Tekst nr: 225

1etv2
2kukeaabitskikka-aabits
3kodune aadresskodoaadrõs
4töökoha aadresstüüaadrõs
5kiri saata uuel aadressilkiri saataq vahtsõ aadrõsi pääle
6aamen kirikusku aamõn kerikun
7hõbeaarehõpõvarandus
8nööri otsa seoti aaskabla otsa köüdeti aas
9alpiaasalpihainamaa
10mis sa tast alailma aasid!mis sa tedä kõgõ tsaunit!
11sel aastal, käesoleval aastaltimahavva
12aasta ringiaastak ümbretsõõri
13möödunud, eelmisel, läinud, mineval aastalmineväaastaga
14järgmisel, tuleval aastaltulõva-aastaga
15head uut aastat!hüvvä vahtsõt aastakka!
162002. aastalkatõl tuhandõl tõõsõl aastagal
17olin siis kuus aastat vanaolli sõs kuvvõ aastaga vana
18ta põeb juba rohkem kui kümme aastattä põdõ jo inämbät kümmend aastakka
19mitme aastane ta on?mitmõ ajastaonõ tä om?
20treeningud olid aastaringsedharotaminõ käve aastak läbi
21abiks olemaabis olõma
22vanaisa abiellus vanas eas teist kordavanaesä võtt vanan iän tõõsõ naasõ
23abielusabielon paarin
24ükski abinõu pole küllalt heaütskiq nõvv olõ-õi küländ hää
25Eesti abistas Lätit metsapõlengu kustutamiselEesti avit Lätil mõtsapalamist kistutaq
26abitu nagu vastsündinud vasikasniläne niguq sündünüq vask
27ta on abivalmis inimenetä om avitaja inemine
28ablas sööjaahnik süüjä
29ablas lugejaraamaduneeläsk
30tegin abortihäödi uma latsõ mant ärq
31lasi aborti tehalask latsõ mant ärq võttaq
32see on absoluutselt valesääl ei olõq sukugiq õigust tuu om tävveste võlss
33abstraktne kunstmõttõmängolinõ kunst
34see on absurdtuu om ullus
35absurdianekdootarolakõ nali
36nad teevad absurditeatritnä tegeväq arolakõt tiatrit
37adekvaatne tajumineasast õigõ arvosaaminõ
38see inimene ei ole adekvaatneseo inemine olõ-iq mudsu man
39adekvaatne hinnangasakotsinõ hindaminõ
40mitmehõlmaline ader{m} adraq
41adopteerisin selle poisilatsõndi ärq taa poiskõsõ
42adopteeris õelapsedvõtt sõsaralatsõq kasulatsis
43kellele see kiri on adresseeritud?kinkalõ seo kiri om mõtõld?
44ema, ae, tule vaata!imä hõeq tulõq kaeq!
45aiaääred on ilusasti ära niidetudaidveereq ommaq ilosahe ärq niidedüq
46ajas lambad aedikusseai lambaq sulgu
47seale tehti suveks aediktsialõ tetti suvõs aid
48mis ajal sa tuled?kunal aiga sa tulõt?
49laste jaoks mul aega jagublatsi jaos mul om aigo küländ
50aega viitmaaigo viitmä aigo viiütämä
51see asi on ajast ja arusttuu asi om aost ni arost lännüq
52see on aeganõudev tööseo tüü võtt aigo
53Jaan on ikka ühtmoodi aeglane, põlegu või majaJaan om iks üttemuudu oigõ olkõq vai tarõ palas
54aeglase jutuga meesvidävä jutugaq miis
55sulane hakkas aeglaselt tööd tegemasulanõ nakas aigopiten tüüd tegemä
56Jaak on küll väga pika toimega, ta räägib ka nii aeglaseltJaak om külh väega pikä toimõgaq tä kõnõlõskiq nii vidävähe
57me peame aegsasti linna jõudmami piät aohna liina joudma
58aegsaminiaigsambahe aigsambalõ aigsambast innembide innembä innembüisi
59me peame aegsasti linna jõudmami piät aohna liina joudma
60aegsaminiaigsambahe aigsambalõ aigsambast innembide innembä innembüisi
61kella viie aegukellä viie aigo
62mu pass on aegunudmu pass om aigunuq
63need kuriteod ei aeguneoq kuratüüq ei lääq vanas
64aegunud seisukohadaost maaha jäänüq arvamisõq
65aelesid keskpäevani voodisvideliq keskpääväniq sängün
66hakkas jooma ja naistega aelemanaas juuma ja naisigaq jõrssma
67ringi aelemaümbre aelõma huura juuskma hatsama jõõsa pääl käümä
68ringiaelejajõõsand
69pipar pani aevastamapipõr pand tsuhkma
70see afäär tuleb avalikuksseo sulitüü tulõ vällä
71armuafäärsehverdüs
72aga miks?a mille?
73see on ilus, aga liiga kallistaa om illos a pallo kallis
74astu aga edasi!astuq õnnõ edesi!
75tule aga!tulõq endä!
76aganaleibüsädseleib
77müügimiis', müügiagent{nal sõim} päähämäärjä harokõnõ
78sala-agentsala sallai
79kindlustusagentkindlustaja
80FBI-agentFBI-miis
81agressiivne inimenepääletükjä inemine
82keda sa lolliks pead, ah?kedä sa ullis arvat häh?
83ah nii!vai nii!
84ah sa pagan!ah sa pakan!
85ta ahastab koledal kombeltä om hirmsahe meelest ärq
86ära ahasta!murõhtagu-iq!
87ahastus närib südantmurõq jürä süänd
88vang võeti ahelaistvang võeti hahilist ärq
89sündmuste ahelsündünüide asjo rida
90loomad aheldasid pererahva kodu külgeeläjäq panniq perrerahva kodo külge kinniq
91sõdurid hargnesid ahelikkusoldaniq argsiq liini
92mäeahelikmäkivüü mäehahhil
93ahi jahtusaho kütt läts ärq
94kartulid pandi ahjukardohkaq panti ahjo
95ärimees ahistas teenindajatärimiis kiusas teenindäjät
96ahistajakiusaja
97lapseahistajapiirdjä
98paneb sokid ahjukappi kuivamapand sukaq petsokahe kuioma
99sulane läks ahjukummile magamasulanõ läts aho pääle magama
100ahjuküttega korterahoküttegaq kortin
101kass soojendab end ahjupaistelkass piisles ahopaistusõn
102su käed on mustad nagu ahjuroobidsul ommaq käeq mustaq niguq tapidsaq
103koer ahmas kondi suhupini haard kundi suuhtõ
104lapsed ahmivad palju toitu taldrikulelatsõq habivaq hulga süüki taldrigu pääle
105ahmis õhkuhaard hõngu
106hakkas maid ja maju kokku ahnitsemanaas maid ja majjo kokko hangitsõma
107ahv teeb kõik vigurid järgi, mis inimene ees teebmäärkass tege kõik viguriq takan miä inemine iin tege
108ahvis õpetajat järeletekk oppajat perrä
109tee aiaauk lahtitiiq laidõq vallalõ
110üks räägib aiast, teine aiaaugustüts kõnõlõs kuhja tõõnõ kuhaalost
111kasvatab aiamaal kapsaidkasvatas tahramaa pääl kapstit
112aianduskoolaiakuul
113mul oli aim, et ta siiski tulebmul oll tundminõ et tä sõskiq tulõ
114minul pole aimugimaq joht tiiä-äiq
115mul polnud aimugi, et see pull on kurima tiiä es hingestkiq et taa pull kuri om
116me ei osanud halba aimatagimi mõista-as halva arvadaq
117läheb aina külmemaksõnnõ külmembäs lätt
118õppeaineopiainõq
119väävel on kollane aineveevel om vahanõ ollus
120vaatas talle ainiti otsakai tälle ütsilde pääle
121ainsuse esimene pööreütsüse edimäne käänüs
122ainult nii saab seda tehaõnnõ nii saa tuud tetäq
123ainult etõnnõgiq
124ma teeks seda, ainult et ma ei oskama tennüq tuud a ma õnnõgiq mõista-iq
125mängib ainult lollimäng pääle ulli
126nad ainult ähvardavad, ei tee nad midaginä ähvärdäseq pääle tii eiq nä midägiq
127üksainus kordütsainukõnõ kõrd
128aisapäraperüs
129meie ajaarvamise järgimiiq ao perrä
130enne meie ajaarvamistinne miiq aigo
131töö ajaltüü aigo
132samal ajalsamal aol sis-samaldõ
133sel ajaltuudaigo tuulaigo
134pikaajaline tööpikä ao tüü
135vintsil on hüdroajamvints käü hüdro päält
136karja kojuajamise aegkara kodoajagi aig
137ajavahemik 10.–12. sajandiniaig 10 aastagasaast 12 aastagasaaniq
138suurajusuur ajo
139väikeajuväikene ajo
140kihutas koleda ajuga möödakupat hirmsa hunnigaq müüdä
141ajus oli kolm põtramastin oll kolm põtra seen
142peeti ajujahtitetti ajo
143ta on siin ajutine elaniktä om siin aotlinõ elänik
144aknaruut, -laud, -raamaknõkruut -laud -raam
145vägivallaaktvägivallatego
146vastuvõtuaktvastavõtmispapõr
147aktimaalpalla inemise maal
148sa oled aktiivne inimenesa olõt teküs inemine
149palun rohkem aktiivsust!olkõ noq võrksambaq!
150kevadeti päikese aktiivsus tõusebkeväjält päävä tegüsüs kasus
151aktiveeritud lõikärq märgit lõik
152tal on vene aktsenttä kõnõlõs vinne murdõgaq
153soome aktsentsoomõ maugaq jutt
154räägib eesti keelt võru aktsendigamurd võro muudu eesti kiilt
155aktusel peeti pidulikke kõnesidaktusõl peeti pidoliidsi kõnnit
156koolialguse aktuskoolialostusõ pidolinõ kuunolõminõ
157aku vajab laadimistakut om vaia laatiq
158lagedad aladlakõq kotussõq
159vallutatud aladärqvõeduq maaq
160ala-all-
161alapeatükkallpäätükk
162alapealkiriallpäälkiri
163alahindas teiste töödpidi tõisi tüüd ilmaasandaq kehväs
164vastast ei tohi alahinnatavastast ei tohiq kehväs pitäq
165voolualaldivoolualandaja vooluõgvõndaja
166alaline elukohtalasinõ elokotus
167Võõpsu asub Võhandu jõe alamjooksulVõõpso om Võu jõõ alaotsan
168alamõõduline ahvenallamõõdu ahhun
169alandas endaland hinnäst
170hindu alandatihinnaq lastiq alla
171vererõhku alandav rohivererõuhkust allavõtja rohi
172vesi on jões alanenudvesi om jõõn alla lännüq
173ripub pea alaspidiripus alaspäidi
174alastiolek keelatud!pallalt olõminõ keelet!
175sinuga on alatasa üks hädasuqkaq om egäalasi üts hädä
176ronib alatasa mulle sülleroni mullõ ütesttüküst üskä
177alateadlik hirmarvosaamaldaq hirm
178järgmisest aastast alatestulõvast aastagast pääle
179sul on alati kiiresul om alasi kipõ
180alati on nii olnud, et ...kôgõ om nii olnuq et
181kannatavad alatoitluse allommaq ärq nälgünüq
182alatu iseloomuga inimenesala olõmisõgaq inemine
183käitus alatultpidi hinnäst varga muudu ülevän
184alet põletamasõõrdu tegemä
185kogu info tuleb algallikaist üle kontrollidakõik teedüs tulõ lättist üle kaiaq
186koolis oli tema see, kes kõik vembud algataskoolin oll timä tuu kiä kõik temboq iist võtt
187tema vastu algatati kriminaalasitimä vasta alostõdi kriminaalasi
188ta on algatusvõimeline inimenetä om päälenakkaja inemine
189mõttealgemõttõkipõn
190seemnealgesiimneluum
191hoone restaureeriti algsel kujulhoonõq tetti vana kujo pääle tagasi
192sai algsest kohmetusest ülesai edimädsest häbendelemisest üle
193nädala algulnädäli edeotsan
194algul ei tahtnud keegi mind kuulataedimält taha-as kiä minno kullõldaq
195millist algupära on meie suitsusaun?kost mi savvusann peri om?
196algupärane võru kirjandusumapõhalinõ võro kirändüs
197teatris oli nii algupärandeid kui ka tõlkeidtiatrin oll nii ummi ku ümbrepantuisi tükke
198esmaspäev on nädala algusiispäiv om nädäli alostus
199algusotsalõngots
200algust tegemapääle nakkama
201alistatud rahvadalaq hiidedüq rahvaq
202korvpallis alistas Leedu Eestikorvpallin sai Leedu Eestist jako
203vaenlane sunniti alistumavainlanõ sunniti alaq andma
204mehel tuli naise soovidele alistudamehel tull naasõ tahtmiisilõ perrä andaq
205kerge, keskmine, raske alkoholijooveväiko keskmäne kõva puronolõk
206istus kerges alkoholijoobes rooliläts ruuli lõhnaq man
207kannatab alkoholismi alltäl om viinahädä man
208alkoholism on tõsine probleemjuuminõ om suur hädä
209ta on alkoholiuimastäl om hunn pään
210alkoholiuim on vaja välja magadapuro om vaia vällä maadaq
211alkohoolne jookkraadigaq juuk
212alkohoolne käärimineviina ollõ vms käümine
213laua alllavva all
214seal all on veel üks talusääl alahan om viil üts talo
215laua allalavva alaq
216tee läheb kord allamäge, kord ülesmägetii lätt kõrd mäest alla kõrd mäkke üles
217asjad lähevad allamägeasaq lääväq rukka
218kasealleekõorida
219alles hoidmaalalõ hoitma
220mõned kompvekid olid veel allesmõnõq kompvegiq olliq viil alalõ
221ma alles ärkasinõkvalt ma heräsi
222ta tuleb alles hommetä tulõ viil hummõñ
223alles ta oli siin!ammus tä oll tan!
224allikavesilättevesi
225tervendav allikastervüseläteq
226artikli allikmaterjalkirotusõ lätteq
227alljärgnev loendjärgmäne nimekiri
228alljärgnevalt käsitleme teeremondi küsimusiedesi kaemiq tiiremondi küsümüisi
229Alatare on Mäetarest allpoolAlatarõ om Mäetarõst alõmban
230instituut allub ministeeriumileinstituut käü ministeeriümi alaq
231juhatajal oli kaks alluvatjuhatajal oll kats käealost
232alluvad olid ülemusega rahulalambaq olliq ülembägaq rahu
233ära albi!ärq halpkuq!
234kana tuli aida alt väljakana tull aida alt vällä
235kirikuõpetaja on juba altarisopõtaja om jo altri pääl
236alternatiivmuusikatõistmuudu muusiga
237alternatiivmeditsiintõisildõ tohtõrdaminõ
238altkäemaksu andmamiilhääd andma määrmä valgustama
239altkäemaksu võtmamiilhääd võtma
240alumine poolalomanõ puul alapuul
241metsaalunemõtsaalonõ
242kaenlaalunekanglialonõ
243alust panemapõhandama
244alusetu süüdistusvõlss süüdistüs
245alusetu jutttühi jutt
246tiheda alusmetsaga männikpaksu alosmõtsagaq pedästü
247ta alustas kirjutamisttä alost kirotamist
248alustab ühte ja teist, aga kunagi ei saa midagi valmisalostõllõs ütte ja tõist a kunagiq saa-iq midägiq valmis
249tööd alustamatüühü nakkama
250vahetas tihti ametites piäq kotust vaiht sagõhõhe ammõtit
251ametirahatunnusraha
252ametit pidamaammõtit valitsõma
253ametialane nõupidaminetüünõvvupidämine
254ametlikuvõituammõtlik
255seal valitses ametlik õhkkondsääl oll sääne ammõtlinõ õhkkund
256kõik varud on ammendatudkõik tagavaraq ommaq ärq kulutõduq
257see teema on ammendatudseo teema om otsaniq ärq kõnõld
258ammendatud kruusakarjääri istutatakse metstühäs saanuq ruusahaud pandas mõtsa alaq
259sul ei tasu süüa tuua, ammuks ma sõinsul massa-iq süvväq tuvvaq ammus ma sei
260suud ammuli ajamakurgutama
261suu vajus ammulisuu sattõ vallalõ
262mis sa ammud, lehm?lehm mis saq möögit?
263ammusest ajast saadikammust saaniq
264üks ammune asi tuli meeldeüts ammuskinõ asi tull miilde
265ammutas vilja kottidesseammut villä kottõ sisse
266amoraalne käituminesündmäldäq üllenpidämine
267torud on täielikult amortiseerunudtoroq ommaq tävveste läbi kulunuq
268jalg amputeeritaksejalg võetas maaha
269analoogravimidroho tõõsõndiq
270vitamiinid ja nende analoogidvitamiiniq ja tõõsõq sääntseq
271analoogia põhjal tehtud järeldusanaloogia perrä tett arvaminõ
272need asjad on analoogilisedneoq asaq ommaq üttemuudu
273vereanalüüsverepruum
274andmeanalüüsteedüsse sõgluminõ
275asja analüüsiti igakülgseltasja lahasti egä küle päält
276anastav majandusvõtja majandus
277püha allika juurde viidi andepühä lätte manoq viidi andit
278tal on lauluanditäl om lauluandi
279ta on andekaställe om pallo ant tä om vallalidsõ päägaq
280tema andekus on väljaspool kahtlusttimä annin olõ-iq midägiq arotaq
281on asju, mida ei saa andestadaom asjo midä saa-iq andis andaq
282selline käitumine on andestamatusäänest üllenpidämist saa-iq andis andaq
283andis käsuand käsü
284anna süüa!annaq süvväq!
285vaatas õpetajale andunud ilmel otsakai oppajalõ ärq pühändänü näogaq vasta
286räägi seda anekdooti!kõnõlõq tuud nalla!
287mul on angiinmul om kaal haigõ
288tõi õlleankru keldrist maja tahatõi ollõhankru keldrist tarõ taadõ
289laev on ankruslaiv om ankrun
290tal on selle asja peale annettäl um tuu asa pääle andi
291mul on salajasi andmeidmul om salahast teedüst
292andmeid kogumateedüst korjama
293kas sul on tema kohta andmeid?kas sul om timä kotsilõ teedüst?
294annetab iga kuu osa oma palgast heategevuseksand egä kuu üte jao umast palgast häätegemises
295anonüümkirinimeldäq kiri
296anoreksia all kannatamanärbüskellemä
297anusin, et ta aitaks mindma väega palssi et tä minno avitanuq
298fotoaparaatpildimassin pildikast
299mõni apelleerib mõistusele, mõni tunnetelemõni rõuhk mõistusõ mõni tundidõ pääle
300loeb aplalt raamatuidlugõ suurõ himogaq raamatit
301riigiametnikud peavad olema apoliitilisedriigiammõtniguq piät olõma välänpuul poliitikat
302appi hüüdmaappi hõikma
303aprilli tegemaärq petmä pikkä nõnna tegemä
304aprillinalipikänõnanali aprilinali
305hokiareenhokiplats
306poliitiliselt areenilt lahkunudpoliitikast ärq lännüq
307rahvusvahelisel areenilriikevaihõlidsõ välä pääl
308mäng arendab lastmäng edendäs last
309kinnisvaraarenduskimmävara-arõndus
310vähktõbi on tal juba kaugele arenenudkassuvhädä om täl joba kavvõlõ lännüq
311arenenud riikedengimaa
312see on väga banaalne anekdoottaa om väega prosta nali
313talle määrati kolm päeva arestitä panti kolmõs pääväs kinniq
314aretuskaritõvvukari
315mees lõi araksmiis naas pelgämä
316arglik suudluspelglik suuandminõ
317arhailine keelvanaperäline kiil
318arhailine elulaadvannamuudu elämine
319taluarhitektuurtaloehitüskunst
320aristokraadid tulid kokkuülembäq tulliq kokko
321põletusarmpalotõt jama
322armu andmaarmu hiitmä armu andma halõstama
323armas Mari!kulla Mari!
324nad armastavad üksteist väganä hoitvaq ütstõist väega
325(lihalik) armastustahtminõ
326laearmatuur{m} laelambiq
327armatuurlaudmõõdunäütüsakõn
328LoodearmeePõhaõdaguvägi
329ta on vanaks ja armetuks jäänudtä om vanas ja viletsäs jäänüq
330armetu välimuseganuradu vällänägemisegaq
331armetu asjaajaminetosonõ asaajaminõ
332armetu mahajäetud kohtperädü maahajätet kotus
333teda peksti armetulttedä pesseti armõtuhe
334ise on abielus mees, aga tal on armuke kaesiq om naasõmiis a täl om salanaanõ kah
335tal on igas külas armuketäl om õgan külän pruut
336kirikuõpetaja andis haigele viimast armulaudaopõtaja võtt haigõ viimäst kõrda lavvalõ
337nad on teineteisesse armunudnääq ommaq tõõnõtõist hoitma nakanuq
338armus esimesest silmapilgustniguq näkk nii himostama nakas
339politsei arreteeris kaks meestpolitsei võtt kats miist kinniq
340tasuta arstiabiprii ravitsus
341tsirkuseartisttsirkusõtekij palaganitekij
342tema esinemine oli artistliktimä etteastõq oll kunstilinõ
343arumaaaromaa
344aru saamaarvo saama
345aru pidamamärgütämä
346poolearulinepoolõ torogaq poolõtorolinõ
347pole aru peasolõ-iq miilt pään
348aastaaruanneaastagaaroannõq
349arukas juttmõistlik jutt
350koer on päris arukas loompini om küländ taidsa elläi
351tema jutt oli hästi arusaadavtimä jutt oll häste arvo saiaq
352arusaamatu inimene, asiarvosaamaldaq inemine asi
353arusaamatused tegemata tööde pärastpahandusõq tegemäldäq töie peräst
354juhtus väike arusaamatusväiko putahus tull sisse
355vaatas arusaamatuses mehele otsakai segähüsen mehele pääle
356tal pole mingit taipu ega arusaamistolõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust
357arutame homset tööplaanimiiq targuda hummõnist tüüplaani
358läbi arutamaläbi kõnõlõma märgotõllõma
359asi võeti arutuseleasja arotõdas
360mõistis oma teo arutustsai arvo uma teo ullusõst
361põhi- ja järgarvudpõhi- ja järgarvoq
362aastaarvaastaganummõr
363trükiarvtrükmise hulk
364rahvaarvrahva hulk
365suurel arvul kuulajaidsuur hulk kullõjit
366ära arvamaärq arvama
367minu arvatesmuq meelest
368mis sa sellest arvad?miä saq taast arvat?
369mina arvan niimaq märgi nii
370välja arvamamaaha arvama
371jõuti samale arvamuselelöüti ütsmiil
372ta arvatavasti magab jubatä arvadaq jo maka
373arveid klaarimaarvit õiõndama arvit klaarma
374arvele kandmaarvõ pääle pandma
375lõpparveperämine arvõq
376teistega tuleb ka arvestadatõisigaq tulõ kah rehkendäq
377kokku arvestamakokko arvama
378arvestage, et rohkem raha me ei saa!rehkendägeq tuugaq et rohkõmb rahha mi ei saaq!
379vee-, gaasi-, elektriarvestivii- gaasi- voolumõõtja
380põhiarvsõnapõhiarvsõna
381järgarvsõnajärgarvsõna
382sülearvutiüsäpuutri
383taskuarvutirehkendüsmassin rehkendäjä
384personaalarvutieräpuutri
385eluaseelokotus
386lõkkeasetulõasõ
387magamisasemagamisasõ magahus
388aset leidmasündümä johtuma
389kus me kokkusaamine aset leiab?kon mi kokko saamiq?
390asend maakaardilkotus maakaardi pääl
391käte asendkässi olõk
392lamamisasendpikäleolõk
393põlviliasendpõlvildõolõk
394lähteasendalostusolõk
395puhkeasendpuhkamissais
396otsib endale puhkuse ajaks asendajatots hindäle puhkusõ aos kotussõtäütjät
397ma ei leia sulle homseks asendajatma lövvä-äi hummõnis kedägiq suq asõmõlõ
398ta on homme minu asendajatä om hummõn muq iist
399suhkruasendajatsukru asõmõlolõja
400ta asendab lastele ematä om latsilõ imä iist
401piim on asendamatu toiduainepiim om hädätarvilinõ süük
402asendamatu töömeesainulinõ tüümiis
403asendusliigeasõmõlõ pant liigõq kotussõtäütjä
404linn asetseb mäelliin om mäe pääl
405kivikuju asetseb otse akna allkivikujo sais õkva aknõ all
406mängijad asetusid oma kohtadelemängjäq lätsiq ummi kotussidõ pääle
407meie ette asetuvad uued probleemidmi ette tulõvaq vahtsõq hädäq
408küsimuse asetus on selgeküsümüs om selgehe üles säet
409direktori asetäitjajuhtja kotusõtäütjä  V asõmik
410ilma asjatailmaasandaq
411mis see minu asi on?miä taa mullõ putus?
412asi seegi!asi tuu kah!
413mis sul siia asja on?mis sul siiäq asja om?
414asjaarmastajast aednikasaarmastaja aiapidäjä
415asjalik müüjaasalik kaupmiis
416ajakiri on päris asjalikaokiri om peris asa iist
417asjalugu on selline, et ...asalugu om sääne et …
418jäi segastel asjaoludel kadunukstimä kaotsihejäämise asi jäi segätses
419muretsed asjatailmaasandaq murõhtat
420asjatu vaevasandaq vaiv
421IT asjatundjaIT tiidjä
422ta on tehnika asjatundjatä om tehniga asatundja
423mis sa seal nii kaua askeldad, et magama ei saa!miä sa tan nii kavva tohkõrdat ku magama saa eiq!
424askeldas hommikust õhtuni aiastoimõnd hummogust õdaguniq aian
425tal oli täna palju askeldusitäl oll täämbä hulga toimõnduisi
426venelased tahavad soome-ugrilasi assimileeridavinläseq tahtvaq soomõ-ugrilaisi hindä sisse neeldäq
427kirurgi assistendidkirrurgi abimeheq
428mul ei teki mingeid assotsiatsioonema ei lövväq määntsitkiq köüdüssit
429Eesti Suurettevõtjate AssotsiatsioonEesti Suuri Ettevõtjidõ Ütisüs
430trepiastetuhv trepiastõq
431mees astub väsinult teed pidimiis astus väsünühe tiid piten
432astus kogemata porilompiastõ kogõmaldaq mualumpi
433astuge edasi!tulkõq edesi!
434ta astus mulle kannaletä sõkas mullõ kundsa pääle
435minister astus tagasiministri pand ammõdi maaha
436muistne asulakohtmuistinõ elokotus
437linna või asula märkliina-külä-märk
438küla asub jõe kaldalkülä om jõõ veeren
439asus maale elamaläts maalõ elämä
440asume laudaistumiq lauda
441Prantsuse ja Inglise asumaadprantsus- ja inglüsvõimumaaq
442ta saadeti Siberisse asumiseletä saadõti ärq Tsiberihe
443ümberasuminetõistõ paika elämäminek
444asustamata saarilma inemiisildäq saar
445tihedasti asustatud alatihtsä elotusõgaq maa
446tihe asustustihtsä elondus
447läänemeresoomeline asustusõdagumeresoomõ elondus
448seltsi asutamisaastaseldsi alostamisaastak
449külalised asutasid ennast minemaküläliseq säiq hinnäst minegi pääle
450asutas linna minemaehte liinaminekit
451asutame laulmanakkamiq laulu laaditama
452riigiasutus, valitsusasutusriigiammõt valitsusammõt
453koolid ja lasteaiad on valla asutusedkooliq ja latsiaiaq ommaq valla säädüngiq
454pühapäeviti pole paljud asutused avatudpühäpäivilde olõ-õi palloq asotusõq vallalõ
455sihtasutustsihtsäädüng
456jalaka leht on veidi asümmeetrilinejalaja leht om veidüq esiqpoolinõ
457talle tehti atentaattälle tüküti elo külge
458tegeleb atleetvõimlemiseganäütäs püüne pääl ummi musklit
459kosmoselaev jõudis Veenuse atmosfääriilmaruumilaiv joud Veenüse gaasikihti
460laulupeol valitses rõõmus atmosfäärlaulupidol oll rõõmsa õhkkund
461atraktiivne tütarlapssilmänakkaja tütrik
462atraktiivse välimusega nainepilgupüüdjä naanõ
463atraktiivne muuseumköütvä muusõum
464koer teeb auh-auh-auhpini tege hau-hau-hauh
465hambas on aukhamba seen om mulk
466poriaukmualump
467mäel on kruusaaugudmäe pääl ommaq ruusahavvaq
468kaenlaaukkanglimulk kanglitsopp
469must auk{füüs} must mulk mustõtus
470kaelaaukkaaldanõ kaalamulk
471aukartus elu eespääkumardus elo iin
472suve hakulsuvõ alostusõn
473tunneb tema ees aukartustkumardas tä iin pääd avvustas tedä
474aukartustäratav välimusilmadu uhkõ vällänägemine
475tervitas ülemusi aupakliku häälegatervüt ülembüisi avvupakja helügaq
476ole tema vastu aupaklikum!olõq timä vasta lukupidävämb!
477vaatas õpetajat aupaklikultkai oppajat lukupidävähe
478pajast tuleb aurupaast tulõ tossu
479tee aurabtsäi tossas
480vesi on pajastaurunudvesi om paast ärq tossunuq
481vesi oli aurustunud olekusvesi oll tossulidsõn olõkin
482eeter oli pudelist aurustunudeeder oll putlist ärq hingänüq
483marjadest aurutati mahlamarost tossutõdi mahla
484peale keetmistaurutatakse kartuleidpäält kiitmise tahendõdas kardohkit
485see ei ole austaa olõ-iq õigõ
486aus ülestunnistustävveline ärqkõnõlõminõ
487talle püstitati ausammas juba eluajaltälle panti sammas pistü joba eloaol
488ta on selle tüdruku salajane austajatä hiil tuud tütrikku
489hallpead austa, kulupead kummarda!hallpääd avvustaq kulupääd kumardaq!
490austab traditsioonepidä kombist luku
491austab pühi puidkumardas pühhi puid
492tunneb tema vastu sügavat austusttund timä vasta suurt avvu
493talle osutati austusttälle anti avvu
494ma ei usu tema ausussema usu-iq timä tõtõhust
495dokument on autentnepapõr om ehtsä
496sõiduautoväikeneauto  V  -massin
497veoautokastiauto vioauto  V  -massin
498prügi(veo)autoasuvidämisauto  V  -massin
499hüppa autosse!kargaq auto pääle!
500kas oled autoga?kas olõt autogaq?  V  kas sul ommaq rattaq all?
501autobiograafiline jutustusumast elost võet jutt
502automaatkäigukastautomaatkäügikast
503käsi tõmbus automaatselt rusikassekäsi läts esiqhindäst kulakuhe
504automaatselt käivituv masinesiqhindäst käümäminejä massin
505maalis autoportreemaalõ uma näopildi
506allilma autoriteetmõokas kuratekij pääpätt
507aknaavaaknõmulk
508avala loomuga inimenevallalidsõ loomugaq inemine
509aval naeratuslõõhkõ naarahtus
510ta avaldas mulle tunnustusttä tugõsi minno
511avaldab mulle survetsund minno
512avaldan teile kiitustma kitä teid
513avaldas kogu tõetõi kõik tõõ vällä
514käsikiri avaldati trükiskäsikiri ilmutõdi trükün
515mitu raamatut kirjastus aastas avaldab?mitu raamatut kirästüs aastan vällä and?
516sooviavaldajatahtja
517tema anne avaldus juba lapseeastimä and tull vällä jo latsõn
518haigus avaldub mitmes vormistõbi ilmutas hinnäst mitund muudu
519avaliku elu tegelaneavalik inemine
520arutuse avalikkusarotusõ avalikkus
521asetad enese avalikkuse naerualusekssäet hinnästilmarahva naarus
522kauplus on avatudpuut om vallalõ
523avatud ülikoolvabaülikuul
524avatud silmadegavallaliidsi silmigaq
525esimees avas koosolekuedemiis alost kuunolõgi ärq
526palun ava see konserv!olõq hää tiiq seo konserv vallalõ!
527avameelne juttausa jutt
528avameelne inimenevallalidsõ meelegaq inemine
529jõudsime avamerelesaimiq ärq vällämere pääle
530olümpiamängude avamineolümpiämängõ alostaminõ
531uks avanesuss läts vallalõ
532luuk ei avaneluuk ei tulõq vallalõ
533aknad avanevad aedaaknõq ommaq aia poolõ
534mul avanes hea võimalus reisidamul tull hää võimalus reisiq
535avarad rõivadabaraq rõivaq
536avar õulajalinõ ussaid
537avariiolukordhädäolokõrd
538avariipidurõnnõtuspitur hädätormas
539kes avastas Ameerika?kiä löüd Ameeriga?
540nad pole mind veel avastanudnä olõ-õi minno viil ärq nännüq
541avastusretkotsmiskäük
542koopa avauskoobasuu
543avalik-õiguslik raadioriigiraadio
544baaslaevtugilaiv
545atsidofiilbakterhapnõpiimäpisiläne
546balti keeledbalti keeleq
547baltisaksa keelbaltisaksa kiil
548barankaküpsetajaparasknik
549faktidel baseeruv ettekannefaktõ pääl saisva ettekannõq
550kus väekoondis baseerub?kon sõavägi om?  V  kon sõaväe tugikotus om?
551bassikeeljämme kiil
552basskitarrbasskitra
553ujulas on mitu basseinitsukõlusmajan om mitu tsukõlust
554settebasseinsagolump
555Peipsi ja Pihkva järve basseinPeipsi ja Pihkva järve vesikund
556basseiniga sauntsukõlusõgaq sann
557lapsed läksid batuudilelatsõq lätsiq karõlusõ pääle
558kuhu sa lähed selle beeži koerakesega?kohe sa läät taa beesi pinikesegaq?
559kas sa bensiini võtsid?kas sa pendsinni võtiq?
560beseekookkütsevatukuuk
561vajame bilansivõimelist raamatupidajatotsimiq säänest rehnudipidäjät kiä mõist rehnudi tasakaalu pandaq
562riikide sõjalised blokidriike syalidsõq ütisüseq
563boheemlike eluviisidegailma murrõldaq
564boikoteeriti valimisijäeti valimiisile nimme minemäldäq
565boniteediklasshäädüsklass
566õpilasel on briljantsed teadmisedkoolilatsõl ommaq väega hääq tiidmiseq
567briljantne keeleoskusilmkistumaldaq hää keelemõistminõ
568broneerime lennupiletipanõmiq linnupiledi kinniq
569võru keelt tutvustav brošüürvihukõnõ võro keele kotsilõ
570käitus brutaalseltoll jõhkra
571brutaalne veretööhirmsa veretüü
572kes see brünett sul oli?kiä tuu mustakõnõ sul oll?
