tast löüt põnõvit ja harvõ siini: hall kärbläsesiin, paiuvahelik, lepä-kärbläsesiin, pipõrvahelik, kuldvahelik, lõhnav makõsiin, hall torusiin, suu-punalehik, mitund sorti eba-viinuttõ ja võlvnutt.
204Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks.Mitmit tindikusortõ ja josserandi harisirmikut om tan löüt Eestin edimäst kõrda.
205
206Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol.Seenile om ohus mõtsu puhastaminõ kujunuisist ja määnüisist puist ja maa lahkmine mõtsa välläveoga.
207
208LoomastikEläjä’
209
210PutukadMutigu’
211
212Rahvuspargis elavate putukate uuringute andmed on praegu kasinad.Rahvuspargin elävit mutikit om seeni’ veidü’ uurit.
213
214Seni on leitud 13 liiki kimalasi, millede seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast.Om löüt 13 sorti kimalaisi, näide hulgan om küländ pall'u 2. kaitsõkatõgooria alust Schrencki kimalast.
215
216On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 – palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane  – on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. Om teedä’ 9 sorti mõtsakuklaisi, naist 4 – palukuklanõ, arukuklanõ, kahrukuklanõ ja liivakuklanõ – omma’ kaitsõ all ja Eesti Verevän Raamatun.
217
218Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest.Rahvuspargi palukuklaisi pesä’ omma’ esierälidse’ innekõkõ uma suurõ elujovvu ja väega suurõ maa-aludsõ jao poolõst.
219
220Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega.Mutigu’ saava’ ellä’ õnnõ sis, ku püsüse’ alalõ esisugumadsõ’ elupaiga’.
221Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine.Kuklaisi ähvärdäs ka pessi lahkminõ.
222 
223Limused ja kaanidLimussõ’ ja püdälä’
224
225Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik.Karula vessi seen eläs 11 sorti karpõ, naist ohku järvekarp om Eesti Verevä Raamatu sort.
226Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes.Kõgõ laembalt om löüdä’ suurt järvekarpi, kiä eläs inämbüisi säändsin järvin, kon om pall'u kallu.
227Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes.Tõsõs om peris hulga piklikku jõõkarpi, kedä võit löüdä’ jõki rahuligu vooluga kotussin ja liivadsõ põh'aga järvi seen.
228Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. Kiiljat jõõkarpi lövvüs Ähijärven, Mikilä järven ja Köstrejärven.
229
230Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid.Tikõ om löüt 17 sorti, naist lumbi-keeristigu, keeris-lapiktigu ja mäntlitigu omma’ Eesti Verevä Raamatu sordi’.
231Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu.Makõviitikõ om inämb hainatsin järvin. Pia egäst järvest võit löüdä’ järve-imätiku, muakikast ja sarvtiku.
232Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves.Kõgõ inämb teosortõ om väega hainakasunun Köstrejärven.
233
234Kaane on Karulas teada kahte liiki.Püdälit (kaane) om Karulan teedä’ kattõ sorti.
235Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik.Naist apteegipütäl om tõõsõ kaitsõkategooria sort.
236Köstrejärvest on leitud pisikaani.Köstrejärvest om löüt tsill'ukõist püdälät.
237
238Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes.Limussilõ mõos väega, ku viikogu sais lätt halvõmbas.
239Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse.Viiellu mõotas ka vette ilma lubalda vahtsidõ kallu sissetuuminõ.
240Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.Apteegipüdälä alalõjäämisele või ohus olla’ timä püüdmine tohtõrdamisõ jaos.
241 
242Kalad ja jõevähkKala’ ja jõõvähk
243
244Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid.Karula kala’ omma’ nuusama’, miä muialgi Eesti siseviin.
245Kokku on siit leitud 21 liiki kalu.Kokko om tast löüt 21 sorti kallu.
246Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger, trulling ja angerjas.Kõgõ hariligumba’ omma’ ahhun, särg, haug, kogõr, linnas, harvõmba’ omma’ kusk (kiiss), latik, viidik, ruusärg, hõpõkogõr, trulling ja angõrjas.
247Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. Karula kala’ omma’ suurõltjaolt nuusama’, miä Väikun Imäjõõn ja Koiva jõgikunna Mustanjõõn.
248
249Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas.Karula vessi seen eläs kolm Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtut kalla. Nuu’ omma’ kivijürräi (hünk), imändäkala (lodjakala) ja kiidsakala (eesti keelen hink, võldas ja vingerjas).
250Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. Naidõ kallu kaitsminõ olõ-i tähtsä ütsindä Eestile, a tervele Õuruupalõ.
251
252Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse.Mõnõst viikogust võit löüdä’ ka jõõvähkä, a võrrõldõn innembidse aoga om jõõvähkä jäänü õnnõ ütsikide järvi sisse.
253Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis püsiva vooluga ojakestes ja kraavides.Innembi om vähk elänü Papijärven, Rebäsejärven, Suurõn Pehmejärven, Kallõtõ järven ja Savijärven, Viitka järven ja Liinajärven, Saarjärven ja pia kõigin püsüvä vooluga ojakõisin ja kraavõn.
254
255Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine. Kallu saisu tege kehvembäs ja jõõvähki vähändäs püügikõrra rikminõ, võlss püügihulga’ ja -ao’, tõvõpuhahusõ’ ja vii tsolkminõ.
256 
257Kahepaiksed ja roomajadKatõpaigalisõ’ ja ruumaja’
258
259Kahepaikseid on leitud rahvuspargist 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. Katõpaigaliidsi eläjit om rahvuspargist löütü säidsend sorti. Tan väega harilik muakunn om Eesti Verevän Raamatun ja timä kaitsminõ om tähtsä kõgõn Õuruupan.
260
261Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik,  arvukaim neist on viimane.Ruumajit om Karulan teedä’ kolmõ sorti: rästik, vasklanõ ja arusisalik, naist viimäst om kõgõ inämb.
262Lisaks nendele on kohatud ka nastikut.Päält naidõ om nätt ka nastikut.
263
264Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal.Katõpaigaliisilõ ja ruumajilõ omma’ suurõmbas ohu inemiisi ull'us ja naidõ eläjide nimme häötämine, umapääd kallu viikokku laskminõ ja viikogu iist hoolõpidämine võlss aol.
265 
266LinnudTsirgu’
267
268Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki.Karula rahvuspargin om kirjä pant 157 sorti tsirkõ.
269Aastatel 1991–2000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg.Aastil 1991–2000 om esieräliidsist kaitsõalutsist tsirgõst kimmäs pesätäjäs kirjä pant kalakodask, väiku-kunnakodask ja must toonõkurg.
270Võimalik pesitseja on kaljukotkas. Pesitellä’ või ka maakodask.
271
272Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5–7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil.Kalakodaski kogukund Karulan om üts Eesti suurõmbit: 5–7 paari (10% Eesti kalakodassist) pesätäs rahvuspargi maiõ pääl.
273Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja  metsa raiumine pesitsuspiirkonnas.Kalakodassilõ ja mustõlõ toonõkurgilõ om ohus pesätämise aol segämine, söögi veitüsjäämine ja pesä lähküst mõtsa raguminõ.
274
275Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari.Väikeisi kunnakodassit om rahvuspargin 2–4 paari.
276Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu.Näide manutulõkis om vaia inämb niidetävit hainamaid ja kõlbuliidsi pesäkotussit.
277
278Must-toonekure arvukus piirkonnas  on stabiilselt 4–5 paari, neist 2–4 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil.Mustõ toonõkurgi arv Karula kandin om olnu 4–5 paari, naist 2–4 pesätäse’ rahvuspargi maa pääl.
279
280Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas.Rüärääke om Karulan Eesti keskmädsega võrrelda pall'u.
281Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik.Rüärääk om rahvuspargi niite kõgõ parõmb indikaatri-tsirk. Ku lövvüs näid, om niidüelu kõrran.
282Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni.Räägele om ohus niite võssukasuminõ ja niitmäldä jäämine.
283
284Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude (kolmvarvas-rähni, valgeselg-kirjurähni, õõnetuvi, metsise jt.) arvukuse tõusu.Hulga veidembäs jäänü mõtsaraguminõ om mitmidõ mõtsatsirkõ (kolmvarbas-hähnä, valgõsälg-kirrivhähnä, oosõtuvi, mõtussõ jt.) arvu nõstnu.
285
286Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7–12 paari.Rahvuspargin piät hoitma suukurgõ, kedä pesiteles tan 7–12 paari.
287Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine.Suukurõlõ om kõgõ suurõmbas ohus pesätämise aol segämine.
