Tekst nr: 235

1Käokiräs – emakeelepäeva kingitus Mooste folgileKäokiräs – imäkeelepäävä kingitüs Mooste Folgile
2  
3Emakeelepäeva tähistamiseks tegid Vana-Võromaa lasteaedade võrukeelsete keelepesade 260 last koos juhendajatega käokirässit.Imäkeelepäävä tähistämises teivä Vana-Võromaa latsiaidu võrokeelitside keelepessi 260 last üten oppajidõga käokirässit.
4320 käokiräst, eesti keeles lepatriinut, lendavad kevadeks Mooste rahvamuusikatöötluste festivalile „Moisekatsi Elohelü“ osalejaid rõõmustama.320 käokiräst, eesti keelen lepatriinut, lindasõ keväjäs Mooste rahvamuusikatüütlüisi festivalile „Moisekatsi Elohelü“ ütenlüüjit rõõmustama.
5  
6Meenete meisterdamise käigus õpiti selgeks laste jaoks uus võrukeelne sõna käokiräs.Meelüsside meisterdämisega opiti selges latsi jaos vahtsõnõ võrokeeline sõna käokiräs.
7Meene kujutabki endast märkmepaberitega külmkapimagnetit, mis on kaunistatud laste meisterdatud lepatriinudega.Meelüs om märkmepapridõga külmäkapimagnet, midä ilostasõ latsi tettü käokirässe.
8  
9„Lastele jäi uus sõna hästi meelde ja nende soov on seda emakeelepäeva puhul teistega jagada – et terve Eesti teaks, kuidas on lepatriinu võru keeles,“ selgitas Võru Instituudi projektijuht Evely Lindsalu, kes koos Triin Toomega lepatriinude tegemist korraldas.„Latsilõ jäi vahtsõnõ sõna häste miilde ja nä tahtsõva taad imäkeelepäävä puhul tõisilõ ka opada – et terve Eesti tiiässi, kuis käokiräst võro keeli üteldäs,“ selet Võro Instituudi projektijuht Lindsalu Evely, kiä üten Toomõ Triinuga käokirässide tegemist kõrrald.
10„Lastele meeldib õppida, meisterdada ja kingitusi teha!“ lisas Triin Toom.„Latsilõ miildüs oppi, meisterdä ja kingitüisi tetä!“ ütel Toomõ Triin mano.
11  
12Iga lasteaiarühm valis meenete tegemiseks oma lastele sobiliku mooduse.Egä latsiaiarühm valisi meelüsside tegemises ummilõ latsilõ kõgõ parõmba moodu.
13Nii on nende hulgas joonistatud, volditud, lõigatud, kleebitud ja vilditud lepatriinusid.Nii om näide hulgan joonistõdu, volditu, lõigatu, kleebitü ja vilditü käokirässit.
14Meisterdamiseks kasutati väga erinevaid materjale – näiteks paberit, vilti, lõnga, plastikut, lusikaid, helkurpaberit ja karvatraati.Meisterdämises pruugiti erinevit matõrjaalõ – näütüses papõrt, vilti, langa, plastikut, luitsit, helkurpapõrt ja karvatraati.
15  
16Kokku tegi veebruaris-märtsis meeneid 260 last, kes said valmis 320 meenet.Kokko tekk veebruarin-märtsin meelüssit 260 last, kiä saiva valmis 320 meelüst.
17Neid juhendasid 30 lasteaiaõpetajat.Latsi opas 30 latsiaiaoppajat.
18Lisaks meene tegemisele õpiti rühmades võrukeelseid luuletusi ja laule lepatriinudest, mis kantakse ette oma lasteaia emakeelepäeva sündmustel.Päält meelüsse tegemise opiti latsiaidun võrokeelitsit luulõtuisi ja laulõ käokirässist, miä kantas ette uma latsiaia imäkeelepäävä sündmüsel.
19  
20Vahvas ettevõtmises osales 14 lasteaeda Võru, Põlva ja Valga maakonnast: Sõmerpalu, Kuldre, Antsla Lusti, Väimela, Lasva, Rõuge, Hargla kooli, Veriora ja Räpina lasteaiad, samuti lasteaiad Päkapikk, Punamütsike ja Sõleke Võrust ning Mesimumm ja Pihlapuu Põlvast.Vahvast ettevõtmisõst võtt ossa 14 latsiaida Võro, Põlva ja Valga maakunnast: Sõmmõrpalo, Kuldri, Antsla Lusti, Väimälä, Lasva, Rõugõ, Harglõ kooli, Veriora ja Räpinä latsiaia, niisamatõ latsiaia Päkäpikk, Punamütsüke ja Sõlõkõ Võrolt ja Mesimumm ja Pihlapuu Põlvast.
21  
22„Moisekatsi Elohelü meeskonnal on sellise kaasalöömise üle väga hea meel – tahame alati tänada kõiki festivali esinejaid millegi sobilikuga ja sel korral on asi nii mõnusasti lahendatud,“ tõdes festivali projektijuht Liivi Tamm.„Moisekatsi Elohelü miiskunnal om sändse ütenlüümise üle väega hää miil – mi tahami alati tennädä kõiki festivali esinejit mändsegi meelüssega ja seokõrd om asi nii mõnusahe lahendõdu,“ ütel festivali projektijuht Tammõ Livii.
23„Seekordne festival on pühendatud festivali algatajale ja kauaaegsele juhile Ülle Podekratile, kes läinud aastal meie keskelt lahkus.„Seo aastaga festival om pühendedü festivali algatajalõ ja kavvaaigsõlõ juhile Podekrati Üllele, kiä minevä aasta mi keskest är läts.
24On südantsoojendav seos, et Ülle juhendatud folklooriansambli nimi on just „Käokiräs“,“ lisas festivali peakorraldaja Ülo Needo.Süänd lämmistäs köüdüs, et Ülle juhitu folklooriansambli nimi om just „Käokiräs“,“ ütel festivali pääkõrraldaja Needo Ülo mano.
25  
26Rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü“ toimub sel aastal 21.-22. aprillil.Rahvamuusikatüütlüisi festival  „Moisekatsi Elohelü“ om seo aastak 21.-22. aprillil.
27Kahepäevase sündmuse ajal on ajalooline Mooste mõis täis rahvamuusikat, töötubasid ja kontserte.Katõpäävätse sündmüse aigu om aoluulinõ Mooste mõis täüs rahvamuusikat, tüütarri ja kontsõrtõ.
28Festival kulmineerub suure võistluskontserdiga 22. aprillil, kus iga osalev bänd tõlgendab võrukeelset lugu Kost laalu’ saadu’.Festivali kõgõ tähtsämb sündmüs om suur võigõluskontsõrt 22. aprillil, kon egä ülesastja tõlgõndas võrokeelist luku „Kost laalu saadu“.
29  
30Võrukeelsed keelepesad on lasteaiarühmad, kus vähemalt ühel päeval nädalas toimub kogu tegevus ainult võru keeles.Võrokeelitse keelepesä omma latsiaiarühmä, kon vähembält ütel pääväl nädälin omma kõik tegemise võro keelen.
31Selliseid rühmi on  20 tk üle kogu Vana-Võromaa nii praegustes Põlva, Valga kui Võru maakondades.Sändsit rühmi om 20 tükkü üle kogo Vana-Võromaa nii parlatsin Põlva, Valga ku Võro maakundõn.
32  
33Lähem info Võru Instituudi projektijuhtidelt:Teedüst saa mano Võro Instituudi projektijuhtõlt:
34Teate edastas Triinu LaanTeedüsse saat edesi Laanõ Triinu