573budausuline, budistbudausolinõ budist budalanõ
574lükkasin buldooseriga tee lahtitouksi sahagaq tii vallalõ
575bussipeatusbussipiätüs
576kukeseenebuumkikkaseenehullus
577ostubuumostmishullus
578beebibuumlatsõsaamislainõq
579emapalk vallandas beebibuumiimäpalgast tull latsõsaamislainõq
580laenubuumlainuvõtmislainõq
581daamid ja härrad!imändäq ja esändäq!
582söetükk dateeriti viiendasse aastatuhandessehüdsetükü vannus panti viiendähe aastagatuhandõhe
583debüütromaanedimäne romaan
584debüütplaatalostusplaat
585kuidas defineerida keelt?kuimuudu ärq seletäq kiilt?
586toiduainete defitsiitsöögikraami puudus
587inimõiguste deklaratsiooninemiseõigusõ kuulutus
588tuludeklaratsioontuloteedüs
589kas sul on tulud deklareeritud?kas sul ommaq tuloq joba teedäq annõduq?
590mul pole midagi tollis deklareeridamul olõ-iq tollin midägiq teedäq andaq
591avar dekolteesuur kaalamulk
592tehast külastas Soome ajakirjanike delegatsioonvabrikun käve külän Soomõ aokiränikke kamp
593välisdelegatsioon{m} välämaa saadiguq
594see inimene nõudis väga delikaatset lähenemisttuu inemisegaq pidi piinült ümbre käümä
595delikaatne küsimuspiinü küsümine
596see mees oskab delikaatne olla, delikaatselt käitudaseo miis mõist väega piinü tundõgaq ollaq piinült kammandaq
597demokraatlikud valimisedvabaq valimisõq
598pööras demonstratiivselt seljakäänd uhkuisi sälä
599dessantlanelindsalklanõ
600detailseltütsipulgõ jupõldõ
601detektiivibürooeräuurmiskontor
602vaimne devalvatsioonallakäük
603ta kirjutas diagnoosi paberiletä kirot lövvedü hädä paprõ pääle
604ravi alustati vale diagnoosi aluselnaati võlssi määrätüt tõpõ tohtõrdama
605tal diagnoositi kopsupõletiktäl löüti täüpalanik ollõv
606kergelt, raskelt diagnoositav haiguskergehe rassõhe määrätäv tõbi
607mul diagnoositi vale haigusnä panniq mullõ võlss tõvõ
608diiselmootordiislimoodor
609diislikütusdiisliküteq nahvta
610biodiiselbiodiisli
611aegruumi neli dimensiooniaigruumi neli mõõtu
612ehituse tohutud dimensioonidehitüse perädüq mõõduq
613tal on raske aeg, temaga peab diskreetselt käitumatäl om rassõ aig timägaq piät tassa ümbre käümä
614ole temaga diskreetne!kaeq no timägaq tassakõistõ!
615sooline diskrimineeriminenaisi alambaspidämine
616rassiline diskrimineeriminetõõsõ nahavärmigaq inemiisi halvas pidämine
617töö juures on range distsipliintüü man om kõva kari pääl
618distsipliini ei olnudmäänestkiq kõrda es olõq
619lapsi on vaja distsiplineeridalatsilõ om vaia karri andaq
620diversandid lasid silla õhkusalahäötäjäq laheq silla ärq
621ideoloogiline diversioon mõjub inimese psüühikale hävitavaltsalaurgitsõminõ aja inemise pääst segi
622aasta lõpul jagati dividendeaastaga lõpun masti egäle jagonikgulõ timä kasuosa vällä
623dogmaatiline õpetusmuutmaldaq kuulutus
624kas sul dokumendid on kaasas?kas sul paprõq ommaq üten?
625dokumendid olid kabinetis laialiammõdipaprõq olliq tarrõ piten lajan
626isikut tõendav dokumenthindäpapõr
627kas su firmas on dokumentatsioon korras?kas su firman ommaq paprõq kõrran?
628ta domineerib teiste ületä käü tõisist üle
629puudest domineerib metsas kaskmõtsan om kõgõ inämb kõivo
630käitumise domineeriv joonüllenpidämise pääviis
631selle metsa domineeriv puuliik on mändseon mõtsan kasus inämbüste petäi
632domineeriv suundpäätsiht
633doonorriigidandjaq riigiq
634EL-is on põllumajandusele suur dotatsioon ette nähtudEL-in ommaq põllumajandustõ suurõq tugirahaq ette nättüq
635millal need dotatsioonid välja makstakse?kuna tuu tugiraha vällä mastas?
636neil kodus käib üks draama: naine karjub ja lapsed nutavadnäil koton käü üts trama naanõ rüük ja latsõq ikvaq
637jalgpallimäng kulges dramaatiliseltväega rassõ jalgpallimäng oll
638see asi lõpeb neil dramaatiliselttuu asi näil häste ei lõpõq
639dramaatiliselt lõppenud luguhalvastõ lõpnuq lugu
640koerte dresseerijapinitriinjä
641kana oli tal nii dresseeritud, et lendas trepist üles õlalekana oll täl nii kässi harotõt et linnas trepist üles ola pääle
642ilm pole väga külm, panen õhema džempri selgailm olõ-iq väega vilu ma panõ kergembä kampsi sälgä
643on alati käitunud nagu džentelmenom kõgõ avvumiis olnuq
644sa dubleerid mindsa kõrdat minno
645film dubleeriti eesti keeldefilm panti eesti kiilde ümbre
646sai duellil haavatasai katõvõitlusõn vika
647ta on dünaamilise mõtlemisegatä om elävä mõtlõmisõgaq
648Egiptuse vaaraode dünastiaEgüptüse vaaraodõ sugu
649Kriisade dünastia eesti muusikasKriisa suguselts eesti muusikan
650oleme Velloga eakaaslasedmi olõ Vellogaq üteharalidsõq
651saad, mida eales tahadsaat midä iäle tahat
652ma ei läheks sinnaealeskima lännü-s sinnäq ilmangiq
653alaealinealtiäline all-iäline
654täisealinetäüsiäline
655ebaaus juttpetüjutt
656ta on ebaaus meestä om petüs miis
657ebaeetiline tegusündmäldäq tego
658ebainimlik kannatushirmudu vaiv
659karistus oli ebainimliknuhklus oll hirmsa
660see on ebainimlik tegutaa olõ-õi inemise tego
661ebakaines olekus meespuron miis
662ebakindel inimenekimmüseldäq inemine
663see väljend on ebakohanetaa ütlemine olõ-iq sündsä  V taa ütlemine siiäq sünnüüiq
664ebakohased emotsioonidsündmäldäq tundmisõq
665ebakultuurne käituminesündmäldäq üllenpidämine
666artiklisse on jäänud veel ebakohtiartiklihe om viil mutingit sisse jäänüq
667ebakvaliteetsed instrumendidkehväq riistaq
668heli on ebakvaliteetnehelü olõ-i hää
669värvide ebakõla hakkas silmajäi silmä et värmiq passi-iq kokko
670läppunud õhk hakkas ebameeldivalt ninnahalv luhvt lei jäletüle vasta
671ebamugav olukordsündmäldäq olõminõ
672ebamugavad kingadhõelaq kängäq
673ebamäärases vanuses härramäärämäldäq iän herr
674ebamäärane juttsegäne jutt
675ebanormaalse kujuga taimandsagu kujogaq kasv
676ebanormaalsed elutingimusedvilets elämine
677see mees on ebanormaalnetaa miis om ull
678see on ebaoluline asitaa olõ-iq tähtsä asi
679ebapopulaarsed otsusedvastamiilt otsussõq
680metsaminekuks ebapraktiline riietusmõtsaminekis pasmaldaq rõivaq
681selleks ajaks on ebareaalne valmis jõudatuus aos om ilmvõimaldaq valmis saiaq
682ebaseaduslik ehitisvasta säädüst tett ehitüs
683ebaseaduslik sisserännesäädüsvastalinõ sisserändämine
684jäi ebaselgeks, mida tahetijäi segätses midä taheti
685ebastabiilne olukord püsis mitu aastatkimmüseldäq olokõrd püssü mitu aastakka
686ebastabiilne inimeneettetiidmäldäq inemine
687ebastabiilne ilmpüsümäldäq ilm
688riigivõimu ebastabiilsusriigivõimu limbakus
689ebatasane pindtasandamaldaq pind
690ebatasane teetasandamaldaq tii
691maastik on ebatasanemaa olõ-iq tasanõ
692ebatsensuurne väljendropp ütlemine
693on ebaviisakas inimeneom sääne häbemäldäq inemine
694sotsiaalne ebavõrdsusvaihõtegemine ütiskunnan
695mind saatis ebaõnnmul oll üts äpärdüs tõõsõ otsa
696heinamaa oli ebaühtlaselt niidetudhainamaa oll tsaugõ niidet
697sein oli ebaühtlaselt värvitudsain olõ-õs ütelidselt värmit
698ebemeid ajamaudsutama
699ebemeid täispudsunõ
700tule edasi!tulõq edesi!
701edasi mõelge ise!edesi mõtõlgõq esiq!
702edasi lükkamaedesi toukama
703edasi-tagasiedesi-tagasi
704edasi minemaedesi minemä
705võru keele kursused algajatele ja edasijõudnutelevõro keele kursusõq alostajilõ ja edesijoudjilõ
706nüüd ja edaspidinoq ja edespiten
707eks edaspidi paistab, mis saabvet edesipoolõ paistus miä saa
708edaspidi hakkame paremini elamaiinpuul nakkamiq parõmbahe elämä
709edas- ja tagaspidiiin- ja taasperilde
710teade edastati meilitsiteedüs annõti edesi e-postigaq
711Valga on Võrumaast edelasValga om Võromaast lõunaõdagu puul
712uus sadam edendab majandust ja turismivahtsõnõ satam vii majandust ja turismi edesi
713usuti, et vastlaliug edendab linakasvuusuti et vastlapääväl livvulaskminõ jovvutas linakasumist
714töö hakkab juba edenematüü nakkas jo mõõduma
715meil asi edenebmeil asi minehüs
716tema loomad ei edenetäl lää eiq eläjäq edesi
717ei edene teil see pekisöömineei tegüneq teil taa vägevä süümine
718edev inimeneheigo hergo hadra tirga pirga pirgo pirgõ
719ta saavutas edu teadustööstäl oll tiidetüün kõrdaminekit
720tööd kroonis edutüü läts häste kõrda
721sooritas eksami edukalttekk eksämi ilosahe ärq
722edukas töökõrdalännüq tüü
723edukas inimeneotsa pääle saanuq inemine
724tal on teiste ees viiemeetrine edumaatäl om tõisi iin viis miitrit võitu
725pool aastat edumaadpuul aastakka võitu
726ta teeb õpinguis edusammetäl opminõ edenes
727meie meeskond on eduseisusmiiq miiskund om iin
728kolmepunktiline eduseiskolm punkti võitu
729tööline edutati meistrikstüüline ülendedi meistres
730edvistas oma uue soengugaheigot uma vahtsõ soengugaq
731tema suhtes on mul eelarvamusma usu-iq tedä
732neil on eelarvamus, et ma ei tule toimenä arvasõq joba ette et ma tulõ-iq toimõ
733aastaeelarveaastaga rahaplaan
734riigieelarveriigi rahaplaan
735projekti eelarveprojekti raharehkendüs
736see töö eeldab eriettevalmistusega inimestseo tüü nõud eräle ettevalmistõdut inemist
737hea inimene eeldab, et teisedki on samasugusedhää inemine mõtlõs et tõõsõq ommaq kah sääntseqsamaq
738edukate läbirääkimiste eeldusednõudmisõq kõnõluisi kõrdaminekis kõnõluisi kõrdaminegi edelüseq
739eeldus ja väideedelüs ja väüdüs
740tal on näitleja eeldusitäl om näütlejäandi
741kõigi eelduste kohaseltkõiki arvamiisi perrä
742ta on (minu suhtes) eelisseisundistä om parõmban saison ku maq
743neile kehtib eelisjärjekordnääq lastasõq järekõrran ette
744majanduslikud eelisedmajanduslidsõqeenüseq
745ta eelistab lihale kalatä pidä kalla lihast parõmbas
746eelistas vaikidapidi targõmbas vaiki ollaq
747eelkooliealised lapsedalt kooliiä latsõq
748direktori eelkäijainnembine juhtja
749lindude eellased olid roomajadtsirkõ alovanõmbaq olliq ruumajaq
750eelmisel aastalmineväaastaga aastak tagasi
751eelmine lehekülg, eelmisel leheküljelüts lehekülg tagasi
752eelmisel päevalpäiv inne
753eelmine õhtuõdak inne
754eelmisel ristmikulviimädse risttii pääl
755võistlusele eelnes treeninginne võistlust oll harotaminõ
756see töö ei nõua eelnevat väljaõpetseod tüüd olõ-iq vaia inne oppiq
757asja pole eelnevalt arutatudasja olõ-iq inne arotõt
758seaduseelnõusäädüsplaan
759eeloleval nädalaltulõva nädäli
760eelolev suvitulõvanõ suvi
761eelseisvad töödpääletulõvaq tüüq
762eelseisev jalgpallimängtulõvanõ jalgpallimäng
763enne värvimist tuleb teha eeltöödinne värvmä nakkamist tulõ tetäq ettevalmistuisi
764teeremondi eeltööna toodi kruusatiiparandusõ ettevalmistusõs tuudi ruusa
765jäi eelviimaseksjäi takastpuult tõõsõs
766ma olen eelviimanema olõ inne viimäst
767vaata eelviimast lehekülge!kaeq takast tõist lehte!
768eemal paistis suur mägikavvõmban paistu suur mägi
769olen paar päeva arvutist eemalolõ paari päivi puutri mant ärq
770kalal eemaldatakse luudkalal võetasõq luuq vällä
771ta eemaldati saalisttä saadõti saalist vällä
772mees eemaldub majastmiis lätt maja mant ärq
773ma solvusin ja eemaldusinma süändü ärq ja lätsi mant minemä
774heinasaadruga
775värv eemaldub kergestivärm tulõ kergehe maaha
776ma ei suutnud lapsi tordi juurest eemale hoidama jovva-as latsi munakoogi mant ärq kaitsaq
777mõned inimesed on eemaletõukavadmõnõq inemiseq ommaq jäledüq
778hais oli eemaletõukavhais naas vasta
779hüüdis eemalthõigas kavvõmbalt
780majal on uus aken eesmajal on vahtsõnõ akõn iin
781ranged eeskirjadkuraq ettekirotusõq
782eeskuju võtmamuudu võtma nitti võtma
783eeskuju andmamuudu andma
784isa on mulle eeskujuksma käü esä perrä
785tema eeskujultimä perrä
786eeskujulik õpilaneväega hää opja näüdüskoolilats koolilats niguq piät
787käitub eeskujulikultpidä hinnäst väega häste ülevän
788eeskujulikult korras tubaväega häste kõrran tarõ tarõ om kõrran niguq piät
789halb ilm põhjustas viljaikalduse eeskätt Põhja-Eestishalva ilma peräst läts vili hukka innekõkkõ Põha-Eestin
790eeslinna majad olid madaladveereliina majaq olliq madalaq
791Potsdamist on saanud Berliini eeslinnPotsdamist om saanuq Berliini edeliin
792eesmine otsedeots
793tagumised ei jõua eesmistele järeletagomadsõq jovva-iq edimäidsile perrä
794töö eesmärgiks on …tüü tsihis om …
795mis on su eesmärk?kohe sa tahat vällä joudaq?
796mis eesmärgil sa seda teed?mis mõttõgaq sa taad asja tiit?
797käis toidu eest töölkäve söögi iist tüül
798ta leidis eest koristamata toalöüd iist kraammaldaq tarõ
799eest seismakaitsma hoitma
800eestlasedeesti rahvas maarahvas
801eetris on kunstisaadetelekan käü kunstisaadõq
802oleme eetrismeid näüdätäs
803eeterlikud õlideederliguq õliq
804kui puskarile valada eetrit peale, saab eeterpiirituseku hansalõ vallaq eederit pääle saa liikva
805arsti kutse-eetika sunnib mind vaikima, ma ei või öeldatohtri ammõdisäädüs käsk mul vakka ollaq ma ei võiq üldäq
806kutse-eetikaammõdisäädüs
807see ei ole eetiline tegunii ei sünnüq tetäq
808eetiline valiksüäme perrä valiminõ
809andis sellise efektiand sääntse tulõmi
810valgusefektidega piduvalgusõviguridõgaq pido
811heliefektidhelütrikiq
812efektiivsemtegüsämb
813efektse esinemisega kõnepidajalüüvä etteastmisõgaq kõnnõmiis
814sellel naisel oli väga efektne kübartaal naistõrahval oll väega mõosa küpär pään
815ega see pole naljaasiegaq taa olõ-iq nalaasi
816ega mina seda ei teaõgaq maq tuud tiiä eiq
817ega siisegas õgas
818ega ma siis meelega teinudõgas ma meelegaq tii es
819ära ole selline egoist, ära mõtle ainult enda peale!olku-iq sääne hindätähtsä mõtõlgu-iq ütsindä hindä pääle!
820ehatähtaotäht
821ehal käimajõõsatama jõõskama hutma huti pääl käümä jõõsa pääl käümä
822hõbedased kaelaehtedhõpõdsõq kaalaehteq
823ehe maatoitõigõ maasüük
824ehe kuldehtsä kuld
825aastaid ehitavad seda maja, aga valmis ei saaaastit eihtelleseq tuud majja a valmis ei saaq
826ehitas endale palksaunatsäpänd hindäle palksanna
827koolimaja on kolmekorruseline ehitiskoolimaja om kolmõkõrralinõ hoonõq
828Egiptuse püramiidid on tohutusuured ehitisedEgüptüse pürämiidiq ommaq ilmadusuurõq ehitüseq
829ehitusmaterjalehitüsmatõrjaal
830ehitusplatsehitüsplats
831kalender ehk tähtraamatkallendri vai tähtraamat
832nad ehk nemad, see on samanääq ali nimäq tuu om sama
833ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste OrganisatsioonÜRO ehk Ütistünüisi Rahvidõ Organisatsiuun
834päeva peale läheb ehk soojemakspäävä pääle lätt vaest lämmämbäs
835ta ei tulnud, ehkki lubastä es tulõq kuikiq lubasi
836ega ma ei ehmatanud sind?egaq ma es hiidüdäq sinno?
837ma päris ehmatasinma õkvalt hiitü
838lind ehmus põllult lendutsirk hiitü nurmõ päält lindu
839mis sa nii kaua ennast ehid?miä sa nii kavva ehitelet hinnäst?
840vaata nüüd, kuidas on ennast ära ehtinud!kaeq noq kuis om hinnäst ärq putsanuq!
841kas kuusk on ehitud?kas kuus om ärq ehit?
842soojendasime lõunasöögiks eilseid kapsaidlämmistimiq lõunõsöögis eeläskiidsi kapstit
843hommikueinehummogusüük pruukost
844kiiret einet võtmahaukama
845kerge eineoodus oodõq
846eiras käskujätt käsü tähele pandmaldaq
847eiras peatumismärguannetes tiiq kinniqpidämisest vällä
848eks ta olenii taa om
849eks ole?om nii?
850ainueksemplarainukõnõ näüdüs
851autorieksemplartegijäjago
852näidiseksemplarnäüdüs
853mul on autorieksemplarid saadamul om tegijäjago raamatit saiaq
854no on alles eksemplarno om üts nättüs
855raamatut on alles ainult kaks eksemplariraamatut om õnnõ kats tükkü alalõ
856avaldus kolmes eksemplarisavaldus kolmõn tükün
857proovieksemplarpruum proomitüü
858katse-eksemplarproovinäüdüs
859haruldane eksemplaresiqmuudu näüdüs
860laps eksis metsalats essü mõtsa ärq
861selles asjas sa eksidseon asan sa essüt
862olime teelt eksinudollimiq tii päält ärq harahtunuq
863võõraid eksib siia harvavõõrit harkus siiäq harvuisi
864eksisin keelereegligatei keeleriiglin via
865ta peab end eksimatukstä arvas et tä om essümäldäq
866leidis eksimatult teelöüd tii ilmessümäldäq üles
867kas eksisteerib elu väljaspool Maad?kas om ello välänpuul Maad?
868eksitas teda töö juuresessüt tedä tüü man
869ekskavaatorijuhtkopamiis
870kaks eksklusiivset süsteemikats eräle kõrda
871võttis mind eksklusiivsesse baari kaasavõtt minno kinniliste kõrtsi üten
872eksklusiivne pesupiinü mõsu
873eksklusiivsed joogidpiinüq joogiq
874ekskursioonil käimahuvvi sõitma
875ekskursioonijuhthuvikäügi kammandaja
876klassiekskursioonklassi välläsõit
877mul on oma eksliibris raamatusmul om uma raamadumärk raamadu seen
878ekslik arvamusvõlss arvaminõ
879ekslik oleks arvata, et ...võlss olnuq arvadaq et
880eksootilised puuviljadvõõramaa puuviläq
881eksootilise välimusegavõõraperälidse vällänägemisegaq
882ekspertarvamusasatundja arvaminõ
883ekspertiisi tulemuste kohaselt …asatundjidõ arvamisõ perrä …
884ekspertiisiga tehti kindlaks, et …asatundjaq arvssiq et …
885ekspressbussvaihõpiätüseldäq buss
886ekstreemne teguveerepääline tego
887ekstreemsed ilmastikuoludrassõq ilmaoloq
888ekstreemturismohoturism
889ekstreemsportohosport
890teisel pool ekvaatorit paistavad teistsugused tähedtõsõlpuul maavüüd paistvaq tõistsugumadsõq täheq
891taevaekvaatortaivapoolõndaja
892röögib kui elajasrüük ku elläi
893kuidas elad?kuis elät?
894ta elab veeltä eläs viil
895ta elab linnastä eläs liinan
896kaasa elamahuugu andma
897ta elab kõike väga raskelt läbitä võtt kõkkõ väega hindähe
898võõrsil on ta palju läbi elanudvõõral maal om tä pallond nännüq
899selliseid elamistingimusi pole veel kohanudsäänest elämist olõ-iq viil nännüq
900vapustav elamusväegaq suur läbielämine
901selle maja elanikudseo maja inemiseq
902agulielanikveereliina inemine
903elatub vanemate pensionisteläs vanõmbidõ pindsi pääl
904elavad ja surnud keeledelon ja koolnuq keeleq
905kassid on täna väga elavadkassiq ommaq täämbä väegaq herksäq
906elav muusikaelläv muusiga
907elavaloomuline poisselläv poiskõnõ
908elavaloomuline inimenetsäpe inemine
909värvid lisavad elavustvärmiq andvaq herksüst manoq
910nägi elegantne väljanäüdäs väega piinü vällä
911elektrijaamelektrijaam
912elektripliitelektripliit
913elektrirongelektrirong
914elektrivõrkelektrivõrk
915elektriline veekanneelektrikann
916elektriline hambaharieelektri-hambahari
917elektrooniline ajakirivõrguaokiri
918on omas elemendisom uman sõiduviin
919hõbe on keemiline elementhõpõ om keemiline algainõq
920elementaarne vigalihtsä viga
921elementaarsed nõudmisedkõgõ edimädseq nõudmisõq
922elementaarosaketsibiputin
923esimesel koolipäeval on lapsed väga eleviledimädsel koolipääväl ommaq latsõq väegaq herevälläq
924rahvas läks elevilerahvas läts herevälle
925tema kõne tekitas rahva seas elevusttä kõnõq pand rahva elämä
926nad elik nemad, see on samanääq ali nimäq tuu om sama
927elus olemaelon olõma
928ellu jäämaello jäämä
929kunagi elus saame veel kokkuello ellen saamiq viil kokko
930jääb eluajaks meeldejääs elosaos miilde
931halb ütlemine ei lähe eluaeg meelestelopõlv lää-äiq meelest halv ütelüs
932eluajal oli ta hea inimeneellen oll tä hää inemine
933ta on eluaegnepõllumeestä om eloaig põllumiis olnuq
934mitmel elualal ei kasutata vähemuskeeli peaaegu üldsemitmidõ eloallo pääl pruugita eiq väikeisi kiili pia sukugiq
935kaks eluaset on tühjad, kaks on elanikegakats om tühjä ello kats om elolist
936kust ta küll ammutab oma elujõu?kost tä külh uma väe võtt?
937justkui haige oleks, ei ole elujõudu, ei taha süüa ega midaginiguq haigõ olõt olõ-iq rõhkut taha-iq süvväq ei midägiq
938Almal oli vaene elujärgAlmal oll vaenõ elo
939elukallidus tõuseb pidevaltelämine lätt kõrrast kallimbas
940elukardetav töö, haiguseloohtlik tüü tõbi
941kummaline elukasesiqmuudu elläi
942elukohajärgneelopaigaperäne
943elukutselt arstammõdi poolõst tohtrõ
944asjaarmastaja hakkas elukutseliseksasaarmastaja nakas ammõdipidäjäs
945pillav elulaadlajalinõ eloviis
946loengus toodi palju elulisi näiteidloengun tuudi hulga eloliidsi näütit
947eluline vajaduselotähtsä tarvõq
948sellest ei saa küll enam eluloomataast joht saa ei inämb eloeläjät
949vasikas jäeti eluloomaksvasik jäteti elo pääle
950silm on nägemiselundsilm om nägemisriist
951siseelundidsisemädseq
952haistmiselundhõngutundmisõ riist
953rahval oli vaja eluruume juurderahval oll eloruumõ manoq vaia
954meil loomi eluruumidesse ei lubatameil lasta-iq eläjit tarrõ
955vanaema on veel väga elurõõmusvanaimä om viil väegaq elorõõmsa
956elus inimeneelläv inemine
957jõudis elusalt kojujoud elolt kodo
958uppunut elustati ja ta ärkaski elluuppunut võrgiti ja tä tullgiq ello
959elutarkust peab kaua kogumatiidmist tulõ kavva koradaq
960eluvaim on seeselovaim om seen
961võeti eluvaim väljavõeti toss vällä
962kas sa kuulad ema sõna!kas sa kullõt imä sõnna!
963emalik armastusimäarm
964emalikud tundedimätundõq
965emane kassimäne kass
966emane koerimäne pini hatt litapini
967emane partimäparts
968emotsionaalse käitumisegatsärre olõmisõgaq tundõperi üllenpidämisegaq
969emotsioonideküllanetundõlinõ
970sain sealt palju positiivseid emotsioonesai säält hulga häid tundmiisi
971ära enam tee!teku-iq inämb!
972see on midagi enamatseo om midägiq inämbät
973enamik rahvast on tema pooltsuurõmbjago rahvast om timä puult
974enamusrahvusinämbüsrahvas
975enamuspuuliik on seal kuuskpääpuu om sääl kuus
976jäi esinemisega enam-vähem rahulejäi ülesastmisõgaq inämb-vähämb rahulõ
977küllatulek on enda teha, aga külast lahkumine pole enda tehaküllä tulõk om uman käen a küläst minek olõ-õiq uman käen
978laususin endamisi: paras talle, et ta bussist maha jäikiti umalõ meelele paras et tä bussist mahaq jäi
979käis oma endise ülemuse juureskäve uma inneskidse ülembä man
980ta töötab endiselt linnastä tüütäs iks viil liinan
981sõbrustame endiseltolõmiq iks sõbraq edesi
982toidu energeetiline väärtussöögi jovvulisus
983pajuvõsal on energeetiline väärtuspaiuvõso kõlbas küttäq külh
984hüdroenergiaviivägi
985soojusenergialämmävägi
986tuuleenergiatuulõvägi
987tuumaenergiaaadomivägi
988energiaallikasväeläteq
989energiabilanssväetasakaal
990kiirgusenergiakirgämisvägi kirgämisjoud hõõhkus
991potentsiaalne ja kineetiline energiasaismisõ ja huu vägi
992tal pole kunagi energiat, norutab kogu aegtäl olõ-iq kunagiq rõhkut norotas kõik aig
993energilised naabridtruksaq naabriq
994juhatab koori väga energiliseltjuht kuuri väegaq truksahe
995enesemääramisõigusriigiluumisõigus
996õnnestumised tõstavad enesetunnetkõrdaminemiseq tegeväq tundõ parõmbas
997tal on hea enesevalitsustä mõist hinnäst häste vaon hoitaq
998kaotas enesevalitsuseläts hindäst vällä
999ennast täishinnäst täüs suurõlinõ
1000jaaniööst otsiti endeidjaaniüüst otsiti märke
1001enne kuiinne kuq
1002peame poodi jõudma enne sulgemistpiämiq puuti joudma inne kinniqpandmist
1003söö, enne kui lähed!süüq inne ku läät!
1004kus sa enne töötasid?kon sa innembi tüütit?
1005enne rääkis kõik mulle ära, aga nüüd enam mitteinnembi tä kõnõl mullõ kõik ärq a noq inämb eiq
1006enne ja nüüdinnembi ja parhillaq inne ja noq
1007ennemuistsed jutudinnemuistidsõq jutuq
1008õnnetusi on raske ennetadaõnnõtuisi om rassõ ette ärq hoitaq
1009vaenlast ennetativainlasõst jouti ette
1010vangide ennetähtaegne vabastaminevangõ inne aigo vällälaskminõ
1011ma ennist nägin tedama innestä näi timmä
1012ta oskab ilma ennustadatä mõist ilma ette kuulutaq
1013ilmajaam ennustab homseks äikestilmajaam lupa hummõnis pikset
1014ta ennustas seda põuda juba ammutä arvas taa põvva jo ammuq ette ärq
1015tema vihane nägu ei ennustanud headtimä vihanõ nägo tähendä es hüvvä
1016ennustus läks täideettekuulutaminõ läts täüde
1017ennäe, kuhu poiss on roninud!hiiq kohe poiskõnõ om roninuq!
1018ilm oli soe, ent sajuneilm oll lämmi a saonõ
1019esialgne entusiasm oli raugenudedimäne huug oll maaha käünüq
1020ta on oma ala entusiasttä om uma asa himogaq tegijä
1021tööga hakati entusiastlikult pealetüügaq naati huugaq pääle
1022sõnajalg on eostaimsõnajalg om ioskasv
1023gripiepideemiagripipuhahus
1024kas sa filmist seda episoodi mäletad?kas sa filmist tuud kotust mäletät?
1025talle anti episoodiline osatälle anti veidüqtähtsä osa
1026saadan sulle teate e-postigasaada sullõ sõnomi e-kirägaq
1027mis sa eputad?midäs sa heigotõlõt?
1028tüdruk kipub riietega eputamalatskõnõ tüküs rõividõgaq höühkelemä
1029ma ei räägi teile oma eraelustma ei kõnõlõq teile umast sisemädsest elost
1030elab erakunaeläs ütsindä
1031eraklik vanameeserälehoitja vanamiis
1032ilvesed elavad eraklikultilvesseq eläseq hindäette
1033erakordne sündmusesiqeräline sündmüs
1034saalis valitseb erakordne elevussaal om innenägemäldäq helevüst täüs
1035erakordsed ilmaoludesiqeräline ilm
1036erakordselt külm ilmperädü külm ilm
1037erakordselt kaunis inimenekistumaldaq illos inemine
1038erakordselt rikasotsaldaq rikas
1039erakorraline olukordhädäolokõrd
1040haiged eraldati tervetesthaigõq lüüdiq tervist eräle
1041karjamaad ja heinamaad eraldab tarakaramaad ja hainamaad hoit eräle tahr
1042terad on sõkaldest eraldatudteräq ommaq sõklist ärq erätedüq
1043eraldi tubaumaette tarõ
1044kas magate koos või eraldi?kas makatiq üten vai eräle?
1045ploomikivi eraldus kergestiploomikivi tull kergehe vallalõ
1046osa linde eraldus parvestosa tsirkõ leiq pargist eräle
1047meile tehti erandmeile tetti errä
1048sina oled ju erand!saq olõt jo ainukõnõ!
1049kellelegi ei tehta erandeidkinkalõgiq errä ei tetäq
1050erandlik olukord, sündmus, nähtusesiqeräline asalugu sündmüs nättüs
1051see ei ole erandlik juhustaa olõ-õi ainukõnõ sääne johtuminõ
1052endine koolimaja on nüüd eraomandinneskine koolimaja om noq eräumandus
1053jäi erapooletuksvõta es puult
1054sai korteri erastadasai kortina ärq hindäle perriq
1055loss on eravaldusesloss om eräumandusõn
1056eravaldus – sisenemine omaniku loaleräumandus – edesiminek umanigu lubagaq
1057eraviisiline vestluseräjutt
1058väga ere päikeväega vallus päiv
1059linnul on ere sulestiktsirgul ommaq herksät värmi sulõq
1060eredavärviline seelikkärpsä undruk
1061erepunanekärpsäverrev
1062saal oli eredasti valgustatudsaal oll herehehe valgustõt
1063päike paistis eredastipäiv paist valusahe
1064muusika ergastab ajumuusiga tege pää herksäs
1065läksid raja äärde suusatajaid ergutamalätsiq raa viirde suusatajit virgutama
1066ergutab end kohvigavirgutas hinnäst kohvigaq
1067heinavaalvaal
1068ohjadega on hea hobust ergutadauhjugaq om hää hobõst kärmendäq
1069eriarsteräletohtri
1070eriarvamuseräarvaminõ umaette arvaminõ
1071ta jäi eriarvamuseletä jäi uma manoq
1072eriharidusammõdiharidus
1073erilubaeräluba umaette luba
1074eriline täpsusesiqeräline täpsüs
1075ei rääkinud midagi erilistkõnõlõ es midägiq esiqerälist
1076täiesti eriline inimenehoobis esiqmuudu inemine
1077erineb välimuselt teistestnäütäs tõistsugumanõ vällä ku tõõsõq
1078sealne elu erineb palju meie omastsääl om elo miiq umast pallo tõistõ
1079nad erinevad teineteisestnääq ommaq tõõnõ tõist muudu
1080ta on teistest erinevtä om tõistsugumanõ
1081näevad asja erinevaltnägeväq asja esiqmuudu
1082erinevalt teistest on ta vaikne meestä om tõistmuudu ku tõõsõq tä om tasanõ miis
1083keeleline erinevuskeelevaheq
1084erinevus tema sõnade ja tegude vaheltä sõnno ja tekõ vaheq
1085eriotstarbelised autoderäle tüüautoq
1086rahvuslik eripärarahva uma nägo
1087tugeva eripäraga kunstnikselgehe uma näogaq kunstnik
1088ei oska head halvast eristadamõista-iq hääl ja halval vaiht tetäq
1089silm ei eristasilm tii-iq vaiht
1090levis erisuguseid kuuldusiliiku mitmõsugumaidsi juttõ
1091mänd eritab vaikupetäi aja vaiku vällä
1092kas ma olen väsinud? mitte eritikas ma olõ väsünüq? olõ-iq väega
1093nahapooridest eritub higinahamulgõst tulõ hiki vällä
1094orav on erk loomakeorrav om käpe eläjäkene
1095isa on ergu unegaesä om herksä unõgaq
1096erk päikesepaistevallus päiv
1097erk huvi kõige uue vastuherksä huvi kõgõ vahtsõ vasta
1098ärkasin erksamalt kui eileheräsi herksämbähe ku eeläq
1099erootiline pilthimopilt
1100erootiline filmhimofilm
1101erootilised fantaasiadhimomõttõq
1102erootiline tunnehimotunnõq
1103erootiline lüürikahimoluulõq
1104see erutab kõikiseo tege kõik hereväs
1105ärge erutuge, kõik läheb hästi!ärkeq minkeq heleville kõik lätt häste!