288
289Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis, kährikkoer ja mink), kellede arvukus peab olema pideva kontrolli all.Väega pall'u mõotasõ’ tsirkõ arvu väiku imetäjä’ (repän, mõtsnugis, kährik ja ameeriga naarits), kink hulk piät kõgõ kontrolli all olõma.
290Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine.Pall'udõ tsirkõ jaos om tähtsä, et alalõ olõsi putmalda mõtsa’ ja kõrran perändüskultuurmaastiku’.
291 
292ImetajadImetäjä’
293
294Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid.Karula rahvuspargin om kirjä pant 42 sorti imetäjit.
295Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane.Kaitsõalutsõ imetäjä’omma’ päämidselt nahkhiire’: põh'a-nahkhiir, lumbilindlanõ, viilindlanõ, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir. Naist omma’ Eesti Verevä Raamatu eläjä’ lumbilindlanõ ja suurvidevlane.
296Poolveelistest imetajatest on  Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Puulvii-imetäjist om saarvas (udras) Eesti Verevä Raamatu elläi.
297
298Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves.Suurist imetäjist omma’ rahvuspargin hariligu põdõr, mõtskits, mõtstsiga ja ilves.
299Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav.Väikeisist imetäjist omma’ hariligu repän, kährik, tuhkru, halljänes ja orrav.
300Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri.Karula om hää elupaik majajilõ (koprilõ), kedä om tan jo päält saa eläjä.
301Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja  paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Tuu pääle kaemelda, et majjai mõos häste järvile ja pall'udõlõ viieläjile, om timä toimõndaminõ mõtsale halv ja selle piät majajal piiri pääl pidämä.
302
303Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane.Õuruupa Liidu luudusdirektiiviga kaidsõtu’ ja Eestin harva’ imetäjä’ omma’ rahvuspargin saarvas ja tiigilindlanõ.
304
305Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist.Imetäjide kõrraligus kaitsmisõs piät kõgõ näide kotsilõ teedüst korjama, kaema, ku pall'u näid om ja ku vaia, sis näide arvu piirdmä.
306Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük.Saarvalõ om ohus tuu, ku ülearvu pall'u võrguga kalla püvvetäs.
307
308Inimesed ja kultuurInemise’ ja kultuur
309
310Samamoodi nagu Karula loodus on väga mitmekesine, on kirju ka selle Eestimaa osakese minevik.Nigu om väega mitmõsugumanõ Karula luudus, nii om kirriv ka taa Eestimaa jao minevik.
311Sajandite vältel on vana kihelkonda mitmel viisil jaotatud, võimud vahetunud, inimeste kombed muutunud, rahvastik sõdades vähenenud ja rahu ajal jälle kasvanud.Aastasatu joosul om vanna Karula kihlkunda mitund muudu jaet, võimu’ omma’ vaihtunu’, inemiisi kombõ’ muutunu’, rahvast sõtu aol veidembäs jäänü ja rahu aol jälki manu tulnu.
312
313Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa.Karula rahvuspark mahus inämb-vähämb är aoluulidsõ Karula kihlkunna piire sisse, tä om kihlkunna hummugupoolitsõn jaon.
314Ajaloo vältel toimunud administratiivsete piiride muutustest hoolimata on  kihelkond püsinud tervikuna - inimesi seovad võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning kõrgustiku loodusest tulenev elustiil.Läbi ao tettü valitsõmispiire muutuisist huulmalda om kihlkund üten tükün püsünü – inemiisi köütvä’ kokku võru kiil, vanast aost peri egäpääväelu kombõ’, läbi aastasatu püsünü’ sugulusköüdüsse’ ja korgustiku luudusõst tulnu elustiil.
315
316Säilinud on sajandivanused taluhooned ja põllupaigad, suust-suhu liiguvad iidsed rahvajutud, teatakse muinasaegsete kivikalmete asukohti, räägitakse  metsavendadest ning hoitakse  korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel.Alalõ omma’ püsünü’ aastasaa vannudsõ’ taluhuunõ’ ja nurmõ’, suust-suuhtõ liigussõ’ vana’ rahvajutu’, teedäs muistidsõ ao kivikalmõ kotussit, kõnõldas mõtsavellist ja hoiõtas kõrran vannuvanõmbidõ matussit Lüllemäel ja Kaikamäel.
317
318Karula inimene paikne ja traditsioone austav.Karula inemine om paiknõ ja avvustas vannu kombit.
319Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse.Vahtsõnõ tulõja piät tükk aigu hinnäst vannulõ olõjilõ „tõõstama”, inne ku tä peris umas võetas.
320Õppimist tahab keelgi.Kiil taht kah opmist.
321Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega.Ku seo nuka inemine esi’ pidä umma elämist ja elukotust küländ hariligus, sis küläline pand tähele Karula rahva ummamuudu olõkit ja kõvva köüdüst maa ja luuduga.
322
323Kui tahad Karulast täpsemalt teada, vali teema ja loe lähemalt.Ku tahat Karulast inämb teedä’, vali’ teema ja loe’ manu.
324
325elanikkondInemise’
326
327Ajalooline asustusAoluulisõ’ elupaiga’
328
329AjaloopärandAoluuperändüs
330
331EhituspärandEhitüsperändüs
332
333ElulaadEluviis
334
335Traditsiooniline elulaadVanaao eluviis
336
337KultuurieluKultuurielu
338
339RahvapärimusRahvaperimüs
340
341Võru keelVõru kiil
342
343KülastajaleKülälisele
344
345Karula rahvuspargi külastajal on võimalik tegeleda mitmesuguste tegevustega:Karula rahvuspargi küläline saa tetä’ mitmit asju:
346jalutada õppe- ja matkaradadel kävvü’ opi- ja matkaratu piten
347külastada Ähijärve looduskeskust   kävvü’ Ähijärve luuduskeskusõn
348telkida tasuta laagriplatsidel panda’ laagriplatsi pääle telk üles (massulda)
349korraldada looduslaagreid Suuremäe laagriplatsil (ürituste korraldamine tasuline) kõrralda’ luuduslaagrit Suurõmäe laagriplatsi pääl (massu iist)
350jnejne.
351
352Mille iganes kasuks Sa ka ei otsusta, järgi alati häid käitumistavasid ja kui märkad, et keegi teine neid eirab, anna sellest teada järelvalve telefonil.Kõiki tegemiisi man piä’ luku kõrrast ja häist kombist ja ku näet kedägi, kiä tuud ei tii’, sis anna’ teedä’ valvõtelefoni pääle 529 0388.
353
354Info toidupoodide ja toitlustamise kohtaSöögipoodi’ ja söögikotusõ’
355
356Kooskõlasta rahvaüritusLepü’ kokko suurõmb ettevõtminõ
357
358Matkamuljeid Karulast (Marko Mänd)Mälehtüisi Karula matkast (Marko Mänd)
359
360Matkamuljeid Karulast (sept.2007 Taimo Jõõts)Mälehtüisi Karula matkast (süküskuu 2007, Taimo Jõõts)
361
362ÕpperajadOpiraa’
363
364Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada.Karula rahvuspargin om neli teedüspostõ ja käelauduga tähüstet opirata.
365Radade kohta on olemas nii eesti- kui inglisekeelsed voldikud, mida saab hankida Karula looduskeskusest. Ratu kottalõ omma’ olõman eesti- ja inglüskeelidse’ teedüspaprõ’, midä saat küstä’ Karula luuduskeskusõst.
366
367Ähijärve looduskeskuse lähedal asub  laste loodusrada/mänguväljak eelkooliealistele ning algkooli lastele.Ähijärve luuduskeskusõ lähiksel om latsi luudusrada/mänguplats algkooli- ja alt kooliiä latsilõ.
368Rajal on liumägi, vaatetorn (pildil), kiiged, liivakast,  köiskarussell.Raa pääl om livvumägi, kaemistorn (pildi pääl), hällü’, liivakast, püürhäll.
369Rajal on loodust vahendavad infotahvlid, avastamisrõõmu pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade käpajäljed.Raa veeren omma’ luudusõ seletäjä’ teedüstahvli’, viil tegevä latsilõ rõõmu välläpantu’ tsirgupesä’ ja eläjide käpäjäle’.
370
371Enne raja läbimist küsi looduskeskusest õppelehed, mis on välja töötatud just selle raja jaoks.Inne raa pääle minekit küsü’ hindäle luuduskeskusõst opilehe’, miä omma’ tettü’ õkva seo raa jaos.
372
373Rahvuspargis on rajatud 2 jalgrattamatkarada (38 km ning 13 km) ja  jalgsimatkarada (36 km).Rahvusparki om tettü kats rattamatka rata (38 km ja 13 km) ja jalagamatka rada (36 km).
374Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada.Talvõl om vallalõ 5 km pikkunõ suusamatka rada.
375Matkaradade kohta on saadaval eesti- ja inglisekeelsed voldikud Karula looduskeskuses.Matkaratu kottalõ võit saia’ eesti- ja inglüskeelitsit teedüspaprit Karula luuduskeskusõst.
376Õppe- ja matkarajad on vabad kõigile külastajatele. Opi- ja matkaraa’ omma’ vallalõ kõigilõ küläliisile.
377
378Peräjärve metsarada  tutvustab peaasjalikult metsakooslusi. Peräjärve mõtsarada tutvustas päämidselt mõtsaelukundõ.
379Raja pikkus: 4 kmRaa pikkus: 4 km
380Optimaalne läbimise kestvus:  2 tundiMõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
381Ligipääs: Õpperada paikneb rahvuspargi kaguosas, Karula looduskeskusest umbes 6 km Saru poole.Manupäsemine: Opirada om rahvuspargi lõunõhummogujaon, Karula luuduskeskusõst umbes 6 km Saru poolõ.
382Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett ning pingid.Raa alustusõn omma’ autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg ja pengi’.
383Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi. Tsõõritaja rada tuu matkalisõ’ raa algustõ tagasi.
384
385Rebäse maastikurada tutvustab Karulale iseloomulikke pärandkultuurmaastikke, möödudes järvedest ja endistest talukohtadest.Rebäse maastikurada tutvustas Karulalõ umatsit perändüskultuurmaastikkõ, lätt müüdä järvist ja inneskiidsist talukotussist.
386Rada saab alguse Rebäsemõisa külas asuva vaatetorni lähedalt. Rada alustas pääle Rebäsemõisa kaemistorni lähikselt.
387Raja pikkus: 3 kmRaa pikkus: 3 km
388Optimaalne läbimise kestvus:  3-4 tundiMõistlik läbikäümise aig: 3–4 tunni
389Ligipääs: Ringikujulise õpperaja algus- ja lõpp-punkt asub rahvuspargi loodeosas, Rebäsemõisa külas, mis jab Karula looduskeskusest umbes 12 km Lüllemäe poole. Manupäsemine: Tsõõrikujulidsõ opiraa alustus ja lõpõtus omma’ rahvuspargi põh'aõdagujaon, Rebäsemõisa külän, miä jääs Karula luuduskeskusõst umbes 12 km Lüllemäe poolõ.
390
391Ähijärve teerada on ajaloo- ja kultuurilooline rada, mis läbib kahte laagriplatsi ja mitut supluskohta. Ähijärve tiirada om ao- ja kultuuriluu rada, miä lätt müüdä katõst laagriplatsist ja mitmõst tsuklõmiskotussõst.
392Raja pikkus: 3,5 km Raa pikkus: 3,5 km
393Optimaalne läbimise kestvus:  2 tundi Mõistlik läbikäümise aig: 2 tunni
394Ligipääs: Õpperada saab alguse Karula looduskeskuse juurest.Manupäsemine: Opirada nakkas pääle Karula luuduskeskusõ mant.
395Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett, ujumiskoht, tantsuplats, kiik ning laste mänguväljak/loodusrada.Raa alustusõn omma’ autidõ saisuplats, teedüstahvli, kemmerg, tsuklõmiskotus, tandsuplats, häll ja latsi mänguplats/luudusrada.
396Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi. Rada tuu matkalisõ sinnä’ tagasi, kost tä pääle alust.
397
398TurismitaludKüläliisitalu’
399
400Köödre talu asub Kaika külas Küüdre järve ääres.Küüdre talu om Kaika külän Küüdre järve veeren.
401Telefon: 785 2427,  5382 8435 (Aime ja Mati Valdek).Telefon: 7852427, 53828435 (Valdeku Aime ja Mati)
402
403Küüdre turismitalu pakub sulle privaatsust, rahu ja vaikust.Küüdre talu pakk sullõ eräleolõmist, rahhu ja vaikust.
404Külastajatele on juuli- ja augustikuus kasutamiseks viis tuba maja teisel korrusel. Hainakuun ja põimukuun om küläliisile pruukmisõs viis tarrõ maja tõsõ kõrra pääl.
405
406Järvenukka talu asub Ähijärve põhjakaldal.Järvenukka talu om Ähijärve põhaveeren.
407Telefon: 523 2066, 507 6293Telefon: 523 2066, 507 6293
408(Tea ja Harri Nuka) (Nuka Tea ja Harri)
409
410Karula looduskeskus asub Ähijärve idakaldal.Karula luuduskeskus om Ähijärve õdaguveeren.
411Saab läbi viia koolitusi ja seminare (olemas seminariruum), majutusvõimalus 29 inimesele.Saa tetä’ koolituisi ja seminääre (olõman om seminääritarõ), üümajakotussit om 29 inemisele.
412Täpsem info ja broneerimine telefonil 5251552, 782 8350Täpsämb teedüs ja ao kinnipandminõ telefonnõ 525 1552 vai 782 8350 päält
413e-kiri: karula@lk.eee-post: karula@lk.ee
414
415Nakatu turismitalu asub Karula rahvuspargi lähistel Valgamaal.Nakatu küläliisitalu om Karula rahvuspargi lähiksel Valga maakunnan.
416Majutus 30-le inimesele.Üümajakotussit om 30 inemisele.
417Võimalus pidada seminare ja koosviibimisi kuni 70-le inimesele. Saa pitä’ seminääre ja kuunolõmiisi kooni 70 inemisega.
418Toitlustamine (sh. pulma- ja peolauad) ettetellimisel. Süümine (sh. pulma- ja pidulavva’) ettetelmisega.
419Telefon: 767 0300, 513 4024  Telefon: 767 0300, 513 4024
420e-kiri: info@nakatu.eee-post: info@nakatu.ee
421www.nakatu.eekoduleht: www.nakatu.ee
422
423Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus asub Karula ravuspargi lähistel Lüllemäel.Karula-Lüllemäe Tervüse- ja Spordikeskus om Karula rahvuspargi lähiksel Lüllemäel.
424Lisaks majutusele on võimalik laenutada spordivarustust.Päält üümaja saat ka spordivarustust lainada’.
425Telefon: 5345 6006Telefon: 5345 6006
426e-kiri: kaidi.mandla@mail.eee-post: kaidi.mandla@mail.ee
427www.karulatsk.eekoduleht: www.karulatsk.ee
428
429KäitumisjuhisedKõrd ja soovitusõ’
430
431Eesti loodus asetab meile kõigile ja tulevastele põlvedele kohustuse hoida keskkonda puhtana.Eesti luudus pand meile kõigilõ ja tulõvilõ põlvilõ pääle kohussõ hoita’ keskkund puhas.
432Looduse koormustaluvus ei ole suur, seega tuleb teda kaitsta, hoida ja võimalikult säästlikult majandada.Luudus kannahta-i kõkkõ vällä, midä inemine tege, selle tulõ tedä kaitsa’, hoita’ ja timäga väega mõistligult ümbre kävvü’.
433
434Hea Karulas viibija, oled alati teretulnud, kui jälgid järgmisi looduses viibimise põhimõtteid Hää Karulan käüjä, olõt siiä’ kõgõ oodõt, ku Sa avvustat luudusõn olõmisõ säädüisi
435
436Karula rahvuspargi külastuskeskusKarula rahvuspargi küläliisikeskus
437
438Karula looduskeskus on avatud: E-N kell 8-17 ja R kell 8-15Karula luuduskeskus om vallalõ iispääväst neläpääväni kell 8–17 ja riidi kell 8–15
439Sissepääs kõigile vaba, rühmakülastused ja ekskursioonitellimused palume ette tellida Karula rahvuspargi  telefonil 782 8350 või e-posti teel  karula@lk.ee Sissepäsemine kõigilõ massulda. Hulgahna tulõminõ vai huvikäügi telmine pallõmi kokku leppü’ Karula rahvuspargi telefonil 782 8350 vai e-postiga karula@lk.ee
440
441Looduskeskuse külastajal on võimalik: Luuduskeskusõ küläline või:
442
443saada asjatundlikku infot Karula rahvuspargi matkaradade, laagriplatside, vaatamisväärsuste jmt kohta; saia’ as'atundjat teedüst Karula rahvuspargi matkaratu, laagriplatsõ, kaemist väärt kotussidõ jms kottalõ;
444küsida infot lähimate toitlustus- ja majutusasutuste kohta; küstä’ teedüst lähembide söögi- ja üümajakotussidõ kottalõ;
445osta rahvusparki tutvustavaid infomaterjale; osta’ rahvusparki tutvustajit teedüsmatõrjaalõ;
446vaadata Karula rahvusparki tutvustavat multimeedia- ja slaidiprogrammi, tutvuda püsi- ja hooajaliste näitustega; kaia’ Karula rahvuspargi kottalõ multimeediä- ja slaidiprogrammi, kaia’ alaliidsi ja huuaigsit vällänäütüisi;
447külastada avalikku internetipunkti.pruuki’ ilma rahalda internetipunkti.