1106erutunudhelevälläq helevilläq herevälläq herevilläq üles kütet
1107naine ei erutu suguginaasõl olõ-õi sukugiq tahtmist
1108seksuaalne erutushimo üleskütet olõk
1109ilueseiloasi iloasakõnõ
1110vääriseseväärtasi
1111mälestusesemälehtüsasi
1112mööbliesemüüblitükk
1113riietuseserõivatükk
1114tarbeesetarbõasi
1115põllu laius on neli ettnurm om neli massinatäüt laga
1116esiratasedetsõõr
1117esijalgedejalg
1118esiosaedepuul edeots
1119esi(ratta)veduedetsõõrivido  V  -vedo
1120esiaegmuistinõ aig
1121esiaegnemuistidsõ ao
1122sellest ei tohi esialgu keegi midagi teadataast tohe ei edimält kiäkiq midägiq teedäq
1123esialgu oli raske, hiljem läks kergemaksedeotsan oll rassõ perän läts kergembäs
1124anti teada valimiste esialgsed tulemusedannõdiq teedäq valimiisi kõgõ edimädseq tulõmiq
1125tuppa pääseb läbi esikutarrõ päses läbi vüürüse
1126raamat kutsus esile lugejate meelepaharaamat pand lugõjaq nurisõma
1127seltsi esimeesseldsi edemiis
1128kohtu esimeespääkohtuherr
1129presidendi pressiesindajapresidendi volinik aokirändüse man
1130riigi esindajate kohtumineriike iistkõnõlõjidõ kokkosaaminõ
1131klass saatis kaks esindajat direktori juurdeklass saat kats volinikku direktri manoq
1132Hiina kaubandusesindajaHiina kaubandusedendäjä
1133Itaalia firma esindajaItaalia firma edendäjä
1134ma esindan siin oma valla rahvastma olõ tan uma valla rahva puult
1135seda peab firma esindusest ostmataad piät firma edendäjä käest ostma
1136Eesti esindus ÜRO juuresEesti iistsaisus ÜRO man
1137sa näed täna väga esinduslik väljasa näet täämbä väega kikstu vällä
1138esinduslikud võistlusedtähtsäq võistlusõq
1139ta esines peol laulugatä astsõ pidol üles laulugaq
1140seda sõna tekstis ei esinenudseod sõnna tulõ-s tekstin ette
1141laulja esineminelaulja ülesastminõ
1142sõna esinemine tekstissõna ettetulõk tekstin
1143ära esita küsimusi!küsügu eiq!
1144esitas luuletuse sügisestkand ette luulõtusõ sügüsest
1145konkursile esitati kümmekond juttuvõidõlustõ saadõti umbõs kümme juttu
1146palun esitage sõidupilet!pallõ ette näüdädäq sõidupilet!
1147esitati kandidaate preemialekäüti vällä preemiäsaajit
1148esitage muudatus kirjalikult!säädkeq muudatus kiräligult ette!
1149esiteks sõida bussiga, siis mine jala!kõgõpäält sõidaq bussigaq sõs mineq jalagaq!
1150esitle end teistele!tiiq hinnäst tõisilõ tutvas!
1151esitleti raamatutraamat näüdäti ette
1152tema esituses kõlas laul ilustitimä ettekandõn kõlasi laul ilosahe
1153lähiajaloo kokkuvõtlik esituslähkümbä aoluu kokkovõtva ettetuuminõ
1154kaubanduskeskuses on eskalaatorkaubanduskeskusõn trepp sõit
1155eskiisprojektedimäne tsehkendüs
1156riietumise osas on ta esteetrõivilõpandmisõn om tä hää tundmisõgaq
1157esteet ja kirjanikilotundja ja kiränik
1158esteedina hindas ta kõike kaunistku ilolõja pidi tä luku kõgõst miä illos oll
1159on esteetilineom illos pääle kaiaq
1160loodust tuleb säästa ka esteetilistel kaalutlustelluudust tulõ ka ilo peräst hoitaq
1161kunst rahuldab ilujanu esteetiliseltkunst om illos kaiaq
1162ajalooetappaovaheq
1163kolmes etapiskolmõn jaon
1164ta on ikka kõige etem meestä om iks kõgõ ette miis
1165laulu- ja tantsuetenduslaulu- ja tandsotükk
1166tänane etendustäämbäne etteastminõ
1167korraldas meile sellise etendusetekk meile sääntse näütemängo
1168etiketile märgitakse kõik koostisosadsildi pääle märgitäseq kõik sisuainõq
1169pea etiketist kinni!piäq kombist kinniq!
1170ette heitmaette hiitmä ette viskama nõna alaq hõõrdma haagama ette haukma
1171ette kujutamaette kujotama
1172ette tulemaette tulõma tulõhtuma
1173elus tuleb kõike etteelon tulõhtus kõkkõ
1174ette valmistamavalmistama valmistõlõma
1175ette valmistumavalmistuma valmistõlõma
1176ette vaatamaette kaema
1177seadus näeb ette, et …säädüs nõud et …
1178konverentsil oli ettekandjaid kodu- ja välismaaltkonvõrendsil oll kõnõlõjit kodo- ja välämaalt
1179ettekandja toob söögi laudaettekandja tuu söögi lauda
1180kuulasime ettekannet võru kirjandusestkulssimiq ettekannõt võro kirändüsest
1181oleme ettepanekuga nõusolõmiq pakmisõgaq peri
1182muutus ettevaatamatuksläts hoolõtus
1183ettevaatlik olemaette kaetama
1184siin peab väga ettevaatlik olema, et mitte kukkudatan piät väega hoitma et ei sataq
1185tõsta seda kotti ettevaatlikult, siin on munad seesnõstaq taad kotti tasaligult tan ommaq munaq seen
1186sõida siin ettevaatlikult, tee on libelasõq tan tassa tii om nilbõ
1187lähenesin kurjale pullile ettevaatlikultlätsi kuralõ pullilõ soejulguisi ligembäle
1188ettevaatus ei tee halbaettekaeminõ tii ei halva
1189ettevaatust, auto!kaegõq ette auto!
1190ettevalmistusaegvalmistamisaig
1191ta on väga ettevõtlik inimenetä om väega päälenakkaja inemine
1192kuidas edendada ettevõtlust maal?kuimuudu edendäq ettevõttidõ tegünemist maal?
1193Võru linna ettevõtlusVõro liina ettevõttõq
1194euroopalik kultuurõdagumainõ kultuur
1195nad on sõja eest evakueeritudnääq ommaq sõa jalost ärq viidüq
1196inimesed evakueeriti rindejoone eestsõaliini iist kahandõdiq inemiseq ärq
1197kasvufaaskasumisõ aig
1198seminari korraldamine oli algfaasisseminäri kõrraldamist viil alostõdi
1199kuufaasidaoq veerändiq neländiguq
1200faasinihefaasinihkus
1201teksti-, pildifailteksti- käsühoitus
1202salvesta fail kettale!pästäq teedüstü tsõõri pääle!
1203fakti ette seadmaasa ette pandma
1204vaatame korraks faktekaemiq kõrras tõtõasjo
1205kõik faktorid on võrdselt tähtsadkõik mõotajaq ommaq üttemuudu tähtsäq
1206võru keel on selles koolis fakultatiivne ainevõro kiil om seon koolin vabaainõq
1207mehe käitumine oli familiaarnetä pidi hinnäst ülearvo umas mehes
1208usu-, keele-, spordifanaatikuso- keele- spordihull
1209fanfaarid hüüavadpasunaq puhkvaq
1210tal on hea fantaasiatäl om hüä ettekujotus
1211tema jutt on puhas fantaasiatä jutt om puhtaniq vällä mõtõld
1212fantastiline reisinneolõmaldaq reis
1213fantastiline!kaeq imeht!
1214hoone fassaadhuunõ edepuul
1215fataalne vigasuur viga
1216fataalne protsesspäsemäldäq asakäük
1217rikkaliku faunaga troopikametsadkõgõsugumaidsi eläjit täüs lõunõmaa mõtsaq
1218võistluste favoriidiks peetud sportlane jäi teiseksvõistluisi edenumbris peet sportlanõ jäi tõõsõs
1219seletamatu fenomenseletämäldäq nättüs
1220ta on poksis ainulaadne fenomentõist säänest poksin ei olõq
1221Võru folkloorifestivalVõro folk
1222teeb rahast fetišikumardas rahha
1223ta ei figureeri meie nimekirjastimmä olõ-iq mi nimekirän nätäq
1224ilusa figuurigailosa kihäkujogaq v ilosa kihägaq
1225lausefiguur, kõlafiguurlausõvikur kõlavikur
1226vaskfiguurvasinõ kujo
1227ta peab figuuri hoidmatä piät figuuri hoitma
1228luumurru fikseerimineluumurru paikapandminõ
1229seinale fikseeritud pilksaina pääle saistunuq pilk
1230fikseerige küsimused kirjalikult!kirotagõq küsümüseq üles!
1231fiktiivne abieluvormi poolõst abielo
1232fiktiivne lepingpetüleping
1233ostsin pool kilo lõhefileedosti puul killo luiõldaq lõhekalla
1234filmitähtfilmitäht kinotäht
1235talle meeldib loodust filmidatälle miildüs luudust filmiq
1236rohujuure tasandi filosoofiaõgalõütele arvo saiaq tarkus egämehe tarkus maamehe tarkus
1237filosoofiline jutttark jutt
1238filosoofiline arutlusmõttõtiidüsline arotus
1239poolfinaalpuulfinaal
1240jõudis finaalipässi lõppvuuri
1241seda finantseeris riikriik and seo jaos rahha
1242võidusõitja tugev finišvõidusõitja tukõv lõpõtus
1243võttis isa firma ülevõtt esä äri üle
1244flanellpluuspargipluusõ
1245oskab naistega flirtidamõist naisigaq makõtaq
1246flirtis mu tütregatekk mu tütrele silmi
1247see taim on Eesti flooras uustulnukseo kasv om Eesti kasvõ sekkä ildaaigo tulnuq
1248sellest sündmusest on saanud folkloorseo johtuminõ om rahvaluulõs saanuq
1249andsin oma raha fondileanni uma raha fondi
1250see laul on pärit meie muuseumi fondidestseo laul om peri miiq muusõumi kokõst
1251libiseb fookusest äraliigus fuukusõst ärq
1252on fookusesom tulipunktin
1253seab pikksilma fookusessekäänd pikksilmä teräväs
1254hele kuju tumedal foonilhelle kujo tummõ põha pääl
1255pildi fooniks jäi maja seinpildi tagapõhas jäi maja sain
1256selle ala radioaktiivne foonseo paiga harilik säsükirgämine
1257formaalne hariduspaprõ pääl haridus
1258formaalne tervituskombõ perrä tervitämine
1259kõik muu on korras, ainult formaalsused tuleb korda ajadakõik muu om kõrran õnnõ vormitäüdeq tulõ ärq tetäq
1260suure formaadiga raamatsuurt mõõtu raamat
1261saate formaatsaatõ vorm
1262PDF-formaadisPDF-kujol
1263formuleeris oma seisukohadütel umaq arvamisõq täpsäle vällä
1264pulmarahvast fotografeeritipulmarahvas sai üles võetus
1265õppisime selgeks kolm lätikeelset fraasiopõmiq selges kolm lätikeelist lausõt
1266mullafreesmaajürräi
1267freespinkfriispink jürräipink
1268arvutifriikpuutrihull
1269süsteem funktsioneeribsüstiim tüütäs
1270süda funktsioneeribsüä lüü
1271masin funktsioneeribmassin om kõrran
1272sinu funktsioon on …su tüü om …
1273hoone nimetus tuleneb tema funktsioonistmis tallitusõ pääl hoonõq om tuu perrä om nimi
1274võru keele fännvõro keele avvustaja
1275jalgpallifännjalgpallihull
1276föderaalne valitsusliidovalitsus
1277föderaalsed seadusedüleriigilidseq säädüseq
1278juriidilised ja füüsilised isikudjuriidilidseq kihäq ja inemiseq
1279füüsiline jõudihojoud -ramm
1280füüsiliselt karistamaihonuhklust andma
1281ta on mulle füüsiliselt vastikma ei kannahtaq tä iholõhna kah
1282gaseeritud vesivurdsuvesi
1283gaasi täistühüssilläq puhussillaq
1284gaasiballoongaasiballuun gaasipütt gaasiputli
1285gaasipliitgaasipliit
1286gaasipedaalgaasilapats
1287annab gaasivaotas lapatsit
1288gaasivalutühüs
1289lapsel on gaasivaludlats om tühüssin
1290Linnutee on üks galaktikaTsirgutii om üts tähekogo
1291ära lase hobust galopeerima!lasku-iq hobõst ülejala minnäq!
1292gangreenis jalg tuli amputeeridamustas lännüq jalg tull maaha võttaq
1293kuidas te garanteerite, et …kuis tiiq kimmätät et …
1294andis garantiiand kimmätüse
1295garantiiaegtaganusaig
1296garantiiremonttaganus-  V kimmätüspraavitaminõ
1297geneetiline koodgeenikuud
1298sellest generatsioonisttuust põlvõst
1299majandusgeograafiamajandusõ maatiidüs
1300geograafilised koordinaadidmaapäälidseq koordinaadiq
1301germaani keeledgermaani keeleq
1302kliima soojenemine on globaalne probleemilma lämmämbäsminek om üleilma hädä
1303mul on väga tihe graafikmul om väega tihtsä aoplaan
1304graatsiline liigutussiuhkõ liigutus
1305temas pole grammigi kadedusttimän olõ-iq sukugiq hõelust
1306sõrmuse sisse graveeriti nimisõrmussõ sisse uurõti nimi
1307vasegravüürvasõ pääle uurõt pilt
1308kivigravüürkiviuurdpilt
1309grill-lihaküdseliha
1310grillvorstküdsämise vorst
1311näitleja grimeeriti vanaeideksnäütlejäle tetti vanamoori nägo päähä
1312grupiviisilinekambagaq
1313värisesin kui haavalehtma värisi ku haavaleht
1314auto koos haagisegaauto üten haagitsagaq
1315haagiselamukoometska koomits koonits
1316haagissuvilaautomaja
1317ust haaki panemaust tsanku  V  haaki  V  krampi pandma
1318lõuahaaklõvvahaak
1319(joostes) haake tegemahaakõlõma ristitämä
1320kui jänes koera eest põgeneb, siis hakkab haake tegemaku jänes pinni pakõs sõs nakkas ristitämä
1321haakeaderperän vitäq adõr
1322haakis pluusi kinnihaakõ pluusõ kinniq
1323metsaveotraktori taha palke haakimatsokõrdama
1324haaras lapse süllehaard latsõ üskä
1325suur kala haarab suurt söötasuur kala habi suurt süütä
1326korraks V kiiresti haaramahaarahtama haarahutma habahutma
1327siit-sealt haaramahaariskõllõma haaraskitsma habahõllõma
1328kaasa haaramaüten kiskma
1329kurjategijate tabamiseks korraldati öine haarangkurategijide kättesaamisõs tetti üüsine haarahus
1330teaduse haare laieneb iga aastagatiidüs küünüs egä aastagaq kavvõmbahe
1331kaheksajala haarmedkatsajala haarusõq
1332lahtine haavvallalinõ haav
1333haavata saamavika saama
1334sai kätest ja jalgadest haavatasai käsist ja jalost haavatus
1335see jutt haavas tedaseo jutt tsolgas tedä
1336maohaavandtõbi{m} maohaavaq
1337haavatuile anti arstiabivikasaanuilõ anti api
1338jäme haavelrint rent
1339ta haavus sellest jutusttä pahasi ärq taa jutu pääle
1340habet ajamahabõnit ajama
1341habemesse pomisemanõna ala kõnõlõma
1342nädalane habemetüügasnädäline haras
1343lõug ja kael olid tal habetunudlõug ja kaal olliq täl ärq karvatõduq
1344jää on hapraks muutunudiä om hapras lännüq
1345habras portselanõrn pordsõlan
1346habras mälestusõrn mälehtüs
1347hapra kehaehitusegakasina kundigaq
1348haokubuhaokubo
1349anna hagu!tapaq takast!
1350idataevas hahetab jubahummogutaivas jo hahetas
1351haige inimenetõbinõ inemine
1352ta jäi haigekstä jäi tõbitsõs
1353haige käsihaigõ käsi
1354haiget saama, tegemahaigõt saama tegemä
1355haigevõituhaigõnõ haigõpoolinõ haiglanõ
1356ta haigestubtä haarõtas tõbitsõs
1357haiglane fantaasiaulliq mõttõq
1358kutsehaigusammõdihädä
1359külmetushaiguskülmähädä
1360nahahaigusnahahädä
1361pärilik haiguskülgesündünüq hädä
1362suguhaiguskuritõbi titihädä
1363suhkruhaigustsukrutõbi
1364vaimuhaigusullus meelehädä
1365oli haigusleheloll haigõpaprõ pääl
1366mind ajab haigutamamullõ tüküs haik pääle
1367haigutus tuleb pealehaik tulõ pääle
1368praeguseks on see jutt juba haihtunudseosaos om taa jutt joba kaihtunuq
1369kala peab soola panema, muidu läheb haisemakala piät suula pandma muido lätt haikama
1370nohu puhul on haistmine ja maitsmine häiritudnohogaq ommaq hôngu- ja maitsõtundminõ kõrrast ärq
1371koeral on hea haistminepinil om hää nôna
1372mõtted on hajalimõttõq ommaq hajovallaq
1373hajali paiknevad taludharvakult saisvaq taloq
1374hajameelne inimenepallo unõhtaja inemine suur unõhtaja hiidokõnõ
1375tulehakatistulõalostus
1376mehehakatisväikene mehekene nuurmiis poiskõsõots
1377tegi hakatusttekk alostust
1378ta on väga hakkaja inimenetä om häste päälenakkaja inemine
1379nad hakkavad töölenääq nakkasõq tüüle
1380tal hakkas häbitäl nakas häbü
1381poeg hakkas kaupmehekspoig lei kaupmehes
1382hakkama saamatoimõ tulõma toimõ saama
1383pihta hakkamapääle nakkama pääle alostama
1384vastu hakkamavasta nakkama
1385silma hakkamasilmä nakkama  V  putma
1386vastu hakkamavasta nakkama
1387telefon hakibtelefoni helü kaos vaehtõpääl ärq
1388hakitud küüslauktsaet tsisnak
1389hakkas halama, et tal pole ühtegi õiget sõpranaas hädäldämä et täl olõ-õi üttegiq õigõt sõpra
1390halasta mu peale!halõstaq mu pääle!
1391õpetaja oli laste suhtes halastamatuoppaja oll latsilõ ilmarmuldaq
1392halb ilmhalv ilm
1393halb kruusateehõel ruusatii
1394mul on halb ollamul om süä kuri
1395kes neid maju haldab?kiä naid majjo valitsõs?
1396majahaldjasmajahoitja majavaim
1397keldi muinasjuttudes suhtlevad inimesed haldjategakeldi jutussin kääväq inemiseq haldjidõgaq läbi
1398majahaldurmajavalitsõja
1399pankrotihaldurpankrotitallitaja
1400see maa kuulub linna haldusseseo maa käü liina valitsõmisõ alaq
1401Eesti haldusjaotusEesti valitsõmisjaotus
1402haldusreformvalitsõmisõ ümbrekõrraldaminõ
1403haldusüksusvalitsõmisütsüs
1404haldusalavalitsõmisala
1405mul on sinust halemul om sinno hallõ
1406hale luguhallõlinõ lugu
1407haledavõituhallõlik hallõpoolinõ
1408haledad riismedarmõduq jätüseq
1409ta tunneb haledusttäl om hallõ
1410halenaljakas ilmehallõkõnõ nago
1411asi oli halenaljakasasi oll sääne et tiiä-iq kas ikkõq vai naardaq
1412enesehaletsushindähalõhus
1413ta on haletsusväärses olukorrastä om väega armõtun saison
1414halgas puu läheb hästi lõhkihõlgas puu lahksas häste
1415haljas rohi, raud, viinhalas hain raud viin
1416sõitis haljasalalesõit muro pääle
1417raiheina kasvatatakse nii haljassöödaks kui kuivatamiseksraihaina kasvatõdas nii värskis söödäs ku kuivamisõs
1418haljastusega tegeles meil JüriJüri oll meil iloaidnik
1419õu ja mets haljendavadmuro ja mõts halõtas
1420haljendama löömarohilidsõs minemä
1421olen juba vanadusest halliks läinudma olõ jo vanahusõgaq hallis lännüq
1422habe hakkab halliks minemahabõnaq nakkasõq harmis minemä
1423jäähallijähall
1424kaubahallkaubahall
1425ööd on juba hallasedüüq ommaq jo halladsõq
1426hallitusjuusthallitusjuust
1427ta on halltõvestä sõit halli
1428sul olid hallutsinatsioonidsa näiq nägemiisi
1429see pole korralik töö, vaid haltuuraolõ-iq taa kõrralinõ tüü taa om haltuura
1430haltuurat tegemakõrvalt tegemä
1431sai halvatusetä hälväti ärq
1432see halvendas meie suhteidtuu tekk miiq läbisaamisõ kehvembäs
1433nägemine halvenesnägemine läts kehvembäs
1434halvustav suhtuminemaahategemine
1435ära hakka teist kohe niimoodi halvustama!naaku-iq tõist ka õkva niimuudu tsiatama!
1436haugi hambulised lõuadhavvõ hambidõgaq lõvvaq
1437hambuline leheservtsakilinõ leheserv
1438hambutu inimenehambildaq inemine
1439tema naljad olid hambutudtimä nalaq olliq ilma nalaldaq
1440hammas valutabhammas halutas
1441hambaid krigistamahambit jürämä
1442alumised ja ülemised hambadall ja pääl hambaq
1443minu peale hammast ihumamuq pääle hammast higoma
1444tal sai hammas vereletäl saiq hambaq verde
1445hambaid pesemahambit mõskma
1446ära hammusta pähklit katki!tsälgäku-iq pähkmäst katski!
1447sind on koer hammustanudsinno om pini purnuq
1448koer hammustas teda kintsustpini tsälgäht tä kindso ärq
1449madu hammustas hobust jalastsiug pand hobõst jalga
1450parmu hammustus on valusparmu purõminõ om hallus
1451see on koera hammustustaa om pini purt
1452hanged ulatusid akendeniuarmaq küündüq aknidõniq
1453tee on hange tuisanudtii om kinniq tuisanuq
1454hanguvarsviglahand
1455hangutäis heinuviglatäüs haina
1456teeme auto ostmiseks hankelasõmiq automüüjil pakmisõ tetäq
1457hangeldab salaviinagasahkõrdas salaviina
1458kinnisvaraga hangeldamamaad parsõldama
1459küünlarasv hangubkündlerasõv lätt kõvas
1460hangunud nagu süldileemhülpünüq niguq süldiliim
1461mees hangus heinad lakkamiis ammut viglagaq hainaq lao pääle
1462haneks tõmbamaärq petmä ullis tegemä
1463see on talle nagu hane selga vesituu om tälle nigu hani sälgä vesi visadaq
1464hankis küla pealt sada krooninõvvutõlli külä päält sada kruuni
1465sidrunhapetsitronhapas
1466väävelhapeväävlihapas
1467soolhapesuulhapas
1468toit läks hapnemasüük läts ärq hapnõs
1469tegi hapnemata leibatekk hapnõmaldaq leibä
1470hapuks minemahapnõs minemä
1471hapu kalitaar
1472selles morsis on vähe haputtan morsin om hapnikku veidüq
1473hapukapsasupphapnõkapstasupp
1474hapuoblikasalathapnõhainasalat
1475harakale meeldivad läikivad esemedharakulõ miildüseq läükväq asaq
1476hirve haralised sarvedhirve harkligadsõq sarvõq
1477ussi keel on haralinehussi kiil om harolinõ
1478hardalt palvetamapühäligult pallõma
1479hardalt imetlemapühäligult imehtelemä
1480kütid hargnesid mõlemale poole teedjahimeheq argsiq katõlõ poolõ tiid
1481tee hargnebtii aronõs
1482seelikuõmblus on lahti hargnenudündrik om ummõlusõst vallalõ
1483kuke-, laine-, katuseharikikka- lainõ- katussõhari
1484läks üle mäeharjaläts üle mäesälä
1485võta hari ja pühi põrand puhtaks!võtaq pürst ja pühiq põrmand puhtas!
1486riideharirõivahari
1487harjavarspürstihand
1488juukseharipäähari
1489alg-, põhi-, kesk-, kõrgharidusalg- põhi- kesk- korgõkoolitus
1490kutseharidusammõdiharidus
1491lapsed said hea hariduselatsõq saiq häste koolitõdus
1492ta on kõrgharidusegatä om korgõn koolin käünüq
1493mänd on meie metsades harilik puupetäi om mi mõtson harilik puu
1494harilik pliiatsharilik pleiäts
1495harilikult oli sisukord raamatus eespoolhariligult oll sisukõrd raamatul iinpuul
1496harilikult siin seeni ei kasva, aga tänavu on teisitimuido siin siini ei kasuq a timahavva om tõisildõ
1497harilikult käime teist teedmuido käümiq iks tõist tiid
1498põldu harimamaad arima maad tegemä
1499lähen sauna, ihu tahab haridalää sanna iho taht harriq
1500tema poeg on kõrgesti haritudtimä poig om korgõhe koolitõt
1501ka haritlased kõnelevad meil võru keeltka koolitõduq inemiseq kõnõlõsõq meil võro kiilt
1502tahtis tütrest haritlast tehatahtsõ tütre ärq koolitaq
1503kuulake haritlaskonna häält!kullõlgõq miä opnuq inemiseq kõnõlõsõq!
1504harja hobust!harjaq hobõst!
1505harja hambaid kaks korda päevas!harjaq hambit kats kõrd päävän!
1506rõivaid harjamarõivit pürstmä
1507harjab juukseidsugõ hiussit
1508harjab kingad läikimalüü  V  hõõ;rd kängäq läükmä
1509põrsa harjas on pehmepõrsa haras om pehmeq
1510habemeharjas{m} ajamaldaq habõnaq
1511juukseharjas{m} lühküq hiussõq
1512las ta kübeke harjub uue kohagalas tä kipõn harinõs vahtsõ kotusõgaq
1513esmalt on pime, aga kui ära harjud, siis hakkad nägemaedimält om pümme a ku ärq silmüt sõs nakkat nägemä
1514sõjas harjusin tapmise ja kõigegaärq verihtü sõan tuud tapmist ja kõkkõ
1515tal on selline harjumustäl om sääne muud man
1516suitsetamine saab harjumusekssuidsutaminõ harinõs mano
1517harjuskilt ostetud pearättharokõsõ käest ostõt päärätt
1518harjutamineharotaminõ
1519kirjutas harjutuse vihikussekirot harotusõ vihku ärq
1520heliharkhelühark
1521seisab jalad harkissais jalaq harku
1522tõstab hargiga sõnnikut, heina, põhkuammutas viglaga sitta haina põhku
1523ajas jalad harkiai jalaq harku
1524mõnel linnul on harkis sabamõnõl tsirgul om hand hargikallaq
1525vokaalharmoonia{kiil} vabahelükokkokõla
1526neil oli harmooniline abielunäil es olõq ütte tüllü elo oll sündsä
1527harmooniline inimenetasakaalun inemine
1528harras vaikuspühälik vaikus
1529sporti harrastamasporti tegemä
1530harrastab kalapüükikäü umast aost kalal
1531tema õel oli palju harrastusitimä sõsarõlõ miildü mitund asja tetäq
1532muusikaharrastushindä lõbus muusigategemine
1533harrastuskunstnikasaarmastaja kunstnik
1534linnupesa oli puu harude vaheltsirgupesä oll puu harrõ vaihõl
1535keeleteaduse harudkeeletiidüse haroq
1536haruldaselt külm talvesiqerälidselt külm talv
1537haruldaselt maitsev kalaväega meksä kala
1538loodusharuldusluudusharvus
1539selline inimene on suur haruldussäänest inemist trehväs harva
1540mitmeharulinemitmõharalinõ
1541haruline kask, mändhargliganõ kõiv petäi
1542männitüvi haruneb kahekspedäjätüvi argnõs katõs
1543köis hakkab otsast harunemaköüds nakkas otsast arõnõma
1544harutab kingapaelad lahtiarotas kängäpailaq vallalõ
1545mees harutas sassiläinud kalavõrkumiis lahend punga lännüt kalavõrku
1546hakkame neid pükse harutamanakkamiq neid pökseq laotama
1547harvad juuksedhõrrõq hiusõq
1548harvalt istutatud kapsadharvuisi kükädüq kapstaq
1549ema harvendab porgandeidimä hõrõndas põrknit
1550hasarti minemahuugu minemä ähinähe minemä
1551töötab suure hasardigatüütäs suurõ ähinägaq
1552poisid läksid hasartipoisiq lätsiq huugu
1553hasartseltähinälläq huugaq
1554valmis viht võeti hasplilt äravalmis välmeq võeti langaristi päält ärq
1555haspeldamisvigavirp
1556hass, võta kinni!tsuih purõq!
1557hass, varas!tsõih varas!
1558püksipõlved hatutavadpüksipõlvõq lõhvõndasõq
1559hauakivisse oli raiutud surnu nimikadonugõsõ nimi oll havvakivi pääl
1560jões on sügavaid hauakohtijõõn om sügävit võrõndikkõ
1561hauakünkale tuuakse lillikalmu pääle tuvvas lille
1562haual kasvavad lilledmatusõ pääl kasusõq lilliq
1563käisin ema haualkäve imä matusõ pääl
1564puusärk lasti haudakirst lasti hauda
1565hauda kaevamahauda kaibma
1566üks jalg juba hauas, teine haua ääre pealüts jalg jo havvan tõnõ havva veere pääl
1567isane haugjurlak
1568koer haugataspini haugaht
1569rebasekutsikas haugatab heledaltrebäsekutsik kilahtas
1570haukab leiva kõrvale tomatithaukas leevä manoq tumatit
1571kutsikas haugubkutsik kilgutas
1572poiss haugub emale vastupoiskõnõ hauk imäle vasta
1573hautatud kapsad, porgandidkeedükapstaq -põrknaq
1574puunõusid peab kuuma veega hautamapuuanomit piät kuuma viigaq havvutama
1575kapsahautiskapstakeedüs
1576hea küll!hää külh!
1577head aega!hääd aigo  V  hüvvä aigo!
1578kõike head!kõkkõ hääd  V  hüvvä!
1579auto eest maksti head hindaauto iist masti hääd rahha
1580ta on väga hea lapstä om väega hüä  V  kukunõ lats
1581hea vaistugahää nõnagaq nõnakanõ nõnakas
1582see on hea tööriist küllseo om ausa riist külq
1583ta on väga hea isugatä om süüjä väegaq
1584hea tervisegakimmä  V  kõva tervüsegaq tervüseline tehrüline
1585hea väljanägemisegaillos kikstu
1586heaks arvamahääs arvama
1587heakene küll!hüäkene külq!
1588headus ja kurjushüvähüs ja hõelus
1589lapsed said tunda ema headustlatsõq saiq tundaq imä armu
1590ta oli väga halb inimene, temas polnud headuse raasugiväega halv inemine oll täl es olõq hüvihüse põrmu
1591mulla, kauba headusmulla kauba hüvihüs
1592andis oma heakskiiduand uma hüvähüse
1593healoomuline kasvajahääline kasuja
1594healoomuline kasvaja võib pahaloomuliseks muutudahääline kasuja või hõelas minnäq
1595heaolutunnehää olõminõ
1596heaoluriikhääeloriik
1597isiklik või üldine heaoluerä- vai ülene hüvvüs
1598loodusvarade heaperemehelik hoidmine ja kasutamineluudusvarro kokkohoitva pruukminõ
1599heasoovlik inimenehäätahtlinõ inemine
1600hindan väga õpetaja heasoovlikkustma hinda väega oppaja häädüst
1601mul tuleb see sulle heastadama piät taa sullõ ärq hüäskelemä
1602kuidas sa seda heastada mõtled?kui sa mõtlõt taad hääs tetäq?
1603heasüdamlik toon, nägu, naeratuslahkõ tuun nägo naarahtus
1604heasüdamlik inimenehää süämegaq inemine
1605heatahtlik inimenehäätahtlinõ inemine
1606ole neiu vastu pisutki heatahtlikumolõq näio vasta vähäkenegiq hüvätahtlidsõmb
1607heategevuskontsert, -müükhäätegemiskontsõrt -müük
1608tee mulle üks heategu!tiiq mullõ üts häätego!
1609heauskne ostjahään uson ostja
1610vasaraheidevasarahiitmine
1611pauk heidutas varesed laialipauk hiidüt varõsõq lakja
1612heietab lõngahäiehtäs langa
1613vanataat heietas oma mälestusivanatätä häieht ummi mälehtüisi
1614heinakaarhainakaar
1615heinakuhihainakuhi
1616heinaküünhainaküün
1617väike heinahunnikkämm kämmäk kämmüs
1618heinakihtkants kiht
1619heinu laiali lööma V segamapalahama
1620läksin heinaajaks kojulätsi hainangus kodo
1621jõeäärne luhaheinamaakund kond
1622kus sa käisid, et nii heinane oled?kos sa käveq et niivõrra hainonõ olõt?
1623heinased peenradhainadsõq pindreq
1624heinategu hilineb sel aastal väga paljutimahavva jääs hainang väega ildas
1625lipp heisati tornilipp tõmmati torni üles
1626heitliku meelega inimenehiitliganõ inemine
1627heitlik hobunehiitüjä hopõn
1628kivi heitmakivvi hiitmä
1629lehm heidab pikalilehm hiitäs pikäle
1630hinge heitmahinge hiitmä
1631tööstuse heitmedtüüstüse ask
1632heina-, põhuhekslidhaina- põhuheksliq
1633vikk hekseldataksevikk hekseldedäs ärq
1634maad on 0,2 hektaritmaad om 20 saandikku
1635mets helatasmõts helähtü
1636ta on helde käegatä om helde andma
1637lõpuks ema siiski heldisviimäte imä õks hellähtü
1638silmad läksid heldimusest märjakssüä läts hallõs ja silmäq likõs
1639heleroheline, -sinine, -pruun, -punanehelle- hell- valsjas- -rohilinõ -sinine -pruun -verrev
1640hele tähtvallus täht
1641heledat verdvalgõt verd
1642heledahäälnekillõ helügaq
1643oli juba pime, ainult silmapiir helendas veeloll joba pümme õnnõ taivaviir helet viil
1644lamp helendas nõrgaltlamp and nõrka valgust
1645helge tulevikillos elo
1646helilindistasin kaks lauluvõti kats laulu linti
1647maailmakuulus heliloojaüleilmakuulsa viiemeistre
1648äkiline V hetkeline helinkõlahtus
1649ma ei kuulnud telefoni helinatma es kuulõq telefoni hellü
1650mets helises linnulaulustmõts heläsi tsirgulaulust
1651tüdrukul on helisev häällatskõsõl om väega helle helü
1652helista parem homme!kõlistaq parõmb hummõn!
1653mis sa helistad mulle päev otsa?miä sa tiristelet mullõ päiv läbi?
1654puulehed heljuvad tuulespuuleheq helosõq tuulõn
1655kotkas heljus kõrgel järve kohalkodas lavvõl korgõn järve kotsil
1656päike helgib silmipimestavaltpäiv läükäs nii et silmist võtt pümmes
1657hell emakehää imäkene
1658lohutas last hellade sõnadegameelüt last hää sõnagaq
1659hapu muudab hambad hellakshapu võtt hambaq hellikus
1660külmahell puukülmäle hellik puu
1661ta on pisut helliku loomugatä om vähä hellädse loomugaq
1662ära ole selline hellik!olgu-iq sääne hellümuna!
1663ta hellitas oma tütart, aga nüüd ei too see emale tilka vettkitä pupit umma tütärd a noq tuu eiq tuu imäle tsilka vett kah
1664ema on lapsed väga ära hellitanudimä om latsõq väega ärq tillitänüq
1665see laps on liialt hellitatudtaa lats om pallo ärq munatõt
1666emalik hellusimä arm
1667kellegi vastu hellust tundmakedägiq hoitma
1668mind valdas hellusma hellähtü ärq
1669helmestega ehitud riidedhelmigaq ehitedüq rõivaq
1670paneb helmed kaelapand kralliq kaala
1671helbib lusikaga suppihülp luidsagaq suppi
1672kaerahelbedkaarahelbeq
1673herilane nõelas mindhüürläne tsusas minno
1674ma olen nende riietega kole nagu hernehirmutisma olõ naidõ rõividõgaq jälle niguq pellätüs
1675hernekaunhernekõdõr
1676hernesuppherneruug
1677mõtles hetke ja vastas siismõtõl kõrrakõsõ aigo ja sis ütel
1678tuli ainult hetkekstull õnnõ kõrras aos
1679selsamal hetkel, kui maha vaatasin, kukkus räästast jääpurikas pähetuusama rehk ku ma maaha kai sattõ kaartõst ijätilk päähä
1680ühe hetkega oli tal kõik tehtudüte tolmahusõgaq oll kõik täl tett
1681sobiv hetk tegutsema hakataõigõ aig pääle naadaq
1682ootas viimase hetkeni ja startis siisuut tuu viimädse ao ärq ja sis läts
1683oota üks hetk!oodaq kipõn!
1684vabal hetkelvabal aol
1685ei saanud hetkekski rahusaa es silmäpilguskiq rahhu
1686saabus hetk, mil …tull aig kuq …
1687keha on väga higineiho om vesilikõ
1688tegin seda tööd higistadestei taad tüüd hiotõn
1689kassi silmad hiilgavad pimeduseskassi silmäq helkäseq pümmen
1690kulla hiilguskulla helkämine
1691mis sa hiilid siin varga kombel ringi!miä sa hiilit tan niguq varas!
1692koduhiirtarõhiir
1693hiirekarva hobunehiir hopõn
1694laev hiivas ankrulaiv vinnas ankru üles
1695hilised kartulidilladsõq kardohkaq
1696hiline õhtuildanõ aig
1697see jääb liiga hilisele kellaajaletuu jääs pallo illagu ao pääle
1698pea valutab hirmsastipää halutas hirmsahe
1699väljas sajab hirmsastivälän satas hirmsahe
1700kui ta üks kord pool tundi hilineb, pole sellest midagi, aga kui mõtleb hakatagi hilinema, siis tulevad pahandusedku tä üts kõrd puul tunni illahut tuust olõ-iq midägiq a ku märk naadagiq ildas jäämä sis tulõvaq pahandusõq
1701hilissügiselilda sügüse
1702õhtul hiljailda õdagu
1703mine, enne kui on hilja!mineq ärq inne ku ilda om!
1704hiljaks jäämaildas jäämä
1705täna ma jõuan koju hiljemtäämbä ma jovva ildampa kodo
1706kümme aastat hiljemkümne aastaga peräst
1707varem või hiljem tuleb vale ikka väljaütskõrd tulõ võlsminõ õks vällä
1708töö peab hiljemalt õhtuks valmis saamatüü piät kõgõ ildampa õdagus valmis saama
1709ma olin hiljuti tõbinema olli illaldõ tõbinõ
1710ta jäi alles hiljuti koduseksillakult tä jäi viil kodo
1711ma käisin hiljuti linnasma käve ääsäq liinan
1712himur olemairatsõma irasklõma
1713himurad huulediradsõq huulõq
1714ta himustab kalleid riideidtää himostas kallit rõivit
1715Juhan hakkas talu endale himustamaJuhan nakas tallo hindäle rõõgitsõma
1716ta himustab iga meesterahvasttä lihahõllõs ekä meesterahvast
1717hinnad alanevad, tõusevad, püsivad, kõiguvadhinnaq lääväq alla nõsõsõq püsüseq kõigusõq
1718ei jäta grammigi hinnast allajätä eiq sukugiq hinnast maaha
1719mitte mingi hinna eestei ilmangiq
1720saavutas võidu tervise hinnagamassõ uma võidu tervüsegaq kinniq
1721hindan su ausustma tunnista su õiglast miilt
1722ta hindab oma teadmisi ületä pidä ummi tiidmiisi pallo hääs
1723tõstan värava hingedelt mahanõsta värehti hingi päält maaha
1724hing jäi sisseheng jäi manoq
1725olen hingetumul om toss välän
1726hing kinnihingpuhussin hengpuhussin
1727siit ei leia meid ükski hingsiist saa eiq ütskiq hingeline meid kätte
1728see loom on vaevalt hingestaa om vaivalt tossulinõ
1729hinge heitmahinge hiitmä
1730hinge vaakumakoolõnõma
1731las ma tõmban hinge!lasõq ma haara hyngu!
1732mul jäi ehmatusest hingamine seismamul jäi jahmahusõst hõng kinniq  V  ma hiitü hõngu kinniq
1733kunstlik hingaminehõngu vallalõpästmine
1734kunstlik hingaminesuust suuhtõ luhti sissepuhkminõ
1735toit sattus hingekõrrisüük karas kaala
1736võtab hingeldamapand puhkatama
1737koeral on soe, sellepärast ta hingeldabpinil om lämmi selle hähkätäs
1738õrnahingelinehellä hingegaq
1739ei olnud hingelistkiolõ es hingelist es tossulist
1740mu hingerahu on kadunudmu meelerahu om kaonuq
1741inimene leiti hingetuna põrandaltinemine lövveti põrmandu päält hing välän
1742laps karjus end hingetukslats rüükse hindä hingpuhussilõ
1743hingetuks jäämapuhelduma puhenduma
1744rahulikud, pikad, lühikesed, katkendlikud hingetõmbedrahuliguq pikäq lühküq kakõhunuq hengähüseq
1745poiss sulatas hingeõhuga aknaklaasilt jäädpoiskõnõ sulat hõngugaq aknõklaasi päält ijjä
1746hingeõhk oli soehõngus oll lämmi
1747hingeõhk on külmaga nähatoss om külmä käen nätäq
1748vanake hingitses veel mõne nädalavanakõnõ hingitsi viil mõnõ nädäli
1749ei ela, ei sure, ainult hingitsedei eläq ei koolõq hengitset õnnõ
1750tuli hingitseb põledatuli hussus
1751südames hingitseb lootussüä viil luut
1752hingusele minemahingüsele minemä
1753hobune hakkas hinkumahopõn naas kust viskama
1754hinnaalandus kuni 10%hinnaq ommaq kooniq 10% alla lastuq
1755hinnaalandust ei tehta kellelegikedägiq ei lastaq kerembähe läbi
1756hinnalised esemedkalliq asaq
1757ostis hinnalise kasukaost kalli kaska
1758kullahinnalinekulla hinnan kullagaq vaihtaq
1759positiivne, negatiivne, asjatundlik, ekslik hinnang töölehää halv asatundja võlss arvaminõ tüü kotsilõ
1760hinnangute kohaselt ulatub kahju 100 
1761000 euronirehkendüse perrä om kaho pia 100 000 eurot
1762hinnanguliseltarvamisõ perrä
1763tal pole hirmu ega häbitäl olõ-iq pelgü ei häpü
1764see koer on kogu küla hirmtaa pini om kõgõlõ küläle hirmus
1765elasin kõik hirmud läbipelgsi kõik pelüq ärq
1766mul on hirmma pelgä
1767tahan hirmsasti magadama taha väega maadaq
1768ta karjub hirmsastitä rüük jälehehe
1769sa oled hirmus inimenesa olõt hirmsa inemine
1770küll ta on hirmsa välimusegakülh tä om jäledü vällänägemisegaq
1771hirmus suur kiviarmõdu suur kivi
1772hirmus imelik luguväega andsak lugu
1773tahtsin teda natuke hirmutadatahi tedä veidüq hirmutaq
1774püssipaugud hirmutasid lindepüssäpauguq hiidüdiq tsirkõ
1775isa hääl oli karm ja hirmuäratavesä helü oll kuri ja hirmsa
1776meile avanes hirmuäratav vaatepiltmi näi jäletüt pilti
1777hirmuäratav rahasummaperädü rahaunik
1778hobune hirnatashopõn hirnaht
1779ma ei uskunud hiromandi ennustusiusu es maq kiromandi ettekuulutuisi
1780hirtest aedroovõst aid
1781hirsist keedetakse putruhirsist keedetäs putro
1782aiapidamine on mulle hobiksaiapidämine om mullõ aoviidüs
1783poisi hobiks on margikoguminepoiskõnõ korjas umas lõbus markõ
1784tal on mitmeid hobisidtä jandas mitmõ asagaq
1785mootori võimsus oli kümme hobujõudumoodori võim oll kümme hobojoudu
1786masinad töötasid hobujõulmassinit aeti hobõsõgaq ümbre
1787läksin hoburehaga riisumalätsi suurõrihagaq riibma
1788noormehe sirge hoiaknoorõmehe siuhkõ olõk
1789poisi ülbe hoiakpoiskõsõ kõrk hoiang
1790sõbralik, vihane, positiivne, negatiivne hoiaksõbranõ vihalinõ hää halv arvaminõ
1791ma hoiatasin sind, kuid sa ei kuulanudma sinno karisti a saq es kullõq
1792tänan sõbraliku hoiatuse eestaiteh lõhkõ hoiatamisõ iist
1793võtke kuulda minu hoiatust!kullõlgõq muq karistamist!
1794lapsele on hoidjat vajalatsõlõ om hoitjat vaia
1795kartulihoidlakardohkahoitus
1796sõnnikuhoidlasitahoitus
1797jää-, maahokiijä- maahokk
1798hokikepp, -litter, -meeskond, -mängija, -uisud, -väravhokikepp -litri -miiskund -mängjä -vissravvaq -väreht
1799varajane hommikvarahanõ hummok
1800pere istus hommikueinelepereq naas pruukosti võtma
1801hommikuse unega inimenehummogidsõ unõgaq inemine
1802hommikune päike, udu, tuuleõhkhummogunõ päiv undsõq hengüs
1803päikesepaisteline hommikupoolikpäivliganõ hummogupuul
1804mul on täna vaba hommikupoolikmul om täämbädse päävä hummogupuul prii
1805ma katan hommikusöögiks lauama kata hummogusöögis lavva
1806enne või pärast hommikusöökiinne vai pääle hummogusüüki
1807magab hommikuti kauamaka hummongidõ kavva
1808hommikuti on juba hämarhummogidõ om joba hämmär
1809ma ärkan hommikuti varama heräne hummogist varra
1810homseni siis!sõs hummõniniq!
1811põllutööde hooaegnurmõtöie aig
1812hooajatöölisedpäiviliseq suvilisõq
1813Võru Linnateatri hooaja avaüritusVõro Liinatiatri huuao alostus
1814kelgul oli juba hea hoog seesriikesel oll joba hää hunn seen
1815ühe hoogaüte valugaq üte rutugaq
1816läheb hoogsal sammullätt lüüpsä sammugaq
1817heakorrastuse hoogtööhääkõrra talos
1818kütet varuti hoogtöö korrasküttepuid tetti talgidõgaq
1819mees hoogustab sammumiis pand sammulõ vunki manoq
1820elav kaubandus hoogustas tööstuse arengutkipõ kauplõminõ pand kuandusõ edenemä
1821töö hoogustubtüütegemine võtt vunki manoq
1822hoogustuv kultuurieluvuhvi manoq võtva kultuurielo
1823kelle hoolde sa loomad jätad?kink huuldõ sa eläjäq jätät?
1824sulgesin enda järel hoolega uksepanni ussõ hindä takan hoolõgaq kinniq
1825kriminaalhooldajaessünüide perräkaeja
1826vanuri hooldajavanainemise huuldaja
1827istikuid tuleb pidevalt hooldadaluumõ üle tulõ üttealasi huult pitäq
1828hooldab muruhari morro
1829voodihaiget peab iga päev hooldamasängühaigõt piät egä päiv pasma
1830maastikuhooldusmaastiguhuul
1831tehnohooldustehnohuul
1832näohooldusnäohuuldaminõ
1833ihuhooldusiho iist hoolitsõminõ
1834kriminaalhooldusessünüide perräkaeminõ
1835sotsiaalhooldusvaesidõ perräkaeminõ
1836hooletu inimeneropak
1837hooletu käekiri, tööropakunõ kiri tüü
1838ta oli õppimises väga hooletutä oll opmisõ man väega hoolõdu
1839sööd kõhu täis, on õhtuni hooletusüüt kõtu täüs om õdaguniq hoolõdu
1840tuli ei taha hooletut tegijat, laps laiska hoidjattuli ei tahaq tuhnakut tegijät lats laiska hoitjat
1841see töö on sul hooletult tehtudtaa tüü om sul ülejala tett
1842hooletusse jäetudlaokillaq hajovillaq reebala luisun
1843hoolikal lugemisel ilmnesid veadhoolikadsõ lugõmisegaq tulliq viaq vällä
1844ta ei hoolinud poisist sugugitä es hooliq poiskõsõst sukugiq
1845kõrgest east, halvast ilmast hoolimatakorgõst iäst halvast ilmast huulmaldaq
1846ei hoolinud oma naisestes piäq umast naasõst
1847hoolimatu inimenehuulmaldaq inemine
1848hoolimatu ja jõhker meeshuulmaldaq ja jõhikunõ miis
1849ta tegutses hoolimatulttä tekk umma tegemist ettekaemaldaq
1850hoone lagunes hoolimatuse tõttuhoonõq lagosi selle et es hoolitaq
1851vanaeit käib lauda juures ja hoolitseb väga selle mullika eestvanamutt käü ja õhitsõs väega lauda man tuud hõhvakõist
1852lapsed ja mees on tal väga hästi hoolitsetudlatsõq ja miis ommaq täl väega häste hellädüq
1853sinu ülesanne on hoolitseda külmutusmasinate töökorras oleku eestsu tüü om külmämassinidõ kõrranolõgi iist huult pitäq
1854ta hoolitses hobuste eesttä pidi hobõsist kõrda
1855talu eest tuleb hoolitsedatalost vaia kõrd pitäq
1856hoomas hädaohtutä tund ärq et oht om ligi
1857hoonestusõigush
1858kui ma ühe hoobi andsin …ku ma üte plahvi panni …
1859selgus, et nad on hoopis õde ja vendtull vällä et nääq ommaq hoobis sõsar ja veli
1860ära hoople!ärq kekskuq!
1861hakkas hirmsasti ennast kiitma – muutus hooplevaksnaas hirmsahe hinnäst kitmä – keks tull pääle
1862lapsed mängisid hoovislatsõq mängeq moro pääl
1863majja pääseb üksnes hoovi kaudumajja päses õnnõ läbi hoovi
1864uksest hoovab külma õhkuussõst tulõ külmä luhti
1865paiguti võib sadada hoovihmakotussidõ või mõni tsopsahus tullaq
1866sajab hoovihmavihmasaarõq kääväq üle
1867soe merehoovuslämmi merevuul
1868Golfi hoovusGolfi vuulus
1869hopp! ja kass oli minu süleshopa! ja kass oll mul üsän
1870koer hüppas hopsti! üle aiapini karas üle aia nigu vuntst!
1871hotellitubahotellitarõ
1872väga hubased majad, soojad ja headväega kogosaq tarõq lämmäq ja hääq
1873hubane ja kaunis kodumukav ja illos kodo
1874õhtu möödus hubases meeleolusterveq õdak oll kodonõ tunnõq
1875eluruumide hubasus sõltub mööblist ja valgustusesttarri kodonõ olõk tulõ müüblist ja valgusõst
1876küünlatule hubinkündletulõ hupin
1877hubinalhubinallaq hübinälläq
1878tuli hubisebtuli hupa
1879karjase, öökulli huigatusedkarusõ kaku uigahtusõq
1880rõõmuhuigatusrõõmuuigahtus
1881tütarlaps huikas heleda häälegatütrik uigas helle helügaq
1882loomad huigati kojueläjäq uigadiq kodo
1883vili on nii hõre, et üks kõrs huikab teist tagavili om nii hõrrõ et üts kõrs uikas tõist takan
1884huikumineuikna
1885elu on hukaselo om summan
1886noorus on hukasnuurus om hukan
1887hein on hukashain om hukan
1888riie oli koitanud ja hukasrõivas oll koitanuq ja narakunõ
1889hukatuslik õhtuhäötüse õdak
1890laevahukklaivakado
1891traagiline hukkõnnõdu hukkasaaminõ
1892õnnetuses sai mitu inimest hukkaõnnõtusõn sa mitu inemist hukka
1893üritus läks hukkaasi läts summa
1894mõistan tema teo täielikult hukkama panõ timä teko väega halvas
1895liha läheb soolata hukkaliha lätt soolaldaq hukka
1896mahajooksnud nafta hukkas palju elavat loodustmaahajoosnuq nahvta hukas pallo elävät ärq
1897tema hukkamõist tuli mulle ootamatulttimä halvaspandmist ma es oodaq
1898õnnetuses hukkus üks ja sai vigastada kaks inimestõnnõtusõn sai üts inemine hukka ja kats saiq vika
1899udu on hukutanud palju laevuundsõq om hulga laivo hukka saatnuq
1900külm hukutas rohkesti metsloomikülm ilm hukas hulga mõtseläjit ärq
1901võta kohe hulgem!võtaq õkva hulgõmb!
1902hulgakesi on julgem minnahulgahna om julgõmb minnäq
1903hulgaline vallandaminehulgakaupa vallategemine
1904hulgaline osavõttpallo osaliisi
1905ainete hulgaline vahekordainidõ vahekõrd hulga poolõst
1906linde hukkus hulganistihulga tsirkõ sai hukka
1907sul hakkab nende hulgas igavsul nakkas näidegaq ikäv
1908piimal on vett hulgaspiimäl om vett hulgan
1909muuhulgasmuusiän
1910ostad hulgi, saad odavamaltostat hulgaviisi saat odavampa
1911see pole meie küla inimene, see on mingi hulgustaa olõ-iq miiq külä inemine taa om määnegiq koidak
1912läksin rahva hulkama lätsi rahva sisse
1913ringi hulkumaümbre hulkma roitma horotama jõõsõldama jõlkma
1914kus sa hulkusid öö läbi?koh sa pluudsõq üü läbi?
1915hulkuv koerhojopini hajopini
1916käib õhtuti hulkumaskäü õdagist hojotõlõman
1917poisike hulgub aina ringi, midagi teha ei tahapoiskõnõ jõõsõldas ilma piten midägiq tetäq ei tahaq
1918see on üks hulkuja kass, ei ole nädalapäevad kodus olnudtaa om üts roidus kass olõ-iq nädälipääväq koton olnuq
1919see asi ajab mu hullukstaa asi nakas mullõ mudsu manoq
1920lapsed hullavad kogu aeg, ei püsi üldse paigallatsõq märähäseq kõik aig püsü-iq paigan sukugiq
1921kassipojad hullavadkassipojaq lööväq tuuti
1922koerad hullavadpiniq nädseleseq
1923tüdrukul juba vaja poisiga hullatavaja havvõldaq tütrikul jo poiskõsõgaq
1924naine hullus murestnaanõ läts murrõ kätte ullis
1925vihast hullunud meesvihast meeletüs lännüq miis
1926ta hullustäl läts miil pääst ärq
1927hullumeelne põgenes haiglastull pagõsi haigõmajast ärq
1928hullumeelne plaanhull plaan
1929jäätükid hulbivad jõesiätüküq upuskõlõsõq jõõn
1930humaanne inimene, eesmärkinemline inemine tsiht
1931humoorikas lugunalalugu
1932külm nagu hundilautkülm nigu hundilaut
1933hunt ulubsusi undas
1934hunti hurjutamasutt hagõma
1935hundiauksoehaud
1936huntide jooksuaeg veebruarisradoaig
1937hunt kodu ligidalt ei murrasusi pesä lähkesest ei süüq
1938hurjuta teda ometi, et ta enam rumalusi ei teeks!tõhudaq no tedä et tä inämb rumaluisi ei tiissiq!
1939laulja hurmas meid oma häälegalaulja lummõ meid uma helügaq
1940olin (temast) hurmatudma olli timäst sisse võet
1941hurmav naine, naeratuslumja naanõ naarahtus
1942hurmav muusika, ööhirmillos muusiga üü
1943hele, tume, hügieeniline huulepulkhelle tummõ kaitsja mokavõõp
1944pasuna huulikpasuna munstükk
1945must huumorvõllanali
1946humoristliknalalik
1947huumori mõttes ütlemanala peräst ütlemä
1948huumoriga võtmanalagaq võtma
1949humoristlik stseennalakotus
1950huvi tekib, ärkab, kasvab, kaobhuvi tegünes tulõ kasus kaos ärq
1951ettekanne pakub talle huviettekannõq pakk tälle huvvi
1952jälgis mängu huvigakai mängo himogaq
1953tal pole huvi õppidatäl olõ-iq opmisõ isso
1954siin on minu huvid ka mängustan ommaq muq kasuq ka mängon
1955noorte huvialad on erinevadnuuri huvialaq ommaq mitmõsugumadsõq
1956kui palju huvilisi oleks?pallo tahtjit olõssiq?
1957kõik huvilised on oodatudkõik kiä tahtvaq ommaq oodõduq
1958mind ei huvita!mullõ ei putuq!
1959mind huvitab, mida ta seal tegima tahtnuq teedäq midä tä sääl tekk
1960neid poisse huvitavad igasugused masinadnäid poissõ tõmbasõq kõgõsugumadsõq massinaq
1961huvitav uudis, lugu, päev, reishuvitav sõnnom põnnõv lugu põnnõv päiv huvvipakva reis
1962tema jutt oli huvitavtimä jutt pand kullõma
1963õpilased huvitusid filateeliastkoolilatsõq naksiq markõkorjamise vasta huvvi tundma
1964Tiiu huvitus, kas Mati ka peol oliTiiu taht teedäq et kas Mati ka oll pido pääl
1965ta huvitus vanadest fotodesttimmä köüdiq vanaq pääväpildiq
1966vanuri juustes oli tublisti hõbedatvanainemise hiussin oll hulga hõpõt
1967hõbesõlghõpõsõlg
1968hõbedased nõudhõpõanomaq
1969hõbedane häälhõpõnõ helü
1970hõikasin töölistele jõuduhõiksi tüüliisile joudu
1971hõika loomad koju!hõikaq eläjäq kodo!
1972kui kast täis saab, siis hõika!ku kast täüs saa sõs röögiq!
1973pulmarahva hõiskedsaajarahva hõiskaminõ
1974me hõivasime aknaalused kohadmiiq võti aknõalodsõq kotusõq ärq
1975vaenlane hõivas linnavainlanõ võtt liina ärq
1976veoauto oli hõivanud ainsa parkimiskohaviomassin oll ainukõsõ saisokotusõ hindä ala võtnuq
1977kõik lauad olid hõivatudkõik lavvaq olliq kinniq
1978ta oli pereasjadega hõivatudtä oll perreasjogaq kinniq
1979ära sega teda, ta on väga hõivatud!ärq taad segäguq tä om väega ammõtin!
1980olen nende töödega väga hõivatudma olõ naidõ tegemiisigaq hinnäst nii ärq mähknüq
1981jõe kohal hõljub kerge udujõõ kotsil hõlos kerge undsõq
1982sipelganukkkuklasõmuna
1983pilliroog, rukis hõljub tuulesmereruuds rügä lainõlõs tuulõ käen
1984kull hõljub taeva allkull laugõlõs taiva all
1985tuul hõljutab oksituul hõlotas ossõ
1986adrahõlmadraleht
1987looduskaitseala hõlmab suure pindalaluuduskaitsõala võtt hulga maad hindä alaq
1988hobune on hõlpu täishopõn om hõlpu täüs
1989elab hõlpu elueläs hõlpu ello
1990ta ei anna ka endale hõlputä sund ka hinnäst takast
1991kuiv puu võttab hõlpsasti tuldkuiv puu võtt hõlpsahe tuld
1992kuiv puu võttab hõlpsasti tuldkuiv puu võtt hõlpsahe tuld
1993seda on hõlpus ise valmistadaseod om hõlpsa esiq tetäq
1994hakati kosmost hõlvamanaati ilmaruumi tarvitustõ võtma
1995oli tunda mustsõstralehtede hõnguoll tundaq sitigalehti hõngu
1996mere hõngmere nuheq
1997kopituse hõngkopitõt hais
1998vana aja hõng on toasvanaao vaim om tarõn
1999hõre hein, vilihõrrõ hain vili
2000hõredad hambadharvaq hambaq
2001hõre püksitagumikvillõ püksiperseq
2002hõredavõitu habe, juuksedhõrrõliguq habõnaq hiussõq
2003hõredavõitu riievillõ rõivas
2004liiga hõredalt istutatud kapsadpallo harvuisi kükädüq kapstaq
2005õunapuu võra hõrendatakseuibu kruuni tetäs hõrrõmbas
2006udu hõrenebundsõq lätt hõrrõmbas
2007mets hõrenebmõts lätt harvõmbas
2008idamaised hõrgutisedpiinüq hummogumaa söögiq
2009hõrgud roadpiinüq söögiq
2010kuum raud hõõgabkuum raud hõõgas
2011süsi hõõgus niikaua, kuni panigi puu põlemahüdsekene nika lägüsi ku pandkiq puu palama
2012krae hõõrdub vastu kaela mustakskraag nüüstüs vasta kaala mustas
2013kand on verele hõõrdunudkunds om veritses hõõrdunuq
2014kingad hõõruvadkängäq hõõrdvaq
2015häbemeluuuuriluu
2016häbelik inimenehämäläne
2017häbelik poiss ei näidanud end külalistelehäbendelejä poiss es näütäq hinnäst küläliisile
2018häbelikuvõituhäbelik häülik
2019tuli häbelikult nurga tagant väljatull häbendämiisi nulga takast vällä
2020ta on häbematu mees, ei häbene midagi: kuidas arvab, nii ütlebtä om rohkõ miis häbendä-iq midägiq kui arvas nii ütles
2021häbematuks muutunud poisspinitünüq poiskõnõ
2022seda raha on häbematult väheseod rahha om häbemäldäq veidüq
2023käitus häbematultpidi hindä pinitühe üllen
2024no see on küll häbematus!no seo om külh häbemäldäq lugu!
2025sellist häbematust ma temast ei oodanudsäänest tihatust ma timäst es oodaq
2026mis sa vannud, häbene ometi!miä sa vannut häbendäq no ummõhtõ!
2027suur laps, aga häbeneb võõraidsuur lats aq häbendeles võõrit
2028mis sa häbened, tule sööma!miä sa tan tihnõlõt tulõq süümä!
2029ta oleks silmad peast häbenenudtä olõssiq häbü peräst silmäq pääst kaknuq
2030tal oli nii häbi, et ta ei teadnud, kuhu silmi peitatäl oll nii häpe et tä es tiiäq kohe ummi silmi pandaq
2031see on häbi meie taluletaa om tigo mi talolõ
2032mind häbistati avalikult, kuigi ma polnud süüdiminno häüstedi kõigi näten olkuq et mul olõ-õs süüd
2033üleannetu mees, teda peaks küll kogu küla häbistamakoir miis tälle piäsiq külh kõik külä tiko andma
2034häbistatud naineärq pilgat naanõ
2035häbitu inimenetigo
2036haige kaebab oma hädasidhaigõ kaibas ummi häti
2037tal on üks häda teise otsatäl om oht oho pääle
2038suures hädaspistüpäivin
2039olin selle koeraga küll püsti hädasolli taa pinigaq külh pistü hädän
2040lehmadki lüpsab ta hädaga äralehmäkiq nüss tä ärq hätäpiten
2041hädaabinumberhädäabinummõr
2042mis sa hädaldad kogu aeg?miä sa hädäldät kõik aig?
2043hakkas hädaldamapand tänni
2044su hädaldamine on asjatusu tänn om asaldaq
2045aitab hädalisiavitas hädäliisi
2046kõige hädalisem töökõõ hädälidsemb tüü
2047lennuk tegi hädamaandumiselinnuk tull hädä peräst maaha
2048on hädaohusom ohon
2049ta tõmbas rongi hädapiduri pealetä tõmmas rongi hädätormassõ pääle
2050ta on oma ämmaga päris hädastä om uma ämmägaq peris hädän
2051küll ma olen nüüd hädas!võiq ma olõ noq päivin!
2052sa oled oma töödega ju päris hädassa olõt ummi töiegaq jo peris puntran
2053mul on hädasti vaja linna minnamul om ainustõ vaia liina minnäq
2054pääsesin hädavaevuhädägaq pässi
2055hädavajalik asi sai korda aetudhädäline asi sai kõrda aetus
2056tänane linnaminek oli hädavajaliktäämbäne liinaminek oll ainuisi tarviline
2057hädavajalikud asjadhädäperälidseq asaq
2058sa oled üks hädavaressa olõt ütsjunnjurask
2059hädise olemisega inimenehädädse olõkigaq inemine
2060leek oli hädinetuli oll kehväkene
2061hädisevõituhädälik kehvälik
2062tunnen end veel hädiseltviil om küländ hõel ollaq
2063silmapiir mattus hägussetaivaviir kattõ hämo sisse
2064vihmast hägune akenvihmast hämonõ  V  hägonõ akõn
2065hägune vesisaonõ vesi
2066hägune pilk{m} segädseq silmäq
2067häh, looda sa!õq loodaq saq!
2068kõne-, seede-, une-, tervise-, kuulmis-, liikumishäirekõnõlõmis- siitmis- unõ- tervüse- kuuldmis- liikmisviga
2069tal on psüühikahäiretäl om muting meele man
2070ära häiri mind!segägu eiq minno!
2071ole tasa, muidu häirid lapse und!olõq tassa ärq mutitat latsõ unõ!
2072mind see ei häiriminno tuu ei mutudaq
2073las röögib, ma ei lase ennast sellest häiridalas rüük heri ei maq tuud
2074sa häirid mu töödsa ei lasõq mul tüüd tetäq
2075häirimatu rahusegämäldäq rahu
2076teelt hälbinud turistidtii päält harahtunuq roitõlõjaq
2077karjast hälbinud lambadkara mant ärq harkunuq lambaq
2078laps magab hällislats maka hällün
2079ema istub hälli ääresimä istus hällü man
2080hällist hauanihällüst havvaniq
2081hällitasin lapse magamahällüdi latsõ magama
2082lained hällitasid väikest paatilainõq kuugudiq tsillokõist loodsikut
2083kehalise ja vaimse arengu hälbedkihälidseq ja vaimlidsõq mutinguq
2084pendli hälve tasakaaluasendisttiksli küündümine tasakaalust
2085hälve normistessähüs normist
2086ilm hämardublätt hämäräs
2087hakkas juba hämardumanaas jo hämäräs kiskma
2088hämarus laskubhämmär hällüs
2089mind hämmastas ta rahuma imehti tä rahhu
2090hämmastas õpetajaid oma tarkusegaoppajaq imehtiq timä tarkust
2091hämmastav!kaeq imeht!
2092hämmastunud ilmeimehtänüq nägo
2093olin hämmastunudolli imehtänüq
2094jälgib tulijat hämmastusegakaes tulõjat imehtüsegaq
2095hämmeldusin ta häbematusestpanni tä tihatust immes
2096olin suures hämmeldusespanni väega immes
2097härdalt palumahallõlistõ pallõma
2098hakkasin härdusest nutmanaksi hellähüsest ikma
2099prae mulle kaks härjasilma!praadiq mullõ kats munna!
2100aastane härjavärssaastaganõ pulliproks
2101härjavärsid pusklesidpuloq puskliq
2102mets on härmasmõts om härmän
2103hommikul oli mets härmatisest valgehummogu oll mõts härmän valgõ
2104härras palve, laulhallõlinõ pallõminõ laul
2105toast kostis härrast nuttutarõst kuuldu hallõlist ikku
2106härdavõituhallõlik
2107käitub nagu härrasmeespidä hindä üllen niguq herräsmiis
2108kool asub endisaegses härrastemajaskuul om inneskidsen härbänin
2109mul läks töö hästimul läts tüü häste
2110ta on õlgadest hästi laitä om olõst häste laga
2111hävinud ja hävimisohus keeled, kultuurid, rahvadhäönüq ja häömisohon keeleq kultuuriq rahvaq
2112tules hävis maja ja hulk metsatulõn häädü maja ja hulga mõtsa ärq
2113suur osa viljasaagist hävis vihma tõttusuur jago viläsaagist läts vihma peräst hukka
2114sõda tõi hävingutsõda tõi häötüst
2115rotid tähendavad hävingut, kui neid majapidamisse palju sugenebvõhluq tähendäseq kato ku näid elotustõ pallo sugõnõs
2116kurjategija tahtis asitõendid hävitadakuratekij taht tunnisasaq ärq häötäq
2117ta hävitas oma kirjadtä häöt umaq kiräq ärq
2118tuli, tuul hääbubtuli kistus ärq tuul jääs vakka
2119haige hääbus vaikselthaigõ kistu aigopiten ärq
2120tunded hääbuvadtundõq kaosõq ärq
2121hääbuv rahvas, keelhäädüv rahvas kiil
2122puna ei olnud ta põskedelt veel hääbunudveretüs es olõq tä põski päält viil ärq kaonuq
2123rääkis poolel häälelkõnõl poolõ helügaq
2124keegi tegi imelikku häältkiäkiq tekk andsakut hellü
2125laps teeb häältlats tege rõõmu
2126esimest, teist, kolmandat häält laulmaedimäst tõist kolmandat hellü laulma
2127pill on häälespill om timmin
2128kellele sa oma hääle andsid?kinkalõ sa uma helü anniq?
2129häälepaelhelülahi
2130häälteenamussuurõmba hulga tahtminõ
2131häälda sõnu selgeltütleq sõnaq selgehe vällä
2132kuidas sa seda nime hääldad?kuis sa taad nimme vällä ütlet?
2133erakonna häälekandjaeräkunna teedüsleht
2134häälekas seltskond, naerkõva helügaq seltskund naar
2135klaver on häälestamataklavvõr om timmäldäq
2136häälesta raadio täpselt jaama peale!timmiq raadio täpsehe jaama pääle!
2137treipinki häälestamatreipinki timmä
2138heatahtlikult, tõrjuvalt, kriitiliselt, optimistlikult häälestatud inimesedhäätahtlitsõhe meelestedüq vastalidsõ meelegaq vikomärkjäq perimeelidseq inemiseq
2139kelle poolt sa hääletasid?kinkalõ sa uma helü anniq?
2140jäin bussist maha ja pidin hääletama minemama jäi bussist maaha ni pidi kätt nõstma minemä
2141hääletu vaikushelüldäq vaikus
2142maailm muutus hääletukskõik ilm jäi vakka
2143salajane, avalik, suuline, kirjalik hääletussalahanõ avalik suulinõ kiräline helüandminõ
2144rahvahääletusrahvahääletämine
2145hääletuskast, -sedelhelüandmiskast -setel
2146hääletusvoorkäenõstmisvuur
2147hääletuskast{nal} helüvõtja
2148me ümber valitses öine hääletusmi ümbre oll üüvaikus
2149hääleõiguslikvalimisõigusõgaq
2150selles majas ei olnud mehel mingit hääleõigustmehel olõ es seon majan midägiq üldäq
2151kaashäälikpeethelü
2152täishäälikvabahelü
2153heliline kaashäälikpuulpeethelü
2154helitu kaashääliktuhmhelü
2155sulghääliktäüspeethelü
2156sisehäälikudsisehelüq
2157loomade häälitsusedeläjide helüq
2158tüdruk hööritab puusitütrik höörütäs puusõ
2159hööritab end iga mehe eeshööriskeles õga mehe iin
2160hügieeninõudedpuhtusõnõudmisõq
2161kana hülgas pojadkana põlg pojaq ärq
2162hülgas naise ja lapsedjätt naasõ ja latsõq maaha
2163vabariigi hümnvabariigi hümn
2164hümn tööleavvulaul tüüle
2165kaugus-, kõrgus-, teivashüpekavvus- korgus- saivashüppämine
2166hüppeliigeshüppejakk hüppenoogus
2167hüppenöörkargamisnüür
2168ta on teiste hüpiknukktä om tõisi tõmmadaq pupp
2169hüpitas palli peoshüpüt palli peon
2170hüpitas last põlveltsõõt last põlvõ pääl
2171lapsed hüplesid ja karglesidlatsõq hüppeliq ja kargõliq
2172koer hüpleb keti otsaspini pillõlõs keti otsan
2173hüpeldes liikumakukkõlõma
2174hüpleb ühelt jalalt teiseletirkõlõs üte jala päält tõsõ pääle
2175mõtted hüplesid sinna-tännamõttõq hüpüskeliq siiäq-sinnäq
2176hüplik käekirihüplejä käekiri
2177oli hüpnoosi alloll ärq tett
2178hüpnoosraviunõraviminõ
2179teaduslik hüpoteestiidüseline arvaminõ
2180kaugus-, kõrgus-, teivashüppajakavvus- korgus- saivashüppäjä
2181süda hüppas rõõmustsüä rõpahtu rõõmu peräst
2182sõjahüsteeriasõaullus
2183läks hüsteeriasseläts marru
2184hüsteeriline naernärviline naar
2185polnud meil õiget maja, ainult hüttolõ-õs meil õigõt majja õnnõ üts hurdsik
2186sauna-, majahüttsanna- majapugõrik
2187elas metsaäärses hütiselli sannakõsõn mõtsa veeren
2188hüva märjukehüä serbätüs
2189rahva hüvanguksrahva hüäs
2190hüvasti jätmahüväste  V  terves jätmä
2191linnaelu hüvedliinahüäq
2192rahaline, moraalne hüvitisrahalinõ moraalnõ kahotaso
2193nõudis hüvitistnõud kahotasso
2194vanemahüvitisimäpalk
2195hüüatas valjustihõigaht kõvva
2196hüübinud veri, rasvhülpünüq veri hüübünüq rasõv
2197laps hüüab emalats rüük immä
2198hüüa mind, kui valmis saad!hõikaq minno kuq valmis saat!
2199kuula, keegi hüüab metsas!kullõq kiäkiq hõik mõtsan!
2200ergutushüüehärgütüshõikaminõ
2201appihüüeappirüükmine
2202tuul pöördub ittatuulõ käänd hummoguhe
2203idatuulhummogutuul
2204päike tõuseb idastpäiv nõsõs hummogust
2205idamaade ajalugu, kombedhummogumaiõ aolugu kombõq
2206idamaine toit, linn, muusikahummogumaa süük liin muusiga
2207idamaine rätt, seelikhummogumainõ päärätt prunts
2208idandab teri, kurgiseemneidiätäs terri kurgisiimnit
2209kartulid on keldris idanema läinudkardohkaq ommaq keldren idonõma lännüq
2210mu peas hakkas üks mõte idanemamu pään naas üts mõtõq idänemä
2211seeme on nelja päevaga maa sees ära idanenudseemen om nelä päävägaq maa seen ärq jalgunuq
2212ideaaliks on võrukeelne teaterkorõmbas tahtmisõs on võrokeeline tiatri
2213naise-, meheideaalnaasõ- meheideaal
2214välismaal pole ka elu ideaalnevälämaal olõ-õi ka elo hätildäq
2215ideaalne lennuilmväega hää ilm lindamisõs
2216ideaalne gaastävveline gaas
2217sobib ideaalseltklapis tävveligult
2218meil on palju häid ideidmeil om pallo häid mõttit
2219ta oli ideeline kommunisttä oll kõgõst hingest kommunist
2220ideeline juttkorgõmõttõlinõ jutt
2221identiteedi kasvhindätiidmise nõsõminõ hindäsolõmisõ kimmästümine
2222ta on erakonna ideoloogtä om eräkunna iistmõtlõja
2223võtsin omaks rohelise ideoloogiavõti umas rohilidsõq põhimõttõq
2224ideoloogiline vastasseispõhimõttidõ vastasaisminõ
2225ideoloogiline orientatsioonpõhimõttõlinõ tsiht
2226seeme ajab idusidseemen aja iärmit
2227kurgil on kaks idulehtekurgil om kats loomalehte
2228perekonnaidüllperreidüll
2229idülliline külake järve ääresküläkene järve veeren nigu pildi pääl
2230igal aastalegä aastaga
2231igal öölõga üü egäöie
2232iga päevõga päiv egäpäivi
2233iga nädalnädälilde
2234igaüksegäüts
2235iga-aastaneõga-aastaganõ
2236kingad on oma ea ära elanudkängäq ommaq uma iä ärq elänüq
2237oma ea kohta kõbusuma vannusõ kotsilõ viil küländ kõpõ
2238asja igakülgne uurimineasa põhalik uurminõ
2239väikekodanlik igandväikokodanlinõ jätüs
2240mineviku igandidmineviguperäq
2241iganenud kombed, vaated, seisukohadigähünüq kombõq kaehusõq arvamisõq
2242tõeline kunst ei iganeõigõ kunst ei igähüq
2243iganenud seisukohtaost lännüq arvaminõ
2244saad, mida iganes tahadsaat midä iäle tahat
2245kui raha on, võid minna, kuhu iganes tahadku rahha om võit minnäq kohe üsigiq tahat
2246mida iganesütskõik midä
2247igapidi hea ettevõtmineekäpite hää ettevõtminõ
2248lapsed teevad igasuguseid rumalusilatsõq tegeväq egäsugumaidsi ulluisi
2249tema igatahes tulebtimä tulõ kimmähe
2250minule igatahes aitabmullõ külh avitas
2251igatahes mitte enne laupäevainne puulpäivä kimmähe mitte
2252pidu õnnestus igatipido läts kõigildõ kõrda
2253laps igatses kojulats taht väega kodo
2254kelle järele sa igatsed?kedä sa igätset?
2255me igatseme nii väga juba suvemi ooda nii väega joba suvvõ
2256süda on täis igatsustsüä om hallu täüs
2257lembuseigatsusarmuhalu
2258miski ei ole igavenemiäkiq olõ ei igäväne
2259igavene üliõpilaneigäväne tüdeng
2260igavene tüli ja riid hommikust õhtuniüts igäväne tülü ja kakõlus hummogust õdaguniq
2261puu kukkus igavese raginagapuu sattõ perädü räginägaq
2262ma pole sind terve igaviku näinudma olõ ei sinno ilmadu ao nännüq
2263Juku igavles tunnisJuku vahtõ tunnin niisama
2264me igavlesime töö juures pool päevami molodi tüü man puul päivä
2265raamat ajab igavuse pealeraamat aja igävä pääle
2266igavus kipub kallaleikävhädä tüküs külge
2267lausa sure igavuse kättekogoni koolõq igävä kätte
2268igerik saunarmõdu sannakõnõ
2269väike igerik mehikeväikokõnõ kägrätsine mehekene
2270igerikud männidpedäjäkägäriguq
2271ignorantne hariduspoliitikamõistmaldaq koolielo kõrraldus
2272ignorantsus teatriprobleemidestiidmätüs tiatriason
2273ei saa ignoreeridaei saaq müüdä kaiaq
2274vabaduseihavabahusõihkus
2275iha terveks saadahimo terves saiaq
2276õnne, kuulsust, vabadust, paremat töökohta ja elu ihaldamaõnnõ kuulsust vabahust parõmbat tüükotust ja ello ihkama
2277poisid ihaldasid üht ja sama tüdrukutpoisiq himostiq ütte ja samma tütrikku
2278ei ole vaja ihaleda vanu aeguolõ-õi vaia himostaq vanno aigõ
2279nukrameelnehallõlik
2280kuulab ihaledes ööbikulaulukullõs imehtellen siskalaulu
2281vang ihkab vabadustvang taht priipõlvõ
2282mis sa, hing, veel ihkad?midä sa hing iks parõmbat mõistat himostaq?
2283ta on selline ihne ja alati omakasu peal väljastä om sääne nähkärine ja kõgõ hindäkasu pääl välän
2284nii ihne mees, et ei raatsi süüaginiivõrra ihnõdu miis et ihna-ei süvväqkiq
2285ära ole selline ihnuskoi!olgu-eiq sääne ihnats!
2286säärane ihnuskoi ei laena sulle kopikatkisääne ihnõqkoi laina eiq sullõ kopkastkiq
2287särk kleepub higise ihu külgehamõq kliip higidse iho külge
2288kirvest, nuga ihumakirvõst väist higoma
2289sõdalane ihub oma mõõga teravakssõamiis higo uma mõõga teräväs
2290elab suures majas ihuüksieläs suurõn majan ühiütsindä
2291ma ei unusta seda iialgima ei unõhtaq taad ilmangiq
2292nüüd või mitte iialginoq vai ei ilmangiq
2293iidsed kombedmuistõhavvadsõq kombõq
2294põhjatuule külmad ja järsud iilidpõhatuulõ külmäq ja äkilidseq puhahusõq
2295vihma ja rahet rabistas iilidena vastu akentvihma ja räüssä tull puhahuisi vasta akõnt
2296auto tormas suure iiliga nurga tagant väljaauto virot suurõ huugaq nuka takast vällä
2297kollased, sinised, valged iirisedkõlladsõq sinidseq valgõq kalmuslilliq
2298iirisepeenariirisepinnär
2299ostsin paki iiriseidosti paki iirissit
2300sinise, tumeda iirisega silmadsinidseq tummõq silmäq
2301mõnel loomal on pimedas punased iirisedmõni elläi om pümmen verevide silmigaq
2302ära sellest asjast kellelegi iitsata!tsüüdsähtägu eiq seost asast kinkalõgiq!
2303keegi ei iitsatanudkikiäkiq nuudsahtagiq es
2304rahvastiku iiveinemiisi manoqkasuminõ
2305iivet tõstmamanoqkasumist nõstma
2306paadisõit, karussell ajas lapse südame iiveldamaloodsigugaq sõitminõ püürdhäll ai latsõ süäme tülkmä
2307selline rumal jutt ajab iiveldamasääne hapanuq jutt aja süämegiq räüges
2308iiveldabsüä om kuri
2309vili ikaldub, kui vihma ei tulepõld lätt hukka kuq vihma ei tulõq
2310tänavu kartul ikaldustimahavva kardohkas ikeldü
2311meie plaan ikaldusmiiq plaan äpärdü
2312vili ikaldubvili tippus ärq
2313kui härgadega künti, pandi ike härgadele sarvede külgeku härgigaq künneti panti ikäs härile sarvi külge
2314ikka veelõks viil
2315on ikkaom õks
2316nagu ikkaniguq iks
2317tee läheb ikka kitsamakstii lätt kõrrast kitsambas
2318kuidagi ikka saabkuigiq iks saa
2319süütab ikooni ette küünlapand pühäse ette kündle palama
2320see ilalõug pole mingi peigmeestaast häüsälõvvast kah mõni peigmiis vai asi
2321vasikas ilastas mütsi äravask häüsend mütsü ärq
2322ilge haisjälle hais
2323ilge naeratushirmsa naarahus
2324illegaalne immigratsioonvasta säädüst sisserändämine
2325lõin endale illusioonitei esiqhindäle petükujo
2326illustreeris …pildiq tekk …
2327illustreeris näidetegaselet näütidegaq ärq
2328ilmateadeilmateedüstüs ilmaütlemine
2329ilmaennustusilmakuulutus ilma ettekuulutus
2330ilm läheb halvaks, ilusaks, külmaks, soojaks, tuuliseksilm lätt halvalõ ilosalõ külmäle lämmäle tuulõlõ
2331terve ilm teabkõik ilm tiid
2332teed võib ka ilma suhkruta juuatsäid või ka ilma tsukrõldaq juvvaq
2333ega ma ilmaaegu tulnud, oli ikka asja katulõ-õs ma ilmaaigo asja ka õks oll
2334põhilised ilmakaared on põhi, ida, lõuna, lääspäämidseq kaariq ommaq põhi hummok lõunaq õdak
2335ilmalik kirjandusilmalik kirändüs
2336ilmalik matusilmalik matus
2337seda ei anna ma talle ilmaski andekstuud anna eiq ma tälle ilmangiq andis
2338sinust poleks seda ilmaski uskunudsust usknu es taad ilman
2339muutlik ilmastikmuutliganõ ilm
2340ilmastikukindel materjalilmakimmäs matõrjaal
2341ilmateade lubab homseks vihmailmateedüs lupa hummõnis vihma
2342ilmatu koolimajailmadu koolimaja suur ilma koolimaja
2343ilmatu suur kiviilmligu suur kivi
2344tõi järvest ilmatu palju kalutõi järvest ilmliguq kalaq
2345kohal oli ilmatu palju rahvastplatsi oll tulnuq maailma pallo rahvast
2346manasin näole rõõmsa ilmetei rõõmsa näo
2347tema ilme väljendas imestusttäl oll imehtünüq nägo
2348ajakiri sai uue ilmeaokiri sai vahtsõ näo
2349loodusel on juba sügisene ilmeluudusõl om joq sügüse nägo
2350vana mantel sai uue ilmevana mäntli sai vahtsõ vurhvi
2351ilmekas nägu, ilmekad silmadelläv nägo eläväq silmäq
2352ilmekas näideelläv näüdeq
2353ettekanne oli väga ilmekasettekannõq oll väega elläv
2354filmi ilmestasid kenad viisidfilmi panniq elämä kinäq viieq
2355ilmetud silmadtuimaq silmäq
2356ilmetu nägu, pilk, välimustuim nägo kaehus vällänägemine
2357tema kiri oli kuiv ja ilmetutimä kiri oll kuiv ja tuim
2358tal esineb nõmeduse ilminguidtäl lüü ullus vahepääl vällä
2359on ju ilmne, et ta käis sealtuu om jo teedäq et tä käve sääl
2360kuulab ettekannet ilmse huvigakullõs ettekannõt selge huvigaq
2361see on ilmne pettus!seo om selge petüs!
2362on ilmnenud mitmesuguseid vigumitmõsugumaidsi viko om vällä tulnuq
2363eile ilmnes, et olukord pole kiitaeeläq sai selges et asaluuq olõ eiq sukugiq hääq
2364see mees oli ilmselgelt varastuu miis oll silmüisi nätäq varas
2365ilmselt on käsikiri hävinudarvadaq om käsikiri häönüq
2366ilmselt tuleb külm talvnätäq tulõ külm talv
2367ta on ilmselt väsinudpaistus et tä om väsünüq
2368unes või ilmsiunõn vai ilmuisi
2369mis kellaks sa koju kavatsed ilmuda?mis aos sa kodo mõtlõt tullaq?
2370näole ilmus naeratusnaarahtus tull näkko
2371see ajaleht ilmub iga päevseo aoleht tulõ õga päiv vällä
2372päike ilmus pilve tagant väljapäiv tull vällä
2373sa oled ka välja ilmunudsaq olõt ka vällä ilmunuq
2374ilmutab head tahetnäütäs hääd tahtmist vällä
2375poeet ilmutas uue värsikogulaulik and vahtsõ värsikogo vällä
2376ilmutas filmiilmut filmi
2377sügise ilusügüse kinähüs
2378ilupuuehtepuu ilopuu
2379ilupõõsasilopuhm
2380kuue peal on punased ilupaeladsärgi pääl ommaq vereväq kaarusõq
2381iluravikabinetkinähüspraavitustarõ
2382ilusad silmad, juuksedilosaq silmäq hiussõq
2383valetada ei ole ilusvõlssiq olõ eiq illos
2384ilusad põlluduhkõq põlluq
2385räägi nagu on, ära hakka asja ilustama!kõnõlõq niguq om naaku-iq asja ilosambas tegemä!
2386nüüd oled sa seda lugu küll tublisti ilustanudnoq olõt sa taad luku külh kõvva üles kitnüq
2387Võrus oli ilutulestikVõro liinan tetti veiervärki
2388banaanil on veidi imal maitsebanaan om vähäkese länge maigugaq
2389ta lausus seda imala häälegatä ütel tuud mäldsä helügaq
2390imal maitseimbünüq maik
2391imalaks minemaimmahuma immähümä
2392imalaks muutmaimähtämä
2393vesi imbub liiva sisseliiv võtt vii sisse
2394see nüüd mõni ime!seo noq määne imeh!
2395raadio oli kunagi suur imeraadio oll kunagiq suur imeasi
2396no mida imet sa sinna läksid!no midä imeht sa sinnäq lätsiq!
2397imeja noorloomnisalinõ elläi
2398see on päris imelik riietusesetaa om peris andsak rõivatükk
2399sellist imelikku asja pole küll enne juhtunudsäänest nalla olõ-iq joht inne olnuq
2400joo, mis sa sellest pudelist imed!juuq mis sa tuust pudõlist immitset!
2401laps võttis rinnanibu suhu, imes korraks ja lasi lahtilats võtt nisanublagu suuhtõ nudsaht ja lask vallalõ
2402sääsed imevad verdkiholasõq sööväq verd
2403hapupiim imendub sooles hõlpsamini kui rõõsk piimhapundpiimä võtt soolik parõmbahe vasta ku rõõska piimä
2404ta imestas väga, et laps on nii kannatliktä pand väegaq immes et lats om nii pikä meelegaq
2405ma olin küll väga imestunud selle asja pealema olli tuu asa pääle külh väega imehtünüq
2406tal jäi imestusest suu lahtitäl jäi imehtüsest suu vallalõ
2407elevant on üks suuremaid imetajaideelevant om üts kõgõ suurõmb imetäjä
2408kõik imetlesid tema tarkustkõik imehteliq timä tarkust
2409tüdruk imetles end peegli eeslatskõnõ kai hinnäst varokaehusõ päält
2410su laps on alles imiksul om lats viil nännäline
2411puust immitseb vaikupuust igritses vaiku
2412kaseoksast immitseb mahlakõoossast tsimmas mahla
2413mesi immitseb praost väljamesi nudsi lahkõst vällä
2414immutatud elektripostidimmutõduq eelektripostiq
2415tordipõhi immutage kohvi või piimagatordi põhja hämmäkeq kohvi vai piimägaq
2416improviseerimisvõimekõrrapäält luumisõ võimõq
2417kastidest sai poodium improviseeritudpüüne sai kõrrapäält kastõst kokko pant
2418kunstnik on impulsse saanud loodusestkunstnikku om mõotanuq luudus
2419närviimpulss{nal} hergojõngahus
2420loomal on innaaegelläi ots
2421kõik olid innuga asja juureskõik olliq himogaq asa man
2422töötasin suure innugatei suurõ huugaq tüüd
2423postiindekstsihtnummõr
2424põllumaad harisid talupojad individuaalseltpõllumaad arõq talopojaq egäüts eräle
2425õpilastele tuleb osata individuaalselt lähenedakoolilatsi piät mõistma ütekaupa kaiaq
2426individuaalõpeütsilde oppus
2427see on mu individuaalne asiseo om mu eräasi
2428sama loomaliigi indiviidid võivad üksteisest välimuse poolest erinedaütest sordist eläjäq võivaq väega esiqmuudu vällä nätäq
2429lehm indleblehm ots pulli
2430kevadel hakkavad kassid indlemakeväjä nakkasõq kassiq aelõma
2431emis hakkas indlemaimmis naas otsma
2432märal on pikk indlemisaegmärä om pikä iragaq
2433läheb inertsist edasilätt huust edesi
2434inetu ja räpane linnjälle ja asunõ liin
2435inetu tegunuradu tego
2436see oli sinust küll väga inetuseo oll sust külh väega ilodu
2437koer tuli pulmast ja nägi inetu väljapini tull hattsaajast ni näkk nuradu vällä
2438ajab suu inetult pärani lahtiaja suu jälehehe peräniq vallalõ
2439jalg on inetult paistesjalg om hirmsahe üles paistõt
2440temast räägiti igasuguseid inetusitäst kõnõldi egäsugumaidsi jälehüisi
2441kust sa sellist infot said?kost sa säänest teedüst saiq?
2442mul on salajast informatsioonimul om salahast teedüst
2443infolehtteedüspapõr
2444on informatiivneom hulga teedüst
2445see laps on täpselt nagu väike ingelseo lats om õkva niguq tsillokõnõ engli
2446seal olid kõik sõbralikud inimesedsääl olliq kõik sõbradsõq inemiseq
2447saime inimese moodi süüasaimiq inemise muudu süvväq
2448inimesehakatisinemiseluum
2449inimeselapsinemiselats
2450kuritegu kogu inimkonna vastukuritüü kõgõ inemiskunna vasta
2451ole inimlik!olõq inemine!
2452inimsusevastased kuritööd ei aegukuritüüq inemise vasta ei lääq vanas
2453inimväärikust säilitama, kaotamainemiseperisüst alalõ hoitma kaotama
2454loomad inisesid näljasteläjäq inisiq nälä peräst
2455mis sa inised, räägi korralikult!miä sa hüniset kõnõlõq kõrdapiten!
2456initsiaalidnimetäheq edimädseq täheq
2457näitas üles initsiatiivinaas õkva tüügaq pääle
2458initsiatiiv on karistatavpäälenakkamisõ iist võit vasta pääd ka saiaq
2459innaajal ei tohi looma tappa – liha ei kõlba süüaaelõmisõ aigo tohe eiq eläjät tappa – liha ei kõlbaq süvväq
2460innukas looduskaitsjahakar luudusõkaitsja
2461innukas huvi kõige uue vastutulinõ huvi kõõ vahtsõ vasta
2462hea õpetaja oskab lapsi innustadahää oppaja mõist latsi takast tsuskiq
2463õpin õe innustusel kudumaopi sõsara härgütüse pääle kudama
2464innustus kipub kadumahuug tüküs ärq kaoma
2465ära ole igast uuest asjast nii innustuses!olku-iq egäst vahtsõst asast nii hõisku täüs!
2466maksuinspektormassuammõtnik
2467kooliinspektorkooliperräkaeja
2468metsainspektormõtsaperräkaeja
2469ära sega mind, mul tuli inspiratsioon peale!ärq segäguq minno mul tull vaim pääle!
2470mul ei tule inspiratsiooni pealemul tulõ-iq vaimo pääle
2471enese alalhoiuinstinkthindähoitmissund
2472karjainstinktkarasund
2473instinktiivselt tajus ta hädaohtutä tundsõ ärq et hädä tulõ
2474riiklikud institutsioonidriigiammõdiq
2475kirik oli mõjuvõimas institutsioonkerik oll suurõ mõogaq asotus
2476noorte kasvatamisega tegelevad mitmed institutsioonidnuuri kasvataminõ om mitmõlõ poolõ lakja jaet
2477neile anti instruktsioone, mida edasi tehanäile anti oppust midä edesi tetäq
2478immigrandid oleks vaja Eesti ühiskonda integreeridasissetulnuq olnuq vaia Eesti ütiskunnagaq klapitaq
2479tehisintellektkuntsmudsu
2480intellektuaalne tegevusvaimotüü mõttõtüü
2481loomulikult intelligentneesiqhindäst tark
2482loomulik intelligentsesiqhindäst tarkus
2483intensiivsed värvitoonidkütseq värmiq
2484intensiivse maakasutusega kurnad maa äratihtsä harimisõgaq vaivat maa ärq
2485mõttetöö intensiivsusmõttõtüü huug
2486interdistsiplinaarne konverentsmitmõ ala konvõrents
2487internetisõnaraamatvõrgusõnaraamat
2488neid fakte võib interpreteerida mitut moodinaist asost või mitund muudu arvo saiaq
2489andis ajalehele intervjuuvastas lehe küsümiisile
2490Uma Leht võttis intervjuu Vahur KersnaltUma Leht küsütelli Kersna Vahurit
2491intiimne nurgakeumaette nukakõnõ
2492intiimne valguslämmi hämmär
2493saarlased räägivad laulva intonatsioonigasaarlasõq kõnõlõsõq laulva helügaq
2494intonatsioonist saab aru, mida rääkija sinust arvabhelüst saat arvo midä kõnõlõja sust arvas
2495intonatsioon langebhelü korgus satas
2496raha kasvatab intressiraha kasvatas rahha manoq
2497saab 10% intressisaa 10% mano
2498liisinguintressid on madaladliisinguintressiq ommaq madalaq
2499intrigeeriv ettekannehärgütäjä ettekandminõ
2500riigipiiril toimus relvastatud intsidentriigipiiri pääl oll laskmist
2501põllumajandusinventar{m} põllutüüriistaq ja -massinaq
2502müüa maja koos inventarigamüvväq maja kõõ kraamigaq
2503vabandage, meil on inventuur!andis meil om kõrralinõ hindaminõ!
2504jahvata mul ka see kott ära!jahvaq mul ka seo kott ärq!
2505välismaalased on viimasel ajal Eesti majandusse kõvasti investeerinudvällämaalasõq ommaq viimätsel aol Eesti majandustõ hulga rahha sisse pandnuq
2506olen seltskonnast irdunudolõ seltskunnast lahku löönüq
2507see igavene irin käib närvideleseo igäväne irrin käü närve pääle
2508iriseb kehva toidu üleirras kehvä söögi pääle
2509iriseb kogu aeg selle ühe asja kallaljürä kõgõ seo üte asa man
2510eneseirooniahindä üle naardminõ
2511irooniline muieindsitüs
2512irooniline juttindsiline jutt indsijutt
2513uks on veidi irvakiluss om veidükese poikvallaq
2514ta näole ilmus õel irvetimä näkko tull kuri indsüs
2515irvitab nõrgema üleirv nõrgõmbat
2516laes irvitab pragulaen om laheq
2517isakoduesäkodo
2518isa õdetsõdsõ
2519isaisa vendvanalell
2520isa(s)-, isaneesä-
2521isahani, -partesähani -parts
2522isaduse tuvastamineesäsolõmisõ kimmästegemine
2523isalikud tundedesätundõq
2524isalik hoolitsusesähuul
2525isamaa-armastuskodomaahoitminõ
2526Jüri hakkas Mardile isameheksJüri naas Mardilõ kosaesäs
2527küünal kustus ise ärakünnel kistu esiq ärq
2528laps oskab juba ise käialats mõist joba esiq kävvüq
2529räägib iga kord ise juttukõnõlõs egä kõrd esiq juttu
2530tegi seda iseenese tarkusesttekk tuud uma mudsugaq
2531ta on iseenesest päris hea inimenetä om hindäst peris hää inemine
2532haigus kadus iseenesesttõbi kattõ esiqhindäst
2533seda oskab isegi laps tehatuud mõist esiqkiq lats tetäq
2534tal tööd isegi paljutäl eskiq pallo tüüd
2535isekas inimenekangõkaal
2536ta on ju nii isekas, et talle ei saa midagi öeldatä om jo nivõrra uhkõ et tälle ei saaq midägiq üldäq
2537hea, halva iseloomugahää halva olõkigaq
2538sel tüdrukul on iseloomuseol tütrigul om esiqolõmist
2539palk sõltub töö iseloomustpalka mastas tüü perrä
2540haigusel on iseloomulikud sümptomidtõvõl ommaq umaq tunnussõq
2541kuidas sa seda inimest iseloomustad?midä sa seost inemisest arvat?
2542kirjanik iseloomustas oma tegelasikirämiis kõnõl ummist tegeläisist
2543iseloomustas hästiütel häste
2544võta töökohast, koolist, eelmiselt tööandjalt iseloomustus!võtaq tüükotusõst koolist perämädse tüüandja käest arvaminõ!
2545isemeelne ja hellitatud tüdrukkangõ ja ärq tillitet latskõnõ
2546isemeelne inimenejebonajalg
2547iga lill lõhnab isemoodiegäl lillil esiq nuheq
2548igal maal on isemoodi kombedegäl maal ommaq esiqmuudu kombõq
2549tema tegi ikka isemooditimä tekk õks umma torro piten
2550iseseisev riikumaette riik
2551noored alustavad iseseisvat elunoorõ alostasõq umma elämist
2552sai iseseisvaksläts uma elo pääle
2553tuleb iseseisvalt hakkama saadatulõ ummajoudu toimõ tullaq
2554olen harjunud iseseisvalt elamaolõ harinuq uma arugaq elämä
2555laps peab iseseisvalt hakkama saamalats piät mõistma hindä ette ollaq
2556Eesti iseseisvumise aastapäevEesti hindäperi saamisõ aastagapäiv
2557lapses tuleb kasvatada iseseisvustlatsõlõ piät hindäette olõmist oppama
2558rahvuslik iseteadvusrahva hindätiidmine
2559iseteeninduskauplusumakäeline puut
2560lapse isetegevust ei tohi takistadalatsõ esiq tegemist tohe eiq keeldäq
2561siin ei tohi lubada mingit isetegevustuma päägaq ei toheq siin midägiq tetäq
2562Ants on iseõppijaAnts om ummapäädopja
2563midagi iseäralikku ei juhtunudmidägiq esiqerälist es juhtuq
2564iseäralik välimusummamuudu vällänägemine
2565iseäranis meeldis neile merimeri miildü näile üle kõgõ
2566iseäranis julge inimeneväega julgõ inemine
2567sulle on see iseäranis kasuliksullõ om taa nimelt kasulik
2568rahvuslikud iseärasusedrahva ummamuudu nago
2569juriidiline isikjuriidiline kihä
2570füüsilisest isikust ettevõtjainemine-ettevõtja
2571isikut tõendav dokumenthindäpapõr
2572tsiviilisikeräinemine
2573isikukultusüte inemise kumardaminõ
2574väga tähtis isikväega tähtsä inemine
2575isiklik autoeräauto
2576see on minu isiklik arvamusseo om muq hindä arvaminõ
2577mul on sulle üks isiklik juttmul om sullõ üts eräjutt
2578isiklik rahahindäraha
2579ma nägin seda isiklikult pealtma näi tuud esiq päält
2580õpetaja isiksusoppaja olõk
2581isiksuseomadusedesiqumahusõq
2582isiksuse kahestuminehinge katõsminek
2583omapärane isiksusesiqmuudu inemine
2584kraav juhib liigvee ärakraav juht ülearvo vii ärq
2585isikuline asesõna, tegumooderänäütäjä asõsõna tegomuud
2586isikunimede registerinemiisi nimekiri
2587see on isikuvabaduse piiramine!seo om inemise vabahusõ piirdmine!
2588haige isoleeriti tervetesthaigõ lüüdi tervist eräle
2589viinamarjaistandikviinamaraaid
2590kuuse-, kapsa-, õunapuuistandikkuusõ- kapsta- uibuistutus
2591istme seljatugiistmõ sälätugi
2592istepinkistõpink
2593pakub bussis istetand bussin asõma
2594pakub külalisele istetpakk külälisele istmist
2595viljapuude, marjapõõsaste istikudviläpuiõ marapuhmõ loomaq
2596kuuseistikkuusõluum
2597männiistikpedäjäluum
2598kukkusin istulisattõ persilde
2599koer on nii istuli kui seistes ühekõrgunepini ütskorgu istu ni saisu
2600istub aina ühest kohast teise kohta, ei viitsi tööd tehaistuskõllõs ütest paigast tõistõ ei viisiq tüüd tetäq
2601mis sa siin istud, tee midagi!miä sa persütät tan tiiq midägi!
2602vangis istumakinniq istma
2603istet pakkumaistutama istma pandma
2604istutab kapsataimikükkäs kapstaluumõ
2605õunapuud istutamauibut kasuma pandma
2606hakkasin isuga söömanaksi isogaq süümä
2607ma olen õuntest isu täis söönudmul om ubinist himo täüs
2608mul polnud mingit isu külla minnamul olõ es määnestkiq himmo küllä minnäq
2609see on suure isuga inimene, seepärast ta on nii rammustaa om süüjät jako inemine selle tä om nii rammun
2610isukas söömineisonõ süümine
2611isutus põhjustab nõrkustnärbüs võtt pikäpääle jõu ärq
2612laual olid isuäratavad puuviljadlavva pääl olliq niildmäpandvaq puuviläq
2613isuäratav toit, lõhnhää süük nuheq
2614itsitab heameelesthikitäs häästmeelest
2615laps itsitablats hiki-kikitäs
2616pole ivagi hamba alla saanudei olõq jüvvägiq suuhtõ saanuq
2617jaanilaupäeva õhtul tehakse jaanituldjaanipuulpäävä õdagu tetäs jaanituld
2618jaanipäevaks toodi kased tuppajaanipääväs tuudiq kõoq tarrõ
2619jaanilaupäeval hüpati üle jaanitulejaanipuulpäävä karati üle jaanitulõ
2620rohus helkisid jaaniussidhaina sisen pilisiq jaanisilmäq
2621rahvajuttude järgi õitsevad jaaniööl sõnajaladrahvajuttõ perrä häitseseq jaaniüüse sõnajalaq
2622sai jaatava vastusesai nõunolõgi
2623noogutasin jaatades peadnooguti perräkitten pääd
2624jaatab neid põhimõtteidom naidõ alossäädüisigaq nõun
2625jaburat juttu ajamaulli juttu ajama
2626jaburad mehedjandoq meheq
2627kaupa müüdi jae ja hulgikaupa müüdi tüküviisi ni hulgaviisi
2628jaehindtükühind
2629jaekaubandustüküviisi müümine
2630hulgi ostes saab kauba odavamalt kui jaesumma ostõn tulõ odavamb kuq tüküviisi
2631jagas õuna pooleksjagi ubina poolõs
2632Mari jagas kommid teisteleMari jaot kommiq tõisilõ
2633ma ei jaga keemiatma saa eiq keemiäst arvo
2634see poiss ei jaga matemaatikast midagiseo poiskõnõ mõista eiq sukugiq rehkendäq
2635jätke järele, mis te jagelete nii kaua!jätkeq mahaq midä ti habalõt nii kavva!
2636jagu saamajako saama
2637te saite juba oma jao ära magatudteil om uma lugus jo ärq maat
2638Eesti jaguneb 15 maakonnaksEesti jagonõs 15 maakunnas
2639natuke jahe hakkasveidüq vilu naas
2640vastuvõtt oli jahevastavõtminõ oll jahhe
2641ilm läheb jahedaksilm lätt jaahelõ
2642ta suhtus sellesse jahedalttä kai taa asa pääle oigõlõ
2643kivimüüridest õhkus jahedustkivimüürüq õhksiq külmä
2644naise hääles oli tunda jahedustnaasõ helü oll kalg
2645ilm jahenebilm lätt külmembäs
2646nende suhted on jahenenudnäide läbisaaminõ om halvõmbas lännüq
2647jahindusklubijahiklubi
2648jahmerdab naistegasehveldäs naisigaq
2649mis sa nende joodikutega jahmerdad?miä sa sampsit naidõ joodikidõgaq?
2650jahile minnajahi pääle minnäq
2651las tee jahtub!las tsäi jahus!
2652soe vesi on ära jahtunudlämmi vesi om ärq oigahunuq
2653pange pealegi ka see saad veel kokku, seni supp ka jahtub!pankõq noq taa ruga ka viil nika ruug ka neelähüs!
2654sepp paneb raua jahtumasepp pand ravva niildümä
2655jahujookrokk
2656jahurokkjüvä
2657veskiprahine jahu pühitakse veski põrandalt kokkuräämejauh pühitäs kivi põrmandu päält kokko
2658jahutolmuneturstinõ
2659jahuta suppi!jahudaq ruuga!
2660jahuta natuke ahju ka, enne kui koogi sisse paned!neelüdäq no vähä ahjo inne ku koogi sisse panõt!
2661jahvatab terad jahuksjauh teräq jauhõs
2662jahvatus algab paari päeva pärastjauhataminõ nakkas paari päivi peräst pääle
2663tehti kaht liiki jahvatust: loomajahu ja leivajahutetti kattõ sorti jauhatust eläjäjahhu ni leeväjahhu
2664naiste jakkülijakk
2665jaksu on tal tublistijoudu om täl meheste
2666jaks on otsastoss om välän
2667hobune ei taha suurt koormat vedada, aga jaksu tal onhopõn taha-ai kiskuq suurt kuurmat a kõhtu täl om
2668ta on vana ja ei jaksa enam tööd tehatä om vana ni ei sutaq inämb tüüd tetäq
2669ei jaksa kalleid riideid ostajovva eiq kallit rõivit ostaq
2670õnnetus juhtus jalakäija ettevaatamatuse tõttuõnnõtus juhtu jalamehe hoolõtusõ peräst
2671mulle löödi kogemata hanguga jalalabassemullõ lüüdi tahtmaldaq jalalehe sisse viglagaq
2672jalamilmäe all
2673tule jalamaid siia!tulõq õkvalt siiäq!
2674vang pandi jalarauduvang panti jalgahilahe
2675jalarauad võeti ärajalgahilaq võediq ärq
2676sõdur peseb oma jalarättesoldan mõsk ummi jalgrätte
2677pane jalatsid jalga!panõq jalaq kinniq!
2678jala järgijalaperähine
2679jalataldjalatall jalapõhi
2680hüppasin ühel jalal terve kilomeetrikargsi üte jala otsan terve kilomiitre
2681jalga panemajalga pandma kängitsemä kängmä
2682jalgu järel lohistamaruupsama
2683poiss läheb jalgu järel lohistades kooli poolepoiskõnõ ruupas kooli poolõ
2684jalgu vibutamatollitama tollitõllõma
2685pane saapad jalga!ajaq saapaq siirde!
2686ema pani kalossid jalgaimä pand kaloskiq jala otsa
2687jalapäkkjalamõhn
2688isa andis vitsaga jalgu möödaesä küdsi vitsagaq kindrit piten
2689ta käib jalgsi koolistä käü jalagaq kuuli
2690ära roni jalgupidi toolile!ronigu eiq jalgopiten tooli pääle!
2691aja ennast ometi jalule!ajaq noq hinnäst ummõhtõ pistü!
2692hobune tõusis jalulehopõn saistas jalgo pääle üles
2693mees pani jala jalusesse ja vinnas end hobuse selgamiis pand jala jalussõhe ni vinnas hinnäst hobõsõ sälgä
2694lapsed on siin kõigil jaluslatsõq ommaq siin kõigil jalon
2695jalus tolknemasiivotama siivotõllõma
2696vanaema jalutab lastega õuesvanaimä jalotas latsigaq välän
2697lähen jalutan hobustlää kõnnitõlõ hobõst
2698jalutuskepppatsõrtokk
2699tulin sõjast ühe jalaga, aga oleks võinud jalutuks ka jäädatulli sõast üte jalagaq a olõssiq võinuq hoobis jaloldaq ka jäiäq
2700läksime linnast välja jalutuskäigulelätsimiq liinast vällä jalotama
2701tegin jalutuskäigu mererandakäve mere veeren käülemän
2702vaat kus on nüüd jama, kui bussi ei tulegikagos om no jambal ku bussi tulõki-iq
2703ta ajab jamatä aja haussi
2704ära jama, räägi tõsist juttu!jampsku eiq kõnõlõq asalikku juttu!
2705jamasin tüdrukuga paar nädalat, siis tüütas ärajandõ tütrigugaq paar nädälit sis sai viländ
2706ära jama!ullitagu-eiq!
2707haige hakkas jampsimahaigõ naas jampsma
2708loomad on januseläjil om joogihädä
2709mul on januma taha juvvaq
2710soolane paneb inimese janu tundmasoolanõ pand inemise juuma
2711mul on kole joogijanumul om hirmsa jooginälg
2712siit saavad kõik janused juuasiist saavaq kõik janolidsõq juvvaq
2713janune inimene, loomjoogihädän inemine elläi
2714ta maksab oma võlga jaokaupatä mass umma võlga jupiviisi
2715see vili on metsloomade jaoksseo vili om mõtseläjide jaos
2716nahkkindad tehti selle jaoks, et suure külmaga käianahakindaq tetti tuu pääle et suurõ külmägaq kävvüq
2717liha ei antud vabalt kätte, anti jaopärastlihha es andaq volilt kätte anti jaoperäst
2718su jutt on ainult jaoti õigesu jutt om õnnõ jaolt õigõ
2719haldusjaotusvalitsõmisjaotus
2720peoseltskond jauras lauldapidorahvas jauras lauldaq
2721jobuks muutumatsobohtuma
2722tark ei ole ta kunagi olnud, aga nüüd on päris jobuks muutunudtark olõ ei tä kunagiq olnuq a noq om peris jobus lännüq
2723jobutab aja mahatsobotas ao ärq
2724tee ruttu, ära jokuta!tiiq ruttu molotagu eiq!
2725töö ootab, aga mehed jokutavad õlleklaasi tagatüü taht tetäq aq mehe holotasõq ollõklaasi takan
2726jommi jäämatsobahtuma
2727lõpuks jäid kõik jommilõpus jäiq kõik tsommi
2728poiss on jonni täispoiskõnõ om kangust täüs
2729tegi seda jonni pärasttekk tuud kiusu peräst
2730ära jäta jonni!jätku eiq jonni!
2731oli üks jonnakas vanamuttoll üts kiusaja vanamutt
2732laps jonnis isaga vähem kui emagalats kiusas esägaq vähämb kuq imägaq
2733küll oli halb laps, kogu aeg jonnis!võih oll halv lats kõgõ toorat!
2734laps nutab ja jonniblats ikk ja tirss
2735juhib autotjuht autot
2736joobnud inimene ei tohi autorooli istudapuron inemine tohe eiq autoruuli istuq
2737pane haavale joodi!panõq haavalõ juuti pääle!
2738joodikust mehega on raske eladajoobõri mehegaq om rassõ elläq
2739kes rüüpavad palju, on joodikudkiä serbäseq pallo ommaq serbädsiq
2740hapupiimajookhapnõpiimäjuuk
2741millist jooki teil seal on?määnest juumist teil sääl om?
2742laps tahab juualats taht mamma
2743jooksuaegjoosuaig
2744jooksupoissjoosupoiss
2745jänese jooksjänese juuskminõ
2746jooksev remonthoolõpidämine
2747jooksvad kuludjuuskvaq kuluq
2748jooksev sõlmjuusksõlm
2749laps jookseb emale vastulats juusk imäle vasta
2750rebane jooksis üle heinamaarepän juussõ üle hainamaa
2751ringi jooksmatraavõldama traagõldama juuskma tradima
2752olen hommikust saadik aina ringi jooksnudma olõ hummogust saaniq muguq tradinuq
2753aasta jooksulaastaga aogaq
2754elu jooksuleloao seen
2755tee see viie minuti jooksul ära!tiiq seo viie minodigaq ärq!
2756õppeprotsessi jooksulopmisõ aol
2757ta jooksutas hobusttä joosut hobõst
2758õhus hõljus suitsujoomsavvujutt läts üle taiva
2759laps joob piimalats juu piimä
2760mees joob juba nädal aegamiis juu joba nätäl aigo
2761vaata midagi juua ka!kae no määnestkiq juumist kah!
2762jättis joomise mahajätt juumisõ maaha
2763tõmbas sõnale joone allatõmmas sõnalõ juti ala
2764ta tegi töö ühe joonega äratä tekk tüü üte jutigaq ärq
2765tõmbas plaanile joone pealetõmmas plaanilõ kriipso pääle
2766vasakule joondu!kuralõ kaeq!
2767see vihik on joonelineseo vihk om jutliganõ
2768rada viib joonelt läbi männikurada lätt õkva pedästüst läbi
2769läksin joonelt hambaarsti juurdelätsi õkva hambatohtri manoq
2770läksin joonelt läbi viljalätsi silmält läbi vilä
2771joonesta sirkli ja joonlaua abil kolmnurkjoonõdaq tsirkli ja juunlavvagaq kolmnukk
2772nagu 7. jooniselt nähaniguq säitsmendä joonissõ päält nätäq
2773laps joonistas pildi raamatust mahalats joonist pildi raamatust maaha
2774mine jooda loomad ära!mineq joodaq eläjäq ärq!
2775külalisi söödeti ja joodeti hästiküläliisile anti häste süvväq ja juvvaq
2776purju jootmatäüs juutma lakutama
2777alkoholi joovastav toimealkoholi hunnikäändvä toimõq
2778teda joovastas kevadine õhkkeväjäne õhk võtt timä meele manoq
2779joovastav rõõmrõõm miä võtt meele manoq
2780ta on joovastunudtäl aja süä üle
2781kogu aeg see vana jorin!kõik aig taa vana joro!
2782mehed jorisesid lauldameheq jorisiq lauldaq
2783mis sa jorised mu kallal!midä sa jorrat mu külen!
2784ma ei taha su jorutamist kuulatama taha-iq su jorro kullõldaq
2785on juom jo
2786see on ju teadatuu om jo teedäq
2787ju ta on siis kodusvet tä sõs koton om
2788juba koidabhahetas joq
2789tema seda juba ei teetimä tuud joht tii-eiq
2790kui juba Jüri ei tea, siis ei tea keegiku eskiq Jüri ei tiiäq sis tiiä-eiq kiäkiq
2791sõjaajast räägitakse jubedaid lugusidsõaaost kõnõldas hirmsit juttõ
2792jube veretööjäledü veretüü
2793mul on jube nälgmul om umbõ nälg
2794jube ilus tüdrukkistumaldaq kinä latskõnõ lõpmaldaq illos tütrik
2795külm judin läbis kehakülm hütin läts kihäst läbi
2796külmajudin käis üle seljakülmäkahmustus käve üle sälä
2797poiss judises vihma käespoiskõnõ hüdisi vihma käen
2798auru-, tolmu-, tule-, vee-, piima-, õhujugatossu- tolmu- tulõ-vii- piimä- õhujuga
2799Jägala jugaJägäla sadang
2800koosoleku juhatajakuunolõgi vidäjä
2801juhata mind sinna!juhadaq minno sinnäq!
2802juhatas koosoleku sissealost kuunolõgi ärq
2803juhatab koorijuht kuuri
2804juhata teed!näüdäq tiid!
2805leidsin koha sinu juhatuse järgi üleslöüdse kotusõ su juhatamisõ perrä kätte
2806juhatus kogunes nõupidamiselejuhatus tull kokko nõvvu pidämä
2807ametijuhendammõdinõvvõq
2808kasutusjuhendpruukmisoppus
2809juhendi kohaseltjuhi perrä
2810magistritöö juhendajamagistritüü nõvvuandja
2811selle asja kohta pole kindlat juhistseo asa kottalõ olõ-õiq kimmäst nõvvõt
2812sa oled ikka juhm inimene küll, kui sa isegi sellest aru ei saasa olõt õks üts nühr külh ku sa eskiq tuust arvo ei saaq
2813bussijuht, autojuhtbussijuht autojuht
2814vedurijuhtrongijuht paravosnik
2815vabadusvõitluse juhtvabahusvõidõlusõ päämiis
2816juhtkoerjuhik pini
2817koosolekut juhtimakuunolõkit uhjama
2818eile valiti uus juhtkondeeläq valiti vahtsõnõ juhtkogo
2819pead ise hakkama saama, juhtnööre pole kelleltki oodatapiät esiq toimõ tulõma oppust olõ-eiq kostkiq uutaq
2820harukordne, huvitav, naljakas juhtumainulinõ põnnõv andsak johtuminõ
2821õnnetusjuhtumõnnõtus
2822ehk juhtud ikka mõnikord meie poole kavaest saq ka iks mõnikõrd miiq poolõ trehvüt
2823juhtus üks selline lugujohtu üts sääne asi
2824hea juhus päästis mu hädasthüä johtuminõ päst mu hädäst
2825puhta juhuse asitäütsä johtumisõ asi
2826see oli suur juhusseo oll väega suur trehvämine
2827saime juhusliku töösaimiq johuslidsõ tüü
2828sattusin siia täiesti juhuslikultjohtu siiäq tävveste kogõmaldaq
2829juhutöölinejohuslidsõ tüü tegijä
2830mis sa kirvega jukerdad, siin on saagi vaja!miä sa kirvõgaq jupsit tan om saagõ vaia!
2831süda jukerdabsüä jukõrdas
2832auto mootor kipub jukerdamaauto mootor tüküs jupsma
2833pimedaga ei julgenud enam välja minnapümmegaq söendä es inämb vällä minnäq
2834kas sa julgeks sinna minna?kas sa usaldanuq sinnäq minnäq?
2835kaljul või seinal ronijat julgestatakse köiegamüürü vai saina piten ronijat julgustõdas köüdsegaq
2836võttis julguse rääkida tõttvõtt julu kõnõldaq õigust
2837julgustasin lastjulgusti last
2838julgustasin endkirmahudi hindä ärq
2839julgustatakseandas süänd
2840julm vaenlane, karistus, kättemakshirmsa vainlanõ kättetasominõ nuhklus
2841see oli julm teguseo oll hirmudu tego
2842Ivan JulmIvan Hirmsa
2843vabadussõja ajal venelased julmutsesidvabahussõa aigo teiq vinläseq hirmutöid
2844tema jultumusel pole piiretä om otsaldaq häbemäldäq inemine
2845on alles jultumus!no või õks mõni inemine häbemäldäq ollaq!
2846jultunud inimenehäbemäldäq inemine
2847see on küll väga jultunud soovseo om külh väega rohkõ tahtminõ
2848jumalakartlik inimeneusklinõ inemine
2849elas jumalakartlikku eluelli jumalapelglikku ello
2850hakkas mind jumalakeeli palumanakas jumalajuttu minno pallõma
2851sain selle jumalamuidusai taa ilma iist
2852õmbles tuttavatele jumalamuiduummõl tutvilõ ilma
2853papp pidas jumalateenistusepapp pidi jumalaorjusõ
2854ole tasa, jumalateenistus käib!olõq tassa kerik om seen!
2855ma pole teda kunagi jumaldanudmaq olõ-õiq tedä kunagiq määntseskiq jumalas pidänüq
2856näos on jumetnäon om värmi
2857õrna jumegapehmegese näovärmigaq
2858tanägu jumestab …timä näko värm …
2859jumestas silmalaud rohekaksvõõbas silmäq rohilidsõs
2860lõnga-, nööri-, traadijupplanga- kabla- traadijupp
2861juriidilise aktiga sätestatudõigusaktigaq paika pant
2862ma tahtsin just välja minnama tahtsõ õkva vällä minnäq
2863päike oli just tõusnudpäiv oll õkvalt nõsnuq
2864emal oli veel kasukas seljas, ta oli just koju jõudnudimäl oll viil kask sälän tä oll ääsäq kodo joudnuq
2865sa tuled just parajal ajalsa tulõt õkvalt ajohna
2866ta pole just töökas meestä olõ-iq joht hää tüümiis
2867see pole just päris seeseo olõ-iq joht peris seo
2868silmad justkui söedsilmäq niguq hüdseq
2869kadus justkui maa allakattõ õkvalt niguq maa alaq
2870punasejutiline seelikverevide juttõgaq prunts
2871jutiline riiejutliganõ rõivas
2872mehed jutlesid tänavanurgalmeheq aiq uulidsanuka pääl juttu
2873ega õpetaja kaks korda jutlust ei peaega opõtaja kats kõrda jutust ei ütleq
2874jutlustaja kuulutas hästi jumalasõna, pani naised nutmalugija kuulut häste jumalasõnna pand naasõq ikma
2875vigadele olid punased jutid alla tõmmatudvikolõ olliq vereväq jutiq alaq kisuduq
2876see asi on nüüd jutisseo asi om noq joonõn
2877jutujätkuksjutujakus
2878juttu ajamajututama
2879jutuajaminejutuajaminõ
2880see on huvitav juttseo om väega põnnõv lugu
2881jutukas meeslahva miis
2882see lugu jutustab Emajõe tekkestseo lugu kõnõlõs Imäjõõ tekkümisest
2883ma jutustan sulle ühe looma kõnõlõ sullõ üte jutu
2884jutusta, mida sa kuulsid!seledäq miä sa kuuliq!
2885mõtle vaikselt, ära jutusta!mõtlõq mõttõgaq mis sa suugaq kõnõlõt!
2886oh sa juudaline!oh sa juudakihä!
2887kammi neid juukseid hästi!soeq naid tätrit häste!
2888naistel on pikad juuksed, meestel ja lastel lühikeseks lõigatudnaisil ommaq pikäq hiusõq mehil ja latsil polgaduq
2889lastel on juuksed kaua kammimatalatsil ommaq hiusõq kavva sugimaldaq
2890sünnijuuksedimähius
2891juuksemaskhiussõtahas
2892Hendrik Toompere juuniorHendrik Toompere noorõmb
2893kuusejuure all oli rebaseurgkuusõjuurõ all oll rebäseuus
2894sugupuu juured ulatuvad 16. sajandissesugupuu juurõq küünüseq 16 aastagasaaniq vällä
2895hambajuurhambajuur
2896kurja juurkura juur
2897läks voodi juurdeläts sängü manoq
2898jäi oma arvamuse juurdejäi uma arvamisõ manoq
2899juurde tegemamanoq tegemä
2900juurde võtmamanoq võtma lihonõma
2901sõitsin suveks vanaema juurdesõidi suvõs vanaimä poolõ
2902rahvastiku juurdekasvinemiisi manoqkasuminõ
2903juurdlesin tõsiste eluprobleemide ja sõbra kummalise käitumise ülema mõtli ello ja sõbra andsakit tegemiisi
2904juurdlusega tehti kindlaks, et …uurminõ tekk kimmäs et …
2905pead sa siis igal pool ninapidi juures vahtima!piät sa sis egäl puul nõnnapiten man vahtma!
2906ma olin pühade ajal sugulaste juuresma olli pühhi aigo sugulaisi puul
2907ära lase end meie juuresolekust häirida!lasku-iq hinnäst miiq man olõmisõst sekäq!
2908käis oma murega ühe juurest teise juurdekäve uma murrõgaq üte mant tõõsõ manoq
2909tulin sõbra juuresttulli sõbra puult
2910leivatainast jäeti üks kuklike leivale juuretiseksleevätahtast jäteti üts kukligõnõ leeväle juurõtusõs
2911ploomipuud on aia juurevõsusid täis ajanudploomipuuq ommaq aia kitsi täüs ajanuq
2912pookisin juurevõsule kultuursordijaksi kitsõ pääle kultuursordi
2913kändu juurimakandu kakma
2914tuli hakata uusi töövõtteid juurutamatull naadaq tüü man vahtsit muudõ pruukmistõ võtma
2915juurviljaaedaidmaa pindremaa kapstamaa
2916juurviljahautislühkü leemegaq juuriguq
2917teineteist juustest kiskumahiusnuuta vidämä
2918juveelikaupluskallikivipuut
2919kari sööb jõekääruskari süü jõõvangun
2920sa oled üks igavene jõhkardsa olõt üts igäväne jõhik
2921see on väga jõhker meestaa om väega jõhkra miis
2922mees muutus järjest jõhkramaksmiis läts kõrrast jõhikudsõmbas
2923kuritöö jõhkruskuratüü hirmsus
2924kes selle jõledusega hakkama sai?kiä seo jälehüse tekk?
2925jõmakas palktümäk palk
2926kõrisõlm tegi suure jõnksukõrisõlm tekk suurõ jõnksahusõ
2927esimesel vaol on jõnks seesedimädsel virksel om võnksahus seen
2928kui kodar on katki, siis ratas jõnkslebku kõtar om katski sõs tsõõr võnkas
2929see töö nõuab palju jõuduseo tüü võtt pallo joudu
2930jõudu on vähejõud om kehvä  V  jõudu om veidüq
2931pole enam jõuraasugiolõ-iq inämb jovvu hõngu kah
2932kätes pole enam jõudukässi seen olõ-iq inämb rõhkut
2933jõudu andmakõhtu jovvutama
2934üle jõu käiv tööüle kõhu tüü
2935on juba terve aasta jõude elanudom jo terve aastaga tüüldäq elänüq
2936teine regi seisab praegu jõudetõõnõ regi sais parhillaq tüüldäq
2937jõudsa kasvuga lapsjoudsa kasumisõgaq lats
2938läks jõudsal sammul kodu pooleläts laabsa sammugaq kodo poolõ
2939ta on sünnist saati selline jõuetutä om sündümisest saaniq sääne mallõdugõnõ
2940jõuetuks jäämavaibuma
2941poistejõuk läks palli mängimapoiskõisi kamp läts palli mängmä
2942motojõuktsiklipark
2943see töö on lapsele jõukohaneseo tüü om latsõlõ joudumüüdä
2944kord ja jõukus majasviisakas värk
2945iga jõul on isemoodijouluq ommaq egä kõrd esiqmuudu
2946igaks jõuluks oled sa kingitusi saanudegä joul olõt sa kingitüisi saanuq
2947jõuluvanajoulumiis
2948jõuluõhtujouluõdak
2949see on hea jõuline hobune, veab koorma mäkketaa om hää vitäv hopõn vidä kuurma mäkke
2950kohati võib esineda jäidetkotussidõ või ijätüst ollaq
2951külmaga on puuokstel jäidetkülmägaq om kars ossõ pääl
2952on omavahel jäigalt ühendatudommaq umavaihõl kimmähe ütistedüq
2953pluusi krae on tärgeldatud või jäigast riidestpluusõ kraag om tärgeldet vai kalõst rõivast
2954jäigavõitukangõpoolinõ kangõlik puinõ
2955jäine kiht, koorik puuoksteliäne kiht kuur ümbre puuossõ
2956jäine kallak, teeijätänüq mäekallõq tii
2957jäine tuullõikaja tuul
2958jäine vesiraud vesi
2959jäine viisakusijäkülm viisakus
2960ma jälestan joodikuidma põlõ joodikit
2961karu, rebase, koera jäljedkahru rebäse pini jäleq
2962hamba-, küünejäljedhamba- küüdsejäleq
2963tulin jälgi mööda sinu järelma tulli jälil sul takan
2964poiss jälgis, kuidas vend autot parandabpoiskõnõ kai päält kuis veli autot parandas
2965võistlust jälgis palju pealtvaatajaidvõistlust kai hulga inemiisi
2966kurjategijat jälgiti igal sammulkurategijäl hoiti kõgõ silm pääl
2967koer jälitab jänestpini aja jänest takan
2968jäljendab teiste liigutusitege tõisi takan
2969see tundus mulle jälkseo naas mullõ hirmsalõ vasta
2970tulen siis homme jällema sis hummõn jälq tulõ
2971juba jälle sajabjälkiq satas
2972üks tuba on külm, teine jälle liiga soeüts tarõ om külm tõõnõ om jällekiq pallo lämmi
2973kutsikas oli jäme nagu pakkkutsik oll jämme niguq pakuots
2974jämeda kondiga meesjürre kundigaq miis
2975karu ajas oma jämedat jorukahr ai umma jämmet jorro
2976mees oli jämedate näojoontegamehel oll nägo niguq kirvõgaq raot
2977oli vanemate inimeste vastu jämeoll vanõmbidõ inemiisi vasta häbemäldäq
2978jämedavõitujämmelik jürrelik tündseq tündsälik
2979tä väljendub nii jämedalttä kõnõlõs nii jämehehe
2980käejämedunekäejämmü
2981sellel puul on jämedust omajaguseol puul om jämmüst umajago
2982jämesooled visati metsa, neist ei saanud vorste tehakörtsooliguq visadiq mõtsa noid saa as vorstõs tetäq
2983proovi nüüd korraga ära maksta, mis sa siin jändad!prooviq no kõrragaq ärq massaq mis sa tan jukõrdat!
2984mis sa jändad nende tüdrukutega! miä sa jahit naidõ tütärlatsigaq!
2985valgejänesmõtsajänes
2986halljänesleto liitva nurmõjänes
2987olen oma töödega jänni jäänudma olõ ummi töiegaq hättä jäänüq
2988koer järab kontipini jürä kunti
2989siga järab hambaid, kui tal ussid ontsiga jürä hambit ku vaglaq seen ommaq
2990nad püsivad meil järelnä püsüseq meil perähnä
2991lapsed on ema järellatsõq ommaq imäl hannan
2992millest sa järeldad, et ma haige olen?mille sa arvat et ma haigõ olõ?
2993ehk teed sellest loost oma järeldusedvõi-ollaq sa taast asast midägiq opit
2994järeleandlik tüdrukkõõksa tütrik
2995ema oli seekord järeleandmatuseokõrd imä perrä es annaq
2996ta oli järelejätmatutä es jätäq sukugiq perrä
2997järelemõtlematu tegumõtlõmaldaq tego
2998kuidas sa võisid nii järelemõtlematu olla!kui sa saiq sääne huuspill ollaq!
2999laps jäeti haiglasse arstide järelevalve allalats jäteti haigõmajja tohtridõ silmä ala
3000neid lapsi ei saa sugugi järelevalveta jättanaid latsi saa ei sukugiq ummapääd jättäq
3001ära jäta lambakarja järelvalveta!ärq lambit silmist ärq laskuq!
3002sajab vihma, järelikult me täna välja ei lähevihma satas tähendäs täämbä miiq vällä ei lääq
3003mul on palavik, järelikult olen haigemul om palanik arvadaq ma õks haigõ olõ
3004metsa järelkasvalttulõja mõts
3005karja järelkasvnuur kari
3006keegi peab ju ka järelkasvu eest hoolitsemakiäkiq piät jo kaema et nuuri ka õks pääle tulõssiq
3007kuidas su järelkasv elab?kuis su noorõmb sugu eläs?
3008ostsin selle pesumasina järelmaksugaosti seomõsumassina perrämassu pääle
3009mina tema järelt küll koristama ei hakkanakka-iq ma joht timä takast kraamma
3010kuhu meil järg jäi?kohe meil kõrd jäi?
3011oli mitu aastat järgemööda Soomes tööloll mitu aastakka üttejärge Soomõn tüül
3012tulge järgemööda, mitte kõik korraga!tulkõq kõrrast tulgu-iq kõik kõrragaq!
3013tööd tuleb ilma järgi seadatüüd tulõ ilma perrä säädäq
3014kingad peavad jala järgi olemakängäq piät jala peri
3015seadust, nõuandeid järgimasäädüsest kinniq pidämä nõvvuandmist meelen pidämä
3016järgmisel nädalal, kuultulõva nädäli kuu
3017järgmisel aastaltulõva-aastaga
3018järgnege mulle!tulkõ mu takan!
3019äiksele järgnesid jahedad ilmadpääle pikse lätsiq ilmaq vilus
3020pliidi ees oli väike järipliidi iin oll väiko kergokõnõ
3021vanamees istus järil ja puhastas marjuvanamiis istõ kergo pääl ja puhast marjo
3022Mari on väga järjekindel tüdrukMari om väega visa tütrik
3023ajab järjekindlalt oma asjuütsipuiõ aja ummi asjo
3024väljaspool järjekordavälänpuul järekõrda
3025järjekorras seismasaban saisma
3026ärge jätke vahet, võtke järjest!jätku-iq vaihõlõ võtkõq kõrrast!
3027oli kolm aastat järjest mereloll kolm aastakka järgepiten mere pääl
3028see lank siin raiutakse kõik järjest mahaseo lank lõigatas kõik siihn rinnast maaha
3029vihma on sadanud juba kaks nädalat järjestvihma om sadanuq jo kats nädälit ütteheidä
3030mis te valite, võtke järjest!miä ti sordit võtkõq kõrrast!
3031järk-järgultkõrd-kõrrast
3032esimese järgu ordenedimädse järgo orden
3033järsakust rabises liiva allaäkilisest rabisi liiva alla
3034hüppas järsult kaldalt allakaras pistülidse perve päält alla
3035järsu sõnaga meesäkilidse ütlemisegaq miis
3036jõel oli järsk langusjõõl oll äkiline sadamine
3037järvesoppklomm kolk
3038koera jäsemedpini käpäq
3039jässakas koerrähmik pini
3040jätku leivale!jakku leibä!
3041kett on lühike, vaja jätk otsa pannakett om lühkene vaia jakk otsa pandaq
3042jätkas nöörile jupi otsajakas nöörilõ jupi otsa
3043jätkan oma õpinguid Tartusopi Tarton edesi
3044poeg jätkas isa töödpoig pidi esä ammõtit edesi
3045kolmejätkulinekolmõjakulinõ
3046tööd jätkub kõigiletüüd haarus kõigilõ
3047auto ostmiseks veel raha ei jätkuauto ostmisõs seost rahast viil saa eiq
3048saade jätkub sügiselsaadõq lätt sügüse edesi
3049jätsin noa kojujäti väidse kodo
3050jätan selle loo enda teadajätä seo luu hindä teedäq
3051mandrijääsuur maaijä
3052püüab jääaugust kalupüüd iämulgust kallo
3053jääk 150 eurotperä 150 õurot
3054puudujääkpuudus puudujääk
3055ülejääkliig ülejääk
3056toidujäägid pane külmkappisöögiperäkeseq panõq külmetüste
3057vesi kattus õhukese jääkirmegavesi tõmmas ohkõsõ ijäkarra pääle
3058jääkülm vesi, tubaijäkülm vesi tarõ
3059kokku jäämaütte  V kokko jäämä köütümä
3060nad jäid kokkunä jäiq ütte
3061lumi jääb kokkulumi jääs määdsä
3062laevajäänused leiti kolm aastat hiljemlaivajätüsseq löütiq kolm aastakka ildampa
3063kaevupump oli jäätanudkaivopump oll ärq karsatanuq
3064ohtlikud jäätmedoholidsõq jätüsseq
3065jalad on külmad nagu jäätükidjalaq ommaq külmäq niguq ijäpalaq
3066jões ujusid suured jäätükidjõõ pääl oiduq suurõq ijälappõq
3067maailmas pole midagi jäävatmaailman olõ-iq midägiq igäväst
3068jääv suurusalasinõ suurus
3069jäävhammasperishammas
3070poisid kaaberdavad küla vahel ringipoiskõsõq laabõrdasõq külä pääl
3071filmil oli ruumi veel kolmele kaadrilefilmi pääl oll viil kolmõ pildi jago ruumi
3072kana kaagutabkana kaaritas
3073meie naabripoiss on küll päris kaakmi naabripoiskõnõ om külh peris kaak
3074vanasti pandi süüdlasi kaaki seismavanast panti süüdläisi lüllitulpa
3075ta on kaalus juurdetä om paksõmbas lännüq
3076maha võtnudkõhnõmbas jäänüq
3077kaaluta olekkaaluldaq olõk
3078tema arvamusel pole kaalutimä arvamist peetä-iq minkaskiq
3079sellel juhtumil on suur kaalseo juhtuminõ om väega tähtsä
3080tema sõnal pole kaalutimä jutt ei mõoq
3081kaaliumpermanganaat{nal} pinititililla
3082kandam sai üsna kaalukasnõstak sai peris rassõ
3083kui palju sa kaalud?ku rassõ sa olõt?
3084kaalutleb kõiki võimalusirehkendäs kõik võimalusõq läbi
3085kaalutletud otsusläbimärgütet otsus
3086pikemaks kaalutluseks ei olnud aegapikembäs märgütüses olõ-õs aigo
3087kaalutu nagu udusulgkerge niguq putsai
3088läks hirmust kaameksläts hirmu peräst näost valgõs
3089arst pani haige seljale kaanetohtri pand haigõlõ püdälit sälä pääle
3090kaaneta need purgid kinni!panõq naaq purgiq ärq kinniq!
3091kaanetajakaasõtaja
3092pakane kaanetas järvekidsukülm külmät järve ärq kinniq
3093talv kaanetab kõik sood ja rabadtalv külmätäs kõik suuq kinniq
3094õhtul sõin soolast liha, öösel muudkui kaanisin vett pealeõdagu sei soolast lihha üüse muguq kihmsi vett pääle
3095kui viina ligi pääseb, kaanib ennast kohe täisku viina manoq saa kihmas hindä õkva täüs
3096kaks tundmatut kurjategijat kaaperdasid laevakats tundmaldaq kurategijät rööveq laiva ärq
3097kaardimastid on risti, poti, ärtu, ruutumastiq ommaq risti poti hargi kruudi
3098kõik põllud on kaardistatudnurmõq ommaq kõik kaarti pantuq
3099kaardistab rannajoonttsehkendäs rannajuunt kaardi pääle
3100kaardistab lindude levikutmärk tsirkõ elokotussit kaardi pääle
3101kaarjalt paigutatud readkaari säedüq riaq
3102kaarjas lillepeenarkaarin lillipinnär
3103keeratava kaanega purkkäänetävä kaasõgaq purk
3104lööb kaane mahalüü kaasõ päält ärq
3105sai endale kaasaks tubli naisesai hindäle tubli naasõ
3106võta mind kaasa!võtaq minno üten!
3107annan sulle paar asjakest kaasaanna sullõ mõnõ asakõsõ üten
3108tunnen kaasaleinamiq üten ma olõ suqkaq üten ma olõ suq murrõgaq üten ma tunnõ su tundit ma võta ossa
3109kaasa tundmahalahõllõma halõstama
3110tule kaasa!tulõq üten!
3111kas ka mind kaasa võetakse?kas minno kah ligi võedas?
3112luuletaja polnud oma kaasajal populaarneluulõtajat tunnõ-õs umal eloaol kiäkiq
3113kaasajal enam nii ei tehtaseo ilma aigo inämb nii ei tetäq
3114võistlus oli algusest peale kaasakiskuvvõistlus vidi algusõst pääle üten
3115kas sul raha on kaasas?kas sul raha om üten?
3116metsas peab nuga kaasas olemamõtsan piät väits ligi olõma
3117sellel lapsel on kaasasündinud kunstianneseol latsõl om sündünüstpääst hää kunstimiil
3118kaasasündinud ajukahjustusedkülgesündünüq päähädäq
3119ta on üks sõnaraamatu kaasautoreidtimä om üts sõnaraamadu tegijit
3120vennad olid kaasautoridveleq olliq kuunkirotajaq
3121täis- ja kaashäälikudvaba- ja peethelüq
3122heliline kaashäälik ja sulghäälikpuulpeet- ja täüspeethelü
3123president ja tema kaaskond saabusid Tartussepresident ni timägaq ütenolõjaq joudsõq Tartohe peräle
3124ta on hea kaaslanetä om hää seldsiline
3125ära mine üksi, otsi endale paar kaaslast!minku-iq ütsindä otsiq hindäle seldsiliseq!
3126kurjategija kaaslastel õnnestus põgenedakurategijägaq ütenolõjil õnnistu ärq paedaq
3127ruttasin kaaslasele appilätsi sõbralõ appi
3128sõjaväekaaslanesõaveli
3129näljahädaga kaasnes katknälähädägaq käve katsk üten
3130sa olid ka kakluse kaasosalinesa olliq ka tapõlusõn asalinõ
3131minust taheti ka kaassüüdlane tehaminno taheti ka asalisõs tetäq
3132ta tegi seda üksnes kaastundesttä tekk tuud õnnõ halõstusõ peräst
3133avaldan kaastunnet!olõ suq murrõgaq üten mu ütentundminõ ma võta ossa kaho külh et nii läts väega kaho!
3134kaatris tehti tööd nii ööl kui päevalsaekaadri pääl tetti üüq ku pääväq tüüd
3135kaater sõitis sadamassekaatri sõit sadamahe
3136telefonikabiintelehvoniputka
3137riietuskabiinrõivaputka
3138arstikabinettohtri tüütarõ
3139direktori kabinetdirektri tüütarõ
3140hambaravikabinethambaravitarõ
3141peaminister nimetas kabinetipääministri pand kokko valitsusõ
3142lapsi haaras kabuhirmlatsilõ tull perädü pelgüs pääle
3143jooksid kabuhirmus metsajoosiq suurõ hirmugaq mõtsa
3144tal oli käes kõver kadakane kepptäl oll käen kõvvõr kadajanõ kepp
3145kadakane karjamaakadajinõ karamaa
3146ta on minu peale kadetä om mullõ kadõ
3147ta on kade, ei taha mulle raha andatä om kadõ taha-aiq mullõ rahha andaq
3148kadedavõitukadõlik võhlik
3149naaber teeb kadeduse pärast sulle kahjunaabri tege kadõhuisi sullõ kaiho
3150eks ta kadedusest seda rääkistä iks võhlusõst tuud kõnõl
3151Mart kadestas Antsu tema jõukuse pärastMart oll Andsu pääle timä joukusõ peräst kadõ
3152siin pole küll midagi sellist, mida kadestama peakssiin olõ-iq joht midägiq säänest mink peräst võhlitsõma piäsiq
3153võtmed on kadunudvõtmõq ommaq kaotsin
3154kadunud isa ütles alati …kadonuq esä ütel kõgõ …
3155kadunud ema rääkis, et …imä-kadonuq kõnõl et …
3156ma nutan oma kadunukest tagama ikõ umma minnäkut
3157silmale tekkis kaesilmäle tõmmas vesikelme pääle
3158ei kaeba kunagi oma tervise ülekaiba-iq ilmangiq umma tervüst
3159kaebas, et süda on pahakaivas et süä om kuri
3160ma kaeban emale ärama kaiba imäle ärq
3161kaebas Antsu kohtussekaivas Andsu kohtuhe
3162kaebamas käimakaibuisil käümä
3163oli kaebama läinudoll kaibuisilõ lännüq
3164mis sa tühja kaebled!midäs sa tühjä hädändellet!
3165kaeblikultkaibsalõ
3166arst kuulas haige kaebusitohtri kullõl haigõ kaibamist
3167esitan teie peale kaebuse!ma kaiba tiiq pääle!
3168kirjutas kaebusekirot kaibusõ
3169kaelarihmkaalarihm
3170kaelarättkaalarätt
3171setu naistel on Vene hõberahadest kaelakeed kaelasseto naisil ommaq Vinne hõpõrahhost keediq kaalan
3172kaelakeed olid kaelastrimuliq olliq kaalan
3173tegi kaelamurdvaid trikketekk eloohtlikkõ tempõ
3174see ülesanne polnudki kaelamurdevseo ülesannõq olõki es väega rassõ
3175kaelasooned on valusadkaalasoonõq ommaq halusaq
3176võttis vee kaelkookudega selgavõtt vii paarõgaq sälgä
3177kõrge kaelusega kampsunkorgõ kaalagaq kamps
3178tal oli kitsa kaelusega kleit seljastäl oll ahtagõsõ kaaldadsõgaq kleit sälän
3179ema kaelustas poegaimä võtt pojal ümbre kaala kinniq
3180pane kraadiklaas kaenla alla!panõq kraadiklaas kangli alaq!
3181haaras raamatud kaenlassehaard raamaduq kaindli alaq
3182kaenlaaukkaindlitsomp
3183loob juba kaerapööristkaar käänd joq püürüst
3184kardeti, et võõras võib lapse ära kaetadapeläti et võõras või latsõ ärq kaehtaq
3185kaevusammaskaalutulp -hark
3186vinnaga kaevkaalugaq kaiv kaalukaiv orrõkaiv
3187kaevu puhastamakaivo ümbre luuma
3188lasi kaevu kaevatalask kao kaibaq
3189kaevas augu sügavamakskaib havva süvembäs
3190kaevatud tiikkaibõt lump
3191siin lähedal kaevandatakse kivisüttsiin lähkün kaivõtas merehüst vällä
3192allmaakaevandus{m} oosõq
3193Kagu-EestiLõunõhummogu-Eesti
3194kagutuulsüümaotuul
3195külaelanike arv on tublisti kahanenudkülän om inemiisi hulga vähämbäs jäänüq
3196ta jõud kahanes järk-järgulttä jäi kõrrast nõrgõmbas
3197kaharad juuksedtsäbrolidsõq hiusõq
3198kahar seeliktsäbrän prunts
3199ta on kahekeelne – suu ees räägib üht, tagaselja hoopis teisttä om petjä inemine – suu iin kõnõlõs ütte sälä takan tõist
3200ma ei salli tema kahekeelsustma ei kannahtaq timä võlsmist
3201kas sa tulid üksi või kahekesi?kas sa tullit ütsi vai katsi?
3202kahekohaline tubakatõinemise tarõ
3203kahekohaline arvkatõ numbrigaq nummõr
3204valvurite arvu kahekordistativahimiihi panti tõõsõvõrra manoq
3205kahekordsed naridkatõkõrralidsõq poolkaq
3206kahekordsed aknadkatõkõrra  V  topõld aknõq
3207kahekordne lõngkatõkõrra lang
3208kahekordne õmblustopõld ummõlus
3209vaenlasel oli kahekordne ülekaalvainlaisi oll tõõsõvõrra inämb
3210kahekordne (olümpia)võitjakats kõrda olümpiät võitnuq
3211muster kaheksakandadegakatsaharolinõ kiri
3212võrukeste lipul on valge kaheksakand rohelisel taustalvõrokõisi lipu pääl om valgõ katsaharo rohilidsõ põha pääl
3213sai kaheksasekssai katsatsõs
3214ta kuulis ema ja poja kahekõnet pealttä kuuld ku imä ja poig hindävaihõl kõnõliq
3215Mihkel on kaheldamatult süüdiMihkli om kimmähe süüdü
3216kahemõtteline seletus, lause, seisukohtkatõ mõttõgaq seletüs lausõq arvaminõ
3217ta rääkis sõpradele kahemõttelisi anekdootetä kõnõl sõbrolõ katõ mõttõgaq naljo
3218kolm kahendikkupuultõist
3219kahene paatkatõnõ loodsik
3220konn kuulub kahepaiksete hulkakunn om katõpaigaelläi
3221ta on väga kahepalgeline inimenetä om väega sala inemine
3222kahepoolsed läbirääkimisedkatõpoolidsõq arotusõq
3223kahepoolne peegel, mutrivõtikatõ poolõgaq varokaehus mutrivõti
3224kahepoolne värav{m} värteq vähräq värräq
3225kaherindeline metskatõn rinnan mõts
3226kahetoaline korterkatõ tarõgaq elämine
3227kas ta oma tegu kahetseb ka?kas tä umma teko kahitsõs kah?
3228kahetsusväärne lugukahitsõmist väärt lugu
3229kahevahel olijahaihkõlõja
3230ta on alati kahevahel, ei suuda otsustadatä kõgõ haikõlõs ja saa-iq ärq otsustaq
3231on kahevahel, ei ütle midagihink-hänk ei ütleq midägiq
3232ma olen kogu aeg kahevahelkõgõ mul süä kauplõs sisen
3233olin kahevahel, kas räägin emale või mittema es mõistaq ärq mõtõldaq kas kõnõlõ imäle vai jätä kõnõlõmaldaq
3234ei kuule kahinat ega sahinatkuulõ-iq kisinät ei kõsinat
3235kui heinad kahisevad, võib hakata kokku panemaku hainaq kõsisõsõq võit naadaq kokko pandma
3236haab kahistab lehtihaav habistas lehti
3237vargusega tekitati ettevõttele palju kahjuvarastamisegaq tetti ettevõttõlõ hulga kahho
3238ta peab tekitatud kahju hüvitamatä piät kaho hääs tegemä
3239emal oli kahju noort lehma ära müüaimäl oll hallõ nuurt lehmä ärq müvväq
3240mul on temast kahjumul om tedä hallõ
3241tulekahjupalaminõ palang
3242kahjuks ei saanud ta tullakahos tä es saaq tullaq
3243kahjuks pidime sünnipäeva ära jätmahallõ külq a sünnüpäiv tull ärq jättäq
3244tervisele kahjuliktervüsele halv
3245rukkiluste on kahjulik taimkahrukaar om kaholinõ hain
3246kahjulikuvõitukaholik
3247poeaasta lõppes kahjumigapoodiaastak lõppi kahogaq
3248ta tunneb teise äparduse üle kahjurõõmutäl om tõõsõ õnnõtusõst hää miil
3249vanamehe näol oli varjamatu kahjurõõmvanamehe näost oll nätäq puhas kahorõõm
3250maavärin kahjustas linnamaavärrin tekk liinan kurja
3251tal on tervist kahjustav töötimä tüü tege tervüsele halva
3252pommitamine tekitas linnas suuri kahjustusipommitaminõ tekk liinan väega pallo kurja
3253õunapuudel on külmakahjustusedkülm om uibilõ pallo kurja tennüq
3254kahjustuskolle{mõts} kahopesä
3255ta peab mulle nüüd kahjutasu maksmatä piät mullõ noq kahoq kinniq masma
3256nastik on kahjutu loomnastik om ilmsüüldäq elläi
3257see on täiesti kahjutu aineseo ollus tii-iq määnestkiq hätä
3258nad kahlavad läbi vee, kõrge rohu, lumehangedenääq haalvaq viist pikäst hainast lumõhangist läbi
3259ema kahmas lapse sülleimä haard latsõ üskä
3260kahmas mütsi peastkrahmas mütsü pääst
3261ta kahtleb alatitä kõgõ haihkõlõs
3262kahtlesin esialgu, kas minna või jäädama edimält haikli kas minnäq vai jäiäq
3263kaheldeshaihklõmiisi
3264see asi on kahtlemata niiseo asi om kimmähe nii
3265siin pole mingit kahtlust!tan olõ-õiq määnestkiq katsildõmõtlõmist!
3266mul on kuri kahtlus, et siin on midagi korrast äramullõ paistus et tan midägiq ei klapiq
3267mul on kahtlus, et …mul om sääne arvaminõ et …
3268alusetu kahtlustusasandaq kahtlustaminõ
3269kahupeatsäbron hiusõq
3270inimene kahvatub, kui ta millegi pärast ehmubinemine kahvahtus kuq tä midägiq hiidüs
3271kai ääres seisis mitu laevakai veeren saisõ mitu laiva
3272kaigast andmasaivast andma
3273sammud kaiguvad trepikojassammuq kõlahasõq trepikuan
3274trepikoda kaigub sammudesttrepikoda kõlas sammõst
3275millal sa kaineks oled saanud?kuna sa targas olõt saanuq?
3276kaineks saamaärq klaaruma
3277veidi kainenedes hakkas mees aru saama, kus ta onku miis veidükese targõmbas sai naas tä taipama kon om
3278oma õiguste kaitseummi õiguisi kaitsminõ
3279astus nõrgema kaitseks väljanaas nõrgõmbat kaitsma
3280murrame vaenlase kaitsest läbimurramiq vainlasõ kaitsõst läbi
3281lagedal väljal olid nad täiesti kaitsetalakõ pääl olliq nä tävveste kaitsmaldaq
3282piksekaitsepiksekaidsõq
3283kaitsmed põlesid läbikaitsõq palliq läbi
3284tähtsa mehe kaitsealunetähtsä mehe armualonõ
3285kaitsealune taimeliikkaitsmisalonõ kasvosort
3286pinnasekaitsemetsmullakaitsõmõts
3287veekaitsemetsviikaitsõmõts
3288sõdurid kaitsesid linna, küla, oma isamaadsõameheq kaidsiq liina küllä umma esämaad
3289kaitseb oma seisukohtikaits ummi arvamiisi
3290laulukajalaulukumo
3291kaugel kajavad kirikukelladkavvõndan kumasõq kerigukelläq
3292kisasin nii, et küla kajasma rööge nii et külä helisi
3293lapsed naeravad nii, et kogu õu kajablatsõq naariskõlõsõq nii et kõik moro heläs
3294naabrinaine röögib, nii et küla kajab vastunaabrinainõ rüük nii et külä helises
3295see raamat kajastab tänapäeva linnaeluseo raamat and täämbädse päävä liinaello edesi
3296kirjaniku lapsepõlvemälestused kajastuvad tema loominguskirämehe loomingun tulõvaq timä latsõpõlvõ mälehtüseq vällä
3297poliitiline olukord kajastub ka kultuurieluspoliitilinõ sais om kultuurielost kah nätäq
3298pehme rukkijahust kakkpehmeq rüäjahust pätsikene
3299mehed läksid kõrtsis kaklemameheq lätsiq kõrdsin kaklõma
3300varblased läksid leivaraasu pärast kaklemavarblasõq lätsiq leeväraasa pääle kisklõma
3301sul on ka silm sinine peas, kas lehm kakleb?sul om ka silm sinine lehm taplõs vai?
3302ta luges kella kaheni raamatuttä lugi kelläniq katõniq raamatut
3303tal tuli nüüd kahe eest töötadatä pidi noq katõ iist tüüd tegemä
3304ma sain eile koolis kahema sai eeläq koolin katõ
3305selles asjas ei saa olla kaksipidi mõtlemistseon asan saa-iq katsildõ mõtlõmist ollaq
3306kakskeelne perekatskeeline pereq
3307kalu püüdmakallo püündmä
3308kuivatatud kalakeldokala kelt
3309kala ujupõistrill
3310kalamarikalamunaq kalamari
3311õngemehed käisid järvel kalastamasõngõmeheq käveq järve pääl kallo püündmän  V  kalal
3312rannarahva peamiseks elatusalaks oli kalastusviiveere inemiseq elliq päämidselt kallo püüdmisest
3313kalastusriistkalapüüdmisriist
3314jõe kaldaljõõ veeren
3315ehitas sauna tiigi kaldaleehit sanna lumbi viirde
3316kiviktaimla peab olema kaldpinnalkivestüaid piät olõma liuhka maa pääl
3317kaldpinnaga lagiliuhka lagi
3318pall hakkab kaldpinnal veeremapall nakkas liuhkusõ pääl viirdümä
3319ära pane pudelit kaldu, läheb ümber!pangu-iq pudõlit nõlvi lätt ümbre!
3320paat kaldus ühele küljeleloodsik kaldu üte küle pääle
3321auto kaldub külilimassin kallus üte küle pääle
3322tüsedusele kalduv meestüsselik miis
3323kaledad juuksedkalõq hiusõq
3324kaleda südamegakalõ süämegaq
3325tuul oli külm ja kaletuul oll külm ni kõllõ
3326kalestunud süda, hing, nägukalõhtunuq süä hing nägo
3327jõe ääres on kõrged kaljudjõõ veeren ommaq korgõq müürüq
3328kaljumonoliitütentükün kivi
3329kalgi südamega inimenekalõ süämegaq inemine
3330külm ja kalk meeskülm ni huulmaldaq miis
3331talvine meri on külm ja kalkmeri om talvõl külm ni kõllõ
3332järsu kallakuga teeäkilidse kaldõgaq tii
3333kus oli kallak, sealt ei saanud niitakon kald oll säält saa-as niitäq
3334humanitaarkallakuga koolhumanitaarkaldõgaq kuul
3335pilt seinal oli pisut kallakilpilt saina pääl oll pisukõnõ nõlvi
3336mis sa norid minu kallal kogu aeg!midäs sa olõt mul kõgõ haran!
3337parmud on loomade kallalparmuq ommaq eläjil sälän
3338olen selle töö kallal palju vaeva näinudolõ seo tüü man pallo vaiva nännüq
3339haigus on kallaltõbi om külen
3340läks kallaleläts külge
3341nad tulid mulle kallalenääq tulliq mullõ külge
3342aja kärbsed leiva kallalt ära!ajaq kärbläseq leevä mant ärq!
3343kallas vee ämbrissevali vii pangi
3344kalla endale teed!kaldaq hindäle tsäid!
3345kalla mulle ka natuke!kallahtaq no mullõ ka veidükene!
3346maja asus kõrgel kaldalmaja oll korgõ perve pääl
3347paekallasmüürmägi
3348jõgi on üle kallaste tõusnudjõgi om välän
3349kallerdunud nagu süldileemhülpünüq niguq süldiliim
3350kas see tüdruk oli mõni su vana kallim?kas taa tütrik oll mõni su vana pruut?
3351läks kallima juurdeläts uma kullakõsõ manoq
3352see on küll väga kallis mööbelseo om külh väega kallis  V  hinnan müübli
3353praegu on iga minut kallisparhillaq om egä minot tähtsä
3354sa oled mulle väga kallissa olõt mullõ väega kallis
3355kallis emake, naine, emakeel, kodumaaarmsa imäkene naanõ imäkiil kodomaa
3356nad kallistasid ja suudlesidnä võtiq ümbrekaala ütstõist ja anniq suud
3357kallutab ennast üle rõdu äärekungutas hinnäst üle rõdu veere
3358käisin ema kalmulkäve imä kalmu pääl
3359Rõuge kiriku ümbruses on mitu kalmistutümbre Rõugõ kerigu om mitu matusaida
3360šokolaad sisaldab palju kaloreidsokolaadin om hulga kalorit
3361ta on nagu vana kaltsakas, riided seljas katki nagu kaltsudtä om niguq vana haksikõnõ rõivaq sälän katski niguq nardsoq
3362kama on vedel söök, seda tehakse hapu või rõõsa piimagakama om vetel süük tetäs hapnõ vai rõõsa piimä sisse
3363kruusa sees on suured savikamakadruusa seen ommaq suurõq saviklamaguq
3364võtsin kamaluga vettvõti ruhmigugaq vett
3365kamalutäisruhmigutäüs
3366lapsed kamandati õuest tuppalatsõq käsütediq väläst sisse
3367kamandab sind nagu sulastkamandas suqkaq niguq sulatsõgaq
3368leiliviskamine teeb kamara pehmekslõunõhiitmine võtt kamara pehmes
3369tee sina seni kaminasse tuli!panõq saq niikavva puulahi palama!
3370kammi pea ära!soeq pää ärq!
3371mets kammiti lapse leidmiseks põhjalikult läbimõts otsiti latsõ löüdmises põhaligult läbi
3372kambashulgahna kamban tilan
3373lõin temaga kampalei timägaq tilla
3374kogunesid kampaleiq kokko
3375linn sai heakorrakampaania käigus uue ilmeliin sai hääkõrratalossõl vahtsõ näo
3376laimukampaaniatõrvamistalos
3377reklaamikampaaniaüleskitmiskihotus
3378valimiskampaaniavalimiskihotus
3379noorkanakananõ kanas
3380jõed on kanaliga ühendatudjõõq omma kanaligaq kokko kaivõduq
3381auto on töökojas remondiks kanalile aetudauto om tüükuan parandamisõ jaos kanali pääle aet
3382sai vajalikku infot mitmete kanalite kaudusai tarvilist teedüst mitmõst kandist
3383lastesaade tuleb teiselt (tele)kanaliltlatsisaadõq tulõ tõõsõ kanali päält
3384kananahk tuli ihulekistreq tulliq üles
3385kanapimedale ei saa juhilube andakanapümmele saa-iq juhilupa andaq
3386ametnik on kanapimeammõtnik om pümme niguq kana
3387ära astu mulle kannale!astku-iq mullõ kundsa!
3388ma ei oska sokile kanda kududama mõista-iq sukalõ kundsa kutaq
3389pane oma puukandam ahju ette!panõq uma puunõstak aho ette!
3390aitab ühest kandamist küll!ütest üsätävvest om jo küländ!
3391suure kandejõuga veoautosuurõ kandmisvõimugaq viomassin
3392narkomaania sotsiaalne kandepindhoimatõvõ ütiskundlinõ põhi
3393looduskaitse omandab meil üha laiemat kandepindaluudusõ kaitsmist toetas meil kõrrast inämb
3394laiade kummidega traktori kandepind on suuremlaiu kummõgaq traktori tugõmispind om suurõmb
3395mis sa kannad neid asju kogu aeg kaasas?miä sa viät kõgõ taad kraami üten?
3396lähen, kuhu jalad kannavadlää kohe jalaq veeväq
3397noor jää ei kanna veelnuur ijä kanna-iq viil pääl
3398kannab naabri peale vihaom naabri pääle vihanõ
3399kannab tervise eest hooltpidä tervüse iist huult
3400ta kannab prilletäl ommaq prilliq iin
3401noored õunapuud kandsid tänavu juba õununoorõq uibuq timavaastaga kanniq joq
3402kandev häälkuuldsa helü
3403paat kandus allavooluloodsik oidu alla vii
3404traditsioonid kanduvad põlvest põlvekombõq lääväq põlvõst põlvõ edesi
3405karjalaste huiked kandusid kaugelekaralatsi uikna oll kavvõndahe kuuldaq
3406väljast kandus tuppa sirelilõhnaväläst tull tarrõ tsirelinuhet
3407kanepiseemned tambiti ära, tehti kanepitampikanõbisiimneq tambidiq ärq tetti kruuslit
3408raudkangkangõraud
3409müüja lõikas kangarullist meetri kangastmüüjä lõigas palknast miitre rõivast
3410ostsin seelikukangaosti prundsi jao rõivast
3411kangast kudumakangast kudama
3412jalad on käimisest kangedjalaq omma käümisest kangõq
3413kange meeskõva miis
3414kange õluteküs oluq
3415see jook on liiga kange, pane vett juurde!taa juuk om pallo tukõv panõq vett manoq!
3416kange iseloomugakimmäs
3417ta on nii kangekaelne, ega ta ei jäta – tema peab oma tahtmise saamatä om nii västli egaq tä ei jätäq – timä tahtminõ piät saama
3418kangekaelne inimenekangõkaal
3419miks sa nii kangekaelne oled?mille sa nii vastalinõ olõt?
3420muinas-, sõjakangelaneinnemuistinõ vägimiis väkev sõamiis
3421Peko on setu rahvuskangelanePeko om seto rahva vägimiis
3422kus on päevakangelane ise?kon päätegeläne esiq om?
3423jutustuse, näidendi kangelasedjutu näütemängo päätegeläseq
3424kangesti head õunadkistumaldaq hääq ubinaq
3425jalad kangestusid külmas veesjalaq jäiq külmän viin kangõs
3426mehed olid ühekangusedmeheq olliq ütekõvaq
3427viinal peab ikka kangust olemaviinal piät iks kõvvust olõma
3428ta näitas oma kangusttä näüdäs umma kangust
3429lapsel oli palju kannelatsõl oll hulga asjo
3430kassile tehti mängukann niidi otsakassilõ tetti mässätüs niidi otsa
3431vala endale sealt kannust vett!valaq hindäle säält kannist vett!
3432see inimene on oma elus palju kannatanudseo inemine om uman elon õks pallo hätä nännüq
3433nälga kannatamanälähädän olõma
3434küla kannatab veepuuduse allkülän olõ-iq vett
3435saun sai tulekahjus kannatadasann palli ärq
3436see vana toolilogu ei kannata enam istumistseo vana tooliloks kannahta-iq inämb istuq
3437ma ei kannata ootamist silmaotsaskima kärsi-iq sukugiq uutaq
3438kannata ometi, kuhu sa tormad!kannahtaq no ummõhtõ kohe sa joosõt!
3439mu süda ei kannata talle seda öeldamu süä ei kannuq tälle tuud üldäq
3440ole temaga kannatlik!hoiaq timägaq pikkä miilt!
3441see töö nõuab kannatlikkustseo tüü taht pikkä miilt
3442sõda toob ainult kannatusisõda tuu õnnõ häti
3443ära pane minu kannatust proovile!kas sa tahat mu meele pikkust pruumiq?
3444tema kannatus katkestäl sai viländ
3445saiakannikassaiakands
3446lõikas leivast tubli kannikalõigas leeväst kimmä pöörändüse
3447lõin end ära, nüüd on kannikas valuslei hindä ärq noq om persepuul hallus
3448mis sa käid mul kannul?miä sa käüt mul takan?
3449nad püsivad meil kannulnä püsüseq meil perähnä
3450jälitajad asusid tema kannuletakanajajaq võtiq tälle handa
3451kao mu kannult!kaoq mu hannast!
3452ratsanik kannustab hobustratsamiis and hobõsõlõ kõnnust
3453rahahäda kannustab kiiremini töötamarahahädä sund rutõmbahe tüüd tegemä
3454ta on ka meie kandi meestimä om ka miiq nuka miis
3455kuue kandiga mutterkuvvõ kandigaq mutri
3456kanditud lauadservädüq lavvaq
3457kantseleiametnikkandsaleiammõtnik
3458Kairo linna liiklus on kaootilineKairo liina liikminõ om ilmkõrraldaq
3459mu mõtetes valitses kaosmu pää oll tävveste segi
3460otsmikul oli kaose märkotsa iin oll häötüse märk
3461laps kaotas kindadlats kaot kindaq ärq
3462ära ta kaotas mu uue rätiärq tä soorut mu vahtsõ räti
3463ta kaotas nägemise, kuulmisetä jäi pümmes kurdis
3464nad püüdsid kuriteo jäljed kaotadanääq proomõq kuratüü jäleq ärq häötäq
3465raamat läks kaotsiraamat jäi kaotsihe
3466minutitki ei tohi kaotsi minnaminotit ka tohe-iq kaotsilõ minnäq
3467poeg jäi selles sõjas kaotsipoig jäi seohe sõtta kaotsehe
3468lehm on karja juurest kaotsi läinudlehm om kara mant kaotsehe jäänüq
3469koer on teist päeva kaotsispini om tõist päivä kaonuq
3470ma sain kaardimängus jälle kaotusema sai jälq turagu
3471kapitaalne lollustävveline ullus
3472pole kapitali, ei saa äri alustadahüvvüt olõ-iq saa-iq ärri alostaq
3473vaimne kapitalvaimlinõ hüvvüs
3474omakapitalumahää
3475õlu on kapasoluq om käsko seen
3476voodi oli kapi tagasäng oll kapi takan
3477seinakappsainakapp
3478hobune kappabhopõn kapjas
3479saad sa nüüd lapse iga kapriisi tähele pannaekä latsõ tujahust saat sa no tähele pandaq
3480kapsal on juba suur pea otsaskapstal om joba suur pöörüs otsan
3481kapsapeakapstapää
3482pehme kapsapeatsaust tsaustik
3483kapsasuppkapstaliim kapstaruug
3484kapsariivkapstariiv kapstahüüvli
3485panin kapukad jalgapanni kapudaq jalga
3486kapuutsiga jopppaslagugaq kuht
3487karakteerneloomuperäline esiqumanõ
3488keerulise karakteriga inimenerassõ loomugaq inemine
3489selles näidendis puuduvad meeldejäävad karakteridseost näütemängost jää-äi üttegiq tegeläst miilde
3490kirjanik oskab karaktereid luuakirämiis mõist tegeläisi luvvaq
3491karantiiniaegeräleolõgi aig
3492lapsed sõid karaskitlatsõq seiq vatska
3493karastab terast, vikatitkalõstas mürkü vikahtit
3494karastab end külma veegakarastas hinnäst külmä viigaq
3495eluraskused karastavad inimesielo tege inemiseq kõhtsambas
3496külma veega pesemisel keha karastubkülmä viigaq mõskõn kihä karastus
3497uks lüüakse karraga üleuss lüvväs karragaq päält
3498läksin metsa puid lõikama, võtsin mahla karraga kaasalätsi mõtsa puid lõikama võti mahla karragaq üten
3499ta on kardetav vaenlanetä om hirmsa vainlanõ
3500hunt on kardetav kiskjasusi om pelät murdja
3501karedaks minemakorõhtuma
3502jää läheb külmaga karedaksijä korõhus külmägaq
3503lina oli karelina oll kahrõq
3504kare vesi teeb naha karedakskalg vesi tege naha korrõs
3505poisid kargasid sillalt tiikipoisiq kargsiq silla päält lumpi
3506lapsed hullavad ja kargavad õues ringilatsõq hullasõq ni kargasõq välän
3507nööp kargas eestnöps tull iist ärq
3508pull kargas eile mullikatpull karas eeläq õhvakõist
3509karge kevadhommikselge jahhe keväjähummok
3510karge loodusselge luudus
3511sügishommiku kargussügüsehummogu selgüs
3512torm ajas laeva kariletorm ai laiva kivve otsa kinniq
3513on karilom umadõgaq ruan
3514lastel on kõva kari peallatsil om kõva kari pääl
3515karjane viis karja niidule söömakarus ai kara niidü pääle süümä
3516kollane karikakarkõllanõ karakakar
3517see oli mul viimane piisk karikassemu mõõt sa täüs
3518see on karistatavseo lätt nuhklusõ alaq
3519kohus karistab kurjategijat vabadusekaotusegakohus pand kurategijä trahvis kinniq
3520ma karistasin lapsima trahvõ latsi
3521lapsi on vaja karistadalatsilõ vaia karri andaq
3522kuritöö ja karistuskuritüü ja nuhklus
3523peremees oli karistuseks kolm aastat Riia linnas vangisperremiis oll trahvis kolm aastaigo Riia liinan vangin
3524mis sulle karistuseks määrati?miä sullõ trahvis panti?
3525karistuslööktrahvilüük
3526millise karistuse me talle määrame?mis miiq tälle trahvis panõ?
3527karistust määramatrahvi ja nuhtlust arvama
3528nad saavad karjakasvatusest head sissetulekutnä saavaq eläjide pidämisest hääd rahha
3529ta lõpetas karjakasvatuse äratä lõpõt eläjäpidämise ärq
3530ma ei tegele enam karjakasvatusegama piä-iq inämb eläjit
3531kõlksumist oli kaugelt kuulda, lehmal oli karjakell kaelaskõlksmist oll kavvõst kuuldaq lehmäl oll krapp kaalan
3532suvel on loomad ka öösiti karjakoplitessuvõl ommaq eläjäq üüse ka karakoplin
3533lähen ajan lehmad karjamaalema lää aja lehmäq mõtsa
3534kus sa oma loomi karjatad?kon sa ummi eläjit hoiat?
3535mu õde karjatab kodus lapsimul sõsar hoit koton latsi
3536ma ehmusin nii kõvasti, et päris karjatasinma hiitü nii kõvva et peris tänähüdi
3537keegi karjataskiäkiq röögäht
3538karjuda laskmaräägütämä
3539kruusakarjäärruusahaud
3540on sportlasekarjääri tipulom sportlasõtii kõgõ korõmban punktin
3541ta tegi seda karjääri pärasttä tekk tuud karjääri peräst
3542tüdrukul on karmid vanemadtütrigul ommaq kuraq vanõmbaq
3543karm pakanekõva külm
3544tal olid lühikesed karmid juuksedtäl olliq lühküq kallõq hiusõq
3545teda koheldi karmilttimäle olti kuri
3546karm riiekalg rõivas
3547nende pool suhtuti lastesse väga karmiltnäide puul olti latsilõ väega kuraq
3548tänavatel oli suur karnevaluulidsa pääl peeti suurt maskipito
3549sambakarnevalsambakarnõval
3550ta on karske noormees, ei võta piiskagi viinatä om karsk nuurmiis võta-iq tsilkagiq viina
3551karskete eluviisidega tüdrukkasina elämisegaq tütrik
3552ta ei joonud mitu nädalat, pidas karskusttä juu es mitu nälälit pidi karskust
3553külmakartlikkülmäherk
3554väga kartlik lapsväega hiidüskine lats
3555ta on kartlik inimenetä om hiitüjä inemine
3556teistel on rahulikud lambad, meil aga kartlikudtõisil ommaq vagadsõq meil virujaq lambaq
3557vaatab kartlikult ringikaes pelgämiisi ümbretsõõri
3558hiilisin kartlikult kojuhiile soejulguisi kodo
3559laps kartis üksi koju minnalats peläs ütsindä kodo minnäq
3560ma kardan üksindustma pelgä ütsindä ollaq
3561siin küll nälga karta polesiin joht nälgä pelädäq olõ-iq
3562lilled kardavad külmalilliq pelgäseq külmä
3563see on ohtlik mees, teda peab kartmataa om hirmsa miis taad piät pelgämä
3564kartulikoobaskuup koobakõnõ
3565kartuli-kruubipuder{m} sakõq kardohkaq jüvägaq putr krupõn
3566kartuliseemnenupphõtil
3567ei saanud kuskilt traktorit, võtsin kartulikonksuga kõik kartulid ärasaa es kostkiq traktorit võti kraapligaq kõik kardohkaq ärq
3568vihma kartuses mindi heinale rohkema rahvagavihmapelün minti haina manoq suurõmba rahvagaq
3569karukoobaskahrukuup kahrupaht
3570karusammal kasvab kuival kohal: madal, peen vars ja valge nupuke otsaskäolina kasus kuiva kotusõ pääl matal peenükene vars ja valgõ kukukõnõ otsan
3571küülikud, rebased ja nutriad on karusloomadkodojäneseq rebäseq ja nutriq ommaq kahueläjäq
3572karusloomakasvatuskahueläjide kasvandus
3573tal on juustes juba mõned hallid karvadtäl ommaq hiussin joba mõnõq valgõq karvaq
3574kassil on pojad, kuus väikest halli karvakerakassil ommaq pojaq kuus tsillokõist halli kahuskit
3575tal on karvane rindtäl om karvanõ rõnd
3576see karvanäss ka mõni koer!seo harsakõnõ ka määne pini!
3577mul on karvapealt kakssada eurotmul om täpsähe katssada eurot
3578poisi püksipõlved karvendasidpoiskõsõl püksipõlvõq villõndiq
3579hõreda karvikuga loomhõrrõ karvakattõgaq elläi
3580pani karviku pähepand karvamütsü päähä
3581lapsed korjavad kase- ja kuuseriisikaidlatsõq korjasõq kõo- ni kuusõsiini
3582kuiv kasetoht on hea tulehakatiskuiv tohk om hää tulõalostus
3583maja ümbrus on räpane ja kasimataümbre elo oll asunõ ja kasimaldaq
3584kasis oma määrdunud riideidkasõ ummi hukan rõivit
3585kasi välja!kasiq ussõ!
3586põrand on kasimatupõrmand om kasimaldaq
3587ära ole nii kasimatu suuga!olku-iq nii ropu suugaq!
3588kasin viljasaakkehväpuulnõ viläsaak
3589ta on kasina jutugatä om veitü jutugaq
3590tema tütar elab puhast ja kasinat elutimä tütär eläs puhast ni kasinat ello
3591kasepuinekõivonõ kõonõ
3592kassapidajakassapidäjä
3593kassatšekkkassapapõr
3594kassat tegematullo tuuma
3595heli-, videokasetthelü- pildikasett
3596ärkas hommikul kassiahastusegaheräsi hummogu haigõ päägaq üles
3597olen täna kassiahastusesvõeh mul om täämbä hõel ollaq
3598hommikune kaste tegi kingad märjakshummogunõ kastõq tekk kängäq likõs
3599kasteheinkastõhain
3600kastemärgkastõnõ
3601lõpeta töö, kaste tuli juba maha!jätäq no tüü hämm tull jo maaha ärq!
3602enne ei saa heinu puutuda, kui hommikune kaste on ära läinudinne saa-iq haina puttuq ku hummogunõ kastõq om ärq lännüq
3603hein on veel kastenehain om viil hämm
3604kastsin jalad märjakshämssi jalaq ärq
3605kasta lilled ära!valaq lilliq ärq!
3606ma pean kapsad ära kastmama piät kapstaq ärq valama
3607ühe kastmiskorraga ei jõua kõiki taimi ära kastaüte valõngigaq jovva-iq kõiki luumõ ärq vallaq
3608kasuks olemakasus olõma
3609olin vaeslaps, mind võeti kasulapseks ja ma sain endale kasuema ning kasuisaolli vaenõlats minno võeti kasulatsõs ja ma sai hindäle kasuimä ni kasuesä
3610riidega kaetud lambanahkne kasukaskatikask
3611neil on kasulaps, ei ole oma lapsinäil kasulats om olõ-iq ummi latsi
3612ta pärandas oma varanduse kasulapseletä kirot uma hüä kasulatsõlõ
3613on kasuliktulos tulõ
3614ettevõte andis suurt kasumitettevõtõq and suurt tullo
3615ei andnud kasumitanna-es määnestkiq kassu
3616kas ma saan telefoni kasutada?kas ma saa telehvonni pruukiq?
3617ema kasutas toiduvalmistamisel pipart ja soolaimä tarvit söögitegemise man pipõrd ni suula
3618mootori kasutegurmoodori tulonäütäjä
3619nõupidamise kasutegur oli nullnõvvupidämisest olõ-õs määnestkiq tolku
3620kasutegur on väga väiketulonäütäjä om väega matal
3621vana kasutu hoonevana tarbõldaq hoonõq
3622nad raiskavad kasutult aeganääq raiskasõq huupi aigo
3623noored said ülemise korruse enda kasutussenoorõq saiq ülemädse kõrra hindä tarvitaq
3624see ravim on veel kasutuskõlblikseo ruuh sünnüs viil pruukiq
3625ta on mulle kasuvanem, pole oma isatä om mullõ kasvand olõ-iq uma esä
3626elab kasuvanema, kasuema juureseläs kasvandu kasvanduimä man
3627rahvastiku kasvrahvastigu manoqkasuminõ
3628aeglase või jõudsa kasvuga puudigävä vai joudsa kasvogaq puuq
3629õunapuul tuleb vesikasvud ära lõigatauibul tulõvaq vesikasuq ärq lõigadaq
3630hiinlased on väikest kasvu rahvashiinlasõq ommaq madalat kasvo rahvas
3631ta on pikka kasvu meestä om pikk miis
3632väikest kasvu hobusedväikoq hobõsõq
3633tal on kasvajatäl om kassuvhädä
3634ta on kasvaja lapstä om kasuja lats
3635aias kasvas kolm õunapuudaian kasvi kolm uibut
3636kasvav laps tahab palju süüakasuja lats taht pallo süvväq
3637kasvama jäetud vasikaskasuvasik
3638ta on meie kooli kasvandiktä om mi koolin opnuq
3639lastekodu kasvandikudlatsikodo latsõq
3640hobuse-, kala-, linnukasvandushobõsõ- kala- tsirgukasvandik
3641isa kasvatas vaeslapsiesä kasvat vaesit latsi üles
3642mis sa ilmaaegu oma viha kasvatad!mis sa ilmaaigo umma vihha kasutat!
3643kasvatamatu poisskoir poiskõnõ
3644noor mees ja nii kasvatamatuks muutunudnuur miis ja nii pätis ärq last
3645metsakasvukohatüüpmõtsa kasvopaigatüüp
3646angervaksa kasvukohatüüpangõrpistä angõrhaina kasvopaigatüüp
3647jänesekapsa kasvukohatüüpjänessekapsta kasvopaigatüüp
3648jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpjänesekapsta-mustiga kasvopaigatüüp
3649jänesekapsa-pohla kasvukohatüüpjänessekapsta-palohka kasvopaigatüüp
3650kanarbiku kasvukohatüüpkanarigu kasvopaigatüüp
3651ei pidanud katsumustele vastulüü es vaivalõ vasta
3652karusambla kasvukohatüüpkäolina käorüä kasvopaigatüüp
3653kastikuloo kasvukohatüüpmõtshaina-luu kasvopaigatüüp
3654kõdusoo kasvukohatüüplagosuu kasvopaigatüüp
3655leesikaloo kasvukohatüüpleehigäluu kasvopaigatüüp
3656lodu kasvukohatüüplondsigu kasvopaigatüüp
3657lubikaloo kasvukohatüüplubihainaluu kasvopaigatüüp
3658mustika kasvukohatüüpmustiga kasvopaigatüüp
3659pohla kasvukohatüüppalohka kasvopaigatüüp
3660raba kasvukohatüüpsamblõsuu kasvopaigatüüp
3661sambliku kasvukohatüüpvalgõsamblõ kasvopaigatüüp
3662siirdesoo kasvukohatüüphaina-samblõsuu kasvopaigatüüp
3663sinika kasvukohatüüpjooviga kasvopaigatüüp
3664sinilille kasvukohatüüpsineninni kasvopaigatüüp
3665sõnajala kasvukohatüüpsõnajala kasvopaigatüüp
3666tarna kasvukohatüüptarna kasvopaigatüüp
3667tarna-angervaksa kasvukohatüüptarna-angõrpistä kasvopaigatüüp
3668looduslik katastroofluudusõnnõtus
3669majanduslik katastroofmajandushäötüs
3670liikluskatastroofliikmisõnnõtus
3671katastroofilised tagajärjedhirmsaq tulõmiq
3672võta võid leivakatteks!võtaq võidu leeväle päälüsses!
3673eterniit on katusekateeterniit om katussõ päälepannus
3674reele tehti kate peale, inimesed magasid seal seeskibitka tetti rii pääle inemiseq magasiq sääl sisen
3675voodikatesängü päälisrõivas
3676B-kategooria juhilubaB-astmõ luaq
3677raskuskategooriarasõhusastõq
3678rahvusvahelise kategooria kohtunikriikevaihõlidsõ astmõ kohtunik
3679kategooriline keeldkimmäs kiild
3680kategooriline vastuslõpulinõ vastus
3681käsikirjast on säilinud vaid üksikud katkedkäsikiräst ommaq õnnõ ütsiguq jupiq alalõ hoitunuq
3682lõng katkeslang läts katski
3683tapeet on paiguti katkenudsainapapõr om kotussidõ ärq kakõnuq
3684vaidlus katkesvaiõlus jäi poolõlõ
3685kui peremees kohale ilmus, siis meie jutt katkesnigu perremiis mano sai nii lei mi jutul jaku sisse
3686äkki vihmasadu katkesvihmasado lõppi äkki ärq
3687hingamine muutus katkendlikuksnaas hõngu kakma
3688katkendlikud mälestusedütsiguq pildiq
3689katkestab hetkeks tööjätt tüü kõrras aos poolõlõ
3690katkestas tervise tõttu võistlusejätt võistlusõ tervüse peräst poolõlõ
3691ära tõsta seda kotti, katkestad selja ära!nõstku-iq taad kotti ärq kaksat sälä!
3692see on sulle väga raske, katkestad end ära!taa om väega rassõ sullõ ärq nõstat hindä!
3693ei hakka ma ennast selle tööga katkestamanakka-iq ma hinnäst seo tüügaq kakõstama
3694lase loll töö juurde, katkestab end äralasõq ull tüü manoq kakõstas ärq hinnäst
3695tuli elektrikatkestusvuul läts ärq
3696tüdruk hammustab niidi katkitütrik tsalkas niidi katski
3697laps kukkus põlved katkilats sattõ põlvõq purus
3698poiss jättis õppimise katkipoiskõnõ jätt opmisõ poolõlõ
3699kruus kukub maha, läheb katkikruus satas maaha lahkus ärq
3700telefoniliin oli katkitelefoniliin oll rikkõn
3701katkised riidedkakõnuq rõivaq
3702laps katkus koos umbrohuga välja ka peeditaimelats kaksas hainagaq kuun üles ka peediloomakõsõ
3703kata see auk pealt okstega!panõq seo mulk päält ossõgaq kinniq!
3704haige tuleb soojalt kinni kattahaigõ piät lämmähe kinniq katma
3705lumi katab maadlumi om maan
3706metsa juurdekasv ei suutnud raiet kattamõtsa manoqkasuminõ jovva es ragomist tasa tetäq
3707katoliku preesterpoola papp
3708ei teinud katsetki vastu vaieldaproomiki-is vasta vaiõldaq
3709sisseastumiskatsedsisseastmiskatsmisõq
3710katsed näitavad, et …proomiq näütäseqet …
3711sai pärast nädalast katseaega töölesai pääle nädälipikkust proomiaigo tüüle
3712mul on katseaegma olõ proomi pääl
3713hüpotees leidis katselise kinnitusearvaminõ sai katsmisõgaq kinnütet
3714tuli tahtmine käega katsudatull himo käegaq perrä pruuviq
3715mine katsu, kas pesu on kuiv!mineq kumbiq kas mõsu om kuiv!
3716katsu natukenegi tasa olla!proomiq no veidükenegiq tassa ollaq!
3717katsume, kumb meist tugevam onkaemiq perrä kua meist kõvõmb om
3718lapsed katsuvad, kas jää juba kannablatsõq pruumvaq perrä kas iä kand joq pääl
3719katsu ennast rutem riidesse saada!koedaq hindä innembähe rõivihe!
3720sõda oli rahvale rängaks katsumusekssõda oll rahvalõ väega rassõ kandaq
3721lauda, keldri, sauna, maja katusealunelauda- keldri- sanna- tarõpääline
3722tegime tule juurde katusealuse ka, et saaks vihma eest varju minnateimiq tulõ manoq varoalodsõ kah et saasiq vihmapakku minnäq
3723küll paneb kaua ennast riidessekülq pand hinnäst kauga rõivilõ
3724kauamängiv heliplaatkavvamängjä helütsõõr
3725töötas kaubandusestüüt kaubamüümisen
3726jae- ja hulgikaubandustüküviisi ja hulgaviisi müümine
3727kaubal peab olema kaubanduslik välimuskaubal piät olõma kauba vällänägemine
3728ostsin kaubitsejaeide käest õlutosti sahkrimoori käest olt
3729lehest lugesin, et poisikesed kaubitsevad koolis uimastitegalehest loi et tsuraq mööväq koolin hoimastit
3730kaudne kõneviis{kiil} kaudõnõ kõnnõviis kaudu kõnõq
3731kaudsed andmedkaudu näütäjäq
3732kaudsel teelümbrenuka
3733ta otse nii ei öelnud, kuid kaudselt tuli see asi väljatä õkva nii es ütleq a kaudõ tull tuu asi vällä
3734lõpeta see kaudselt rääkimine, ütle otse välja!jätäq taa kaudu kõnõlõminõ ütleq õkva vällä!
3735läksin Võrust Põlva kaudu Tartusselätsi Võrolt üle Põlva Tartohe
3736teise tuppa saad ainult selle ukse kaudutõistõ tarrõ saat õnnõ läbi seo ussõ
3737kuulsin sellest asjast ühe tuttava kaudukuuli tuust asast üte tutva käest
3738ma sain ajalehe kaudu teadama sai aolehest teedäq
3739kas te sõidate maad või merd kaudu?kas tiiq sõidat maad vai merd piten?
3740kauge sugulanekavvõst sugulanõ
3741kauge külalinekavvõlinõ küläline
3742kauge maa tahakavvõlidsõ maa taadõ
3743kui kaugel pood on?kuq kavvõndan puut om?
3744aastalõpp pole enam kaugelaastagalõpp olõ-iq inämb kavvõn
3745elab kaugeleläs kaugõ maa takan
3746kaugemalkavvõmban kavvõmbal kavvõhõmbal
3747kaugemalekavvõmbahe kavvõmbalõ kavvõhõmpa
3748ta tuli siia väga kaugelttä tull siiäq väega kavvõndast
3749kohal oli kaugelt üle saja inimeseplatsin oll kõvva päält saa inemise
3750kaugemaltkavvõmbast kavvõmbalt kavvõhõmbalt
3751äike kaugenes pikkamöödapikne läts aigopiten kavvõmbahe
3752sõbrad on teineteisest aastatega kaugenenudsõbraq ommaq ütstõõsõlõ aastidõgaq võõras jäänüq
3753see koht on siit kilomeetri kauguselsinnäq om kilometri maad
3754kaugus aia nurgast selle majanikavvõhus aia nukast tuu majaniq
3755tema poeg õpib ülikoolis kaugõppestäl poig om ülikoolin kavvõltopja
3756ta sai kaugõppes kõrghariduse kättetä sai hindäle kavvõltopmisõgaq ülikooliharidusõ kätte
3757kaunarikaskõdrikanõ kõdõrva kõdriganõ
3758hernel on juba noored õhukesed kaunad küljeshernel ommaq jo lakakõsõq külen
3759see on väga kaunis paikseo om väega illos kotus
3760väljas on juba kaunis pimedaks läinudvälän om joba küländkiq pümmes lännüq
3761see söök sai kaunis heaseo süük sai peris hää
3762kaunistasime saali lilledegamiiq tei saali lillegaq ilosas
3763rahvarõivaid kaunistatakse tikanditegarahvarõivit kirätäs kirjogaq
3764tuba oli kaunistatudtarõ oll ärq ehitet
3765kaunistustega pildiraamilostuisigaq pildiraam
3766sirgus kaunitarikskasvi üle külä ilosas tütrigus
3767uba ja hernes on kaunviljaduba ni herneh ommaq kõdraviläq
3768toidukaubadsöögikraam
3769ma tegin temaga kauba mahama tei timägaq kauba kokko
3770istub nädalate kaupa raamatu tagaist nädälide viisi raamadu takan
3771kahekaupakatõviisi katsildõ paarildõ paariviisi
3772kauples endale palka juurdekaubõl hindäle palka manoq
3773laadal saab igasuguste asjadega kaubeldalaadu pääl saa egäsugust kraami müüskelläq
3774kauplusest tuleb leiba tuuapoodist tulõ leibä tuvvaq
3775puukausstaavits tõhvits
3776röövel lasti tohutu suure kautsjoni eest vabadusserüüvli lasti perädü suurõ taganusraha vasta vallalõ
3777neil polnud kavaski linna minnanäil olõ-õs liinaminek plaaningiq
3778mis sul homme kavas on?miä sul hummõn plaanin om?
3779neil ei olnud seda kavaskinäil olõ-õs säänest plaanigiq
3780tüdrukul on mitu kavaleritütrigul om mitu kavaliiri
3781vabadusristi kavalervabahusõristi kavaliir
3782mida sa homme teha kavatsed?midä sa hummõn tetäq plaanitsõt?
3783kavatsesin talle veel midagi öelda, aga ta oli juba ära läinudmärge tälle viil midägiq üteldäq a ärq oll jo lännüq
3784kas sa kavatsed haigeks jääda?kas sa plaanitsõt haigõs jäiäq?
3785ta ei kavatsenudki mehele minnatä hamadsõgi es mehele minnäq
3786mul on kavatsus kooli minnamul om plaan kuuli minnäq
3787kederluukiirmeluu põlvõkeeri
3788põlvekederpõlvõkeeri
3789potikederpotipüür
3790tal on kee kaelastäl om kaalakõrd kaalan
3791maasikakeedismaaskasahvt
3792keedunõu oli liha täiskeedoannom oll lihha täüs
3793keedukartulidkeedükardohkaq
3794kedagikedägiq
3795keelekorralduskeelekõrraldus
3796keelkondkiilkund
3797keelt peksmalõksutama vohkatama
3798keeletoimetajakeeletoimõndaja keelevaht
3799keelel oli, aga öelda ei saanudsõnaq niguq haarõtiq suust
3800ema keelas lastel tiigi äärde mineku äraimä karist latsil lumbi viirde minegi ärq
3801keeldusin edasi minemastma olõ-s inämb nõun edesi minemä
3802uudiskeelendvahtsõnõ sõna vahtsõnõ keelenättüs
3803ära keelita, ma lähen niikuinii!pallõlgu-iq ma nigunii lää!
3804võru-, setu-, eesti-, vene-, ingliskeelnevõro- seto- eesti- vinne- inglüsekeeline
3805kartulid keesid liiga pikaltkardohkaq keiq ülearvo pikält
3806keev vesikiivä vesi
3807pane kohvivesi keema!panõq kohvivesi minemä!
3808võta keep vihma kaitseks peale!võtaq vihmarõivas pääle!
3809keera uks lukust lahti!käänäq uss vallalõ!
3810kui lõng korrutades väga keerdu läheb, siis löövad liigsed keerud sisseku lang iskin pallo kiirdo saa sõs lööväq kuuruq sisse
3811keerdu (minema)kiirdo keerüssihe köörüssihe minemä
3812õngenöör läks keerduõngõnüür läts kiirdo
3813üleliigselt keerduskuurdu kuurdliganõ kuurunõ
3814telefonijuhe on keerdustelehvonijuheq om keeron
3815keermeluukeeriluu
3816keeristormpöörüstorm
3817esimesed tantsijad keerlevad tantsupõrandaledimädseq tandsjaq keerotasõq tandsoplatsi pääl
3818jutt keerleb ühe ja sama asja ümberjutt käü üte ja tuusama asa ümbre
3819keeruline küünal, kringelkiirdliganõ künnäl krõngli
3820see ei ole niisama, see on üks keeruline värktuu olõ-iq niisama tuu om üts jooniklinõ värk
3821see on väga keeruline tööseo om väega rassõ tüü
3822keerulised ajadrassõq aoq
3823mees ja naine keerutasid tantsumiis naasõgaq keerodiq tandso
3824keerutas pika köiekeerot pikä köüdse
3825tuul keerutab tolmu ülestuul käänd tolmu üles
3826keedab teed, kartuleid, putrukiit tsäid kardohkit putro
3827see tüdruk on väga ilusa kehakujugatuu latskõnõ om väega ilosa ihoplaanigaq
3828kehastas näidendis peaosalistmänge näütemängon päätegeläst
3829kehitasin õlgunõsti kergüti tõmmassi olgõ
3830mees kehitab püksemiis kergütäs pükse
3831kehitasin koti paremini selgakobisti koti parõmbahe sälgä
3832seadus kehtestati 1. jaanuarilsäädüs panti 1 vahtsõaastakuu pääväl masma
3833kohus tunnistas lepingu kehtetukskohus lugi lepingu tühäs
3834kehtetu lepingtühi leping
3835kui kaua pass kehtib?ku kavva pass jovvun om?
3836kehtiv seadus, raha, dokumentmasva säädüs raha papõr
3837mullu oli kehv aastaminevaasta oll oholinõ aastaig
3838kehvapoolnekehvälik kehväkene
3839tänavu tuli oder selline kehvapoolnetimahavva tull kesv sääne kehväne
3840mul läheb elu kehvastimul elo lätt kehväste
3841siin on kõik nii kehvasti, et halb peale vaadatatan om kõik nii nurõldõ et halv pääle kaiaq
3842perekond elas suures kehvusespereq elli puudusõn
3843käi korralikult, ära keksi!käüq kõrdapiten keksiskelegu-iq!
3844keksib oma uute asjadegakeks ummi vahtsidõ asjogaq
3845kui keksima hakkad, saad ühe touku hüppämä tulõt saat liti ärq
3846keldripealnepäälik
3847lapsed läksid õue kelgutamalatsõq lätsiq vällä liugu laskma
3848palgiveokelkotsaregi peräregi
3849kukkus kelgult mahasattõ peräriikese päält maaha
3850kella pendelkellätila tiksli
3851kellapommkelläkukk punnar pomm
3852magasime kella kümnenimagasimiq kelläniq kümneniq
3853kirikukella hakati löömakerigukellä naati lüümä
3854vaat kus kelm!kaeq kos vikur!
3855mehel oli kõhukelme katkimehel oll kõtukesi katski
3856kelmeid täis, kelmelinekelmine
3857kelmikas mõte, naeratuskelmlik mõtõq naarahtus
3858kelmikas nägunaaruskinõ nägo
3859kelmikad silmadkelmliguq silmäq
3860kelpa katmaotskatust katma
3861kaera külvatakse keltsalekaara külbetäs keldsä pääle
3862kui kelts ära sulab, läheb maa kuivemaksku kõnts alt ärq lätt sis lätt maa kuivõmbas
3863umbrohtu hävitati kemikaalidegahaina häötedi kihvtegaq
3864fotokemikaalidfotokemikaaliq
3865Juula on õige kena näoga tüdruk, kohe kena otsa vaadataJuula om õigõq kinä näogaq tütrik õkva illos pääle kaiaq
3866pole viga, päris kena tüdrukegaq hätä ei olõq õigõq krõõtsa tütrik
3867mul vanamees pressis ikka pükstele viigid ka sisse, siis oli nagu kenam välja minnamul vanamiis presse iks püksele pruhviq ka sisse sis oll niguq sündsämb vällä minnäq
3868lapsed olid kenasti riideslatsõq olliq ilosalõ rõivin
3869nad elavad üsna kenastinä eläseq peris kinäste
3870räägi temaga kenasti!kõnõlõq timägaq viisakahe!
3871teenin selle tööga väga kenastiteeni seo tüügaq väega viisakalõ
3872lapsed kepslevad õuellatsõq tirkõlõsõq moro pääl
3873keraskerän rutsakallaq rupskallaq
3874kerrarutsakuhe rutsakulõ
3875tõmbab ennast heina peale kerratõmbas hindä haina pääle rutsakulõ
3876keraamiline tellispalotõt savikivi
3877keraamilised esemedsaviasakõsõq
3878keraamiline vaassavivaas
3879keraamiline pliitkeraamilinõ pliit
3880parkisin oma kere täispargõ uma kere täüs
3881kui autol mootor ja istmed ära varastatakse, jääb kere järeleku autol motor ja istmõq ärq varastõdasõq jääs koso perrä
3882kere on helekõtt nakkas hambidõ pääle nurisõma
3883kerge riietusegakerge rõivagaq
3884kerge einekerge süük
3885kerge ehituskerge ehitüs
3886võistleb kergekaalusvõistlõs kergenkaalun
3887kergekäeline lubadus, süüdistusperrämõtlõmaldaq lubahus süüspandminõ
3888kergemaltkergembähe kergembäle
3889kõndis kergeltkäve kõpsnahe
3890võttis kergelt leilivõtt kergüisi lõunõt
3891kergemeelne (naine)herekene here hergonõ haidakunõ heigonõ
3892kergemeelselt käitumahojotama hudotama hajolõma hojotõllõma
3893kergemeelsed elukombedkergemiilseq elokumbõq
3894meenutas noorpõlves tehtud kergemeelsusitulõt noorõn tettüisi tükke miilde
3895selle tööga saime kergesti hakkamaseo tüügaq saimiq lihtsähe toimõ
3896olime liiga kergesti riidesollimiq pallo kergele rõivin
3897petised tüssasid kergeusklikku ostjatpetüsseq nööreq kergeheuskjat ostjat
3898pärm kergitab tainastsepp nõsõtas tahast
3899kerglane juttkergegene jutt
3900pane lõngad kerilaudadele!panõq langaq keri pääle!
3901maapind kerkibmaa nõsõs
3902saiataigen kerkib hästisaiatahas nõsõs häste
3903pärm paneb taigna kerkimapärm pand kohetusõ käümä
3904keda (siis)kedäs
3905kellega (siis)kinkas
3906kellegakinkaq
3907keset teedkesk tiid
3908keset õuekest morro
3909keskaegne inimenekeskao inemine
3910keskaegsed sõjadkeskao sõaq
3911laud oli toa keskellaud oll tarõ kesken
3912sõprade keskelsõprogaq
3913müra ei lase mul keskendudamürä lasõ-iq mul hinnäst kokko võttaq
3914eelmisel nädalal keskendusin lugemiseleminevä nätäl ma õnnõ loi
3915kogu mu tähelepanu keskendus eelseisvale eksamilevõti hindä eksämi aos kokko
3916tal on keskharidustäl om keskharidus
3917omandas õhtukoolis keskharidusesai õdagukoolin keskharidusõ
3918võta latist kinni keskkohale ligemalt!võtaq latist keskembält kinniq!
3919tahke, vedel, happeline, leeliseline keskkondtahhe vetel happalinõ lipõnõ keskkund
3920kahjulikud jäätmed saastavad keskkondakaholiguq jätüseq tsurkvaq keskkunda
3921keskkonnakatastroofkeskkunnahäötüs
3922keskkonnaministerkeskkunnaministri
3923milline on sotsiaalne keskkond?määntse olõmisõgaq keskkund om?
3924korter asub kesklinnaskortin om liinasüämen
3925too sealt kolmest raamatust see keskmine mulle!tuuq säält kolmõst raamadust tuu vahemanõ mullõ!
3926kuu keskmine temperatuurkuu keskmäne õhulämmi
3927keskne tegelanepäätegeläne
3928see luuletus on tal keskpäraneseo luulõtus olõ-iq täl ei hää ei halv
3929keskpäraste võimetega inimenekeskmädse annigaq inemine
3930keskpärane meesom miis ja ei olõq kah
3931kesklinna ärikeskuskeskliina ärikeskus
3932poeg ostis endale korteri ja elab nüüd päris keskusespoig ost hindäle kortina ni eläs noq peris keskusõn
3933madu oli ära läinud, kest oli maha jäänudsiug oll ärq lännüq nahk oll maaha jäänüq
3934pähkli kestadpähkme koorõq
3935abielu kestel soetatud varaabielo joosul soetõt varandus
3936kestendavsoomõnõ soomõtaja
3937nahk kestendabnahk soomõtas
3938kestev rõõm, valu, mõjupikäaolinõ rõõm halu mõjo
3939ei taha seda kestvat piinataha-iq taad pikkä vaivlõmist
3940meie teekond kestis mitu kuudmiiq olli mitu kuud reisi pääl
3941vahetund kestab 10 minutittunnivaheq om 10 minotit
3942kaua sul need pastlad kestavad?kavva sul neoq tsuvvaq vasta lööväq?
3943see raha ei kesta sul kauataa raha lüü-iq sul kavva vasta
3944sauna kasutamise kestus on üks tundsanna pruukmisõ aig om üts tunn
3945sõidu kestus on viis tundisõit om viis tunni pikk
3946filmi kestusfilmi pikkus
3947(arvuti) kõvaketaspuutri kõvatsõõr
3948koer on keti otsaspini om keti otsan
3949ketilülijakk jakahus lüll
3950kevadel pääsevad veed jooksmakeväjä päseseq viiq juuskma
3951ilmad läksid järjest kevadisemaksilmaq lätsiq kõrrast keväjädsembäs
3952kevaditi on siin väga iluskeväjide om siin väega illos
3953ära kaeble siin, mine metsa ja korja kevadkogritsaid!kaivõlgu-iq tan mineq mõtsa ja korjaq huunissõ!
3954võttis lusikatäie kibedat rohtuvõtt luidsatävve mõrro rohto
3955valab kibedaid pisaraidikk halusalõ
3956kurk on pisut kibekurk om vähäkene hallus
3957ta on küllalt kibedaid päevi näinudtäl om küländ rassõ elo olnuq
3958kibe olema, kibedalt maitsemamõrkama
3959söök oli nii soolane, et praegu veel on kibe maitse suussüük oll nii soolanõ et parlaq viil mõrkas suuhn vasta
3960kibehapumõrohapu
3961vihmaga tuleb odrale kibe maitse juurdevihmagaq tulõ kesväle viha maik manoq
3962kibe heinaaegkipõ hainang
3963see maksab sulle kibedasti kätteseo tege sullõ halusalõ tasa
3964tüdruk hakkas kibedasti nutmatütrik naas halusahe ikma
3965rohu kibedus tõi pisarad silmaroho mõrohus tõi vii silmä
3966üleliigse kibedusegaülearvo mõro
3967kibelesin väga, olin nagu süte pealolli väega kibõnin niguq hütsi pääl
3968ise kibeleb ja teist ka veel kiirustab takkaesiq kiimaskõllõs sis tõist ka viil kihotas
3969kiprakäprä köprä kipra
3970kipraskäbrän köbrän kibran
3971otsmik on kiprasots om käbrän
3972raskest elust kibestunudrassõ elo pääle ärq kalõhunuq
3973kibestunud hingegakalõhunu hingegaq
3974see on üks kibestunud inimenetaa om üts kalõhunuq inemine
3975meeste hulgas võttis maad kibestumusmeheq süändüq ärq
3976tunneb kibestustom ärq torssunuq
3977kibuga visatakse saunas leilikipikesegaq hiidetäs sannan lõunat
3978õlu on kapasoluq om käsko seen
3979kibuvitsamarioravitsamari tahtamari
3980see on kidakeelne meestaa om umb miis
3981rotid kisklevad aida lae peal, nii et kidin ja kädin käibvõhluq võtvaq aida lae pääl nii et kitsin ja kätsin käü
3982(käe)liigesed kidisevad nagu vähid kotiskäejakuq kidsiseseq niguq vähäq kotin
3983rotid kidistavad pööningulrotiq kidsistäseq tarõ pääl
3984taimed jäid pärast istutamist kidumaloomaq jäiq päält kükkämist närbelemä
3985ta on kidura kasvugatä om kasvolt närb
3986vili on kidura peaga, kaks-kolm tera peasvili om tihu päägaq kats-kolm terrä pään
3987kapsataimed on tänavu kiduradkapstaloomaq ommaq timahavva tihnadsõq
3988kiduravõitukehvälik närblik rängäne kehväpoolinõ
3989tänav kihab inimestestinemiisi oll huulidsa pääl niguq tsibisi
3990uudis pani kogu küla kihamasõnnom pand külä elämä
3991kellel selg kiheleb, küll see sauna kütabkinkal sälg süüdäs küll tuu sanna kütt
3992paranev haav kihelebsüttüv haav kivõndõlõs
3993on selle kihelkonna inimeneom seo kihla inemine
3994kihiline küpsetiskõrrutus
3995kihilist küpsetist tegemakõrrutama
3996limonaad kihiseblimmunaat aja kibõnit
3997tüdrukul oli kange kihk mehele minnatütrigul oll kõva himo mehele minnäq
3998reisikihkreisihimo
3999mul oli kihk vaadatamul oll himo kaiaq
4000nad kihlusid maikuusnääq kinnüdiq umaq kihlaq lehekuun
4001kihla vedamakihla vidämä lepmä
4002veame kihla!lepümiq!
4003lapsed aetakse (heina)kihi peale heina sõkkumalatsõq aiasõq kihi pääle haina sõkma
4004kevadine lumi on (sama hea väetis) nagu kiht sõnnikut põllu pealkeväjäne lumi om niguq kõrd sitta põllu pääl
4005see kiht läheb teil liiga kõrgeksseo lado lätt teil pallo paksus
4006kihulased on sääsest väiksemad putukadtsämbläseq ommaq kiholasõst vähämbäq mutigaq
4007kirub iseennast maapõhjavand esiqhinnäst maapõhja
4008vastu õhtut muutuvad kihulased väga kurjaksvasta õdagut lääväq mualasõq väega hõelas
4009ära kihuta!kupatagu-iq!
4010autod kihutasid tee ääres seisjaist möödamassinaq virodiq tii veeren saisjist müüdä
4011koer kihutas kassi puu otsapini kupat kassi puu otsa
4012sõida ometi mõistlikult, mis sa kihutad!sõidaq no mõistligult midä sa kupatat!
4013kihutab rahvast mässulekihotas rahvast mässämä
4014mul süda kihvatab sees iga halva asja pärastõga halva asa peräst mul süä seen kihvahtas
4015tema silmades kihvatas kadedus ja vihatimä silmin pälgäht kadõhus ni viha
4016see on kiiduväärt algatusseo om kittäq iistvõtminõ
4017kiiguta laps magama!hällüdäq lats magama!
4018pakku oli proovitud kiiluga lõhki ajadapakku oll proomit vajagaq lahki aiaq
4019taadi pealagi on juba kiilastaadi päälagi om joba palas
4020tee peal oli kiilasjäätii pääl oll hiilesijä
4021kiini jooksmakiiniskellemä
4022ta on minusse väga kiindunudtä väega hoit minno