448Külastuskeskuse lähedal:Küläliisikeskusõ lähiksel:
449aida veeres asub infotahvel külastuskeskuse ümbruse info ning kaartiga; aida veeren om küläliisikeskusõ teedüstahvli ja kaart;
450Suuremäe otsas asub laste loodusrada/mänguväljak; Suurõmäe otsan om latsi luudusrada/mänguplats;
451järve veeres algab Ähijärve teerada; järve veerest nakkas pääle Ähijärve tiirada;
452saab vaadata õueekspositsiooni;  saa kaia’ vällänäütüst küläliisikeskusõ muru pääl;
453saab telkida, teha lõket ja kiikuda külakiigel, ujuda.saa telgi pistü panda’, tuld tetä’, külähällü pääl hällü’ja tsukõlda’.
454
455VaatamisväärsusedKaemist väärt kotussõ’
456
457Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood.Karula rahvuspargi päämine väärtüs ja umaperä om timä ainulinõ, väegä vaihtõlõja ja illus maakuju.
458Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. Hulk kuntõ, mäesälgi, pikkikuntõ (oosmõhnu) ja künnüssit vaihtõlõsõ’ orgõ ja nõtskõga, kon omma’ suu’ ja järve’.
459
460Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupedajad; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Karkküla kivikalme; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. Ütsikist as'ust tasus kaia’ Köstrejärve suurt imäleppä ja Ala-Mändiku tarupedäjät, Kaika kuuli ja matusaida; Karula kerikut, kerikuvarõmit, pastoraati, matusaida, Karkkülä muistist elupaika; Karkkülä kivikalmit; Mähkli muistist elupaika ja muistitsit kalmit; Rebäse liinamäke ja muistist küläkotust; Karkkülä taluriiht; Karula mõisa Rebäse kar'amõisa riiht üten pessükiviga; Köstrejärve leeri- ja koolimajja.
461
462LoodusharidusLuuduskoolitus
463
464Õues õppimine on vahva! Koolitunnis õpitu kinnistamiseks ja/või täiesti uue teadmise omandamiseks on Karula rahvuspark just sobiv paik.Vällän opminõ om põnnõv! Koolitunnin opitu miildejätmises ja/vai tävveste vahtsõ as'a selgessaamises om Karula rahvuspark õkvalt õigõ kotus.
465Siin on olemas särtsakad juhendajad ja Interreg IIIA programmi raames välja töötatud 5 erinevat õuesõppe tundi: järv elukeskkonnana, koduloomad, ühiselulised putukad, pinnavormide tekkelugu, pärandmaastikud.Tan omma’ olõman hää’ koolitaja’ ja Interreg 3A programmi raamõn vällä tüütedü’ viis esisugumast vällänopmisõ tunni: järv ku elukeskkund, kodueläjä’, ütiselulidsõ mutigu’, maakuju tegünemine ja perändüsmaastiku’.
466
467Programmi väljatöötamist  rahastasid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Taru Ülikool Interreg IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programmi raames. Programmi vällätüütämist avitiva’ rahaga Õuruupa Liidu Õuruupa Piirkundõ Arõngu Fond, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Tartu Ülikuul Interreg 3A Lõunõ-Soome ja Eesti programmi raamõn.
468
469RaamatukoguRaamatukogu
470
471Tehtud töödTettü tüü’
472
473Siit leiad info Karula rahvuspargis läbi viidud uuringute ning projektide kohta.Tast lövvät teedüst Karula rahvuspargin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ.
474Kogu regioonis läbi viidud uuringute ja projektide kohta loe Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni (endine Riiklik Looduskaitsekeskus), kodulehelt.Kõgõn Lõunõhummugu-Eestin tettü uurmiisi ja projekte kottalõ loe’ Keskkunnaammõdi Põlva-Valga-Võru piirkunna (innembi Riiklik Luuduskaitsõkeskus) kodulehe päält.
475
476SeadusandlusSäädüse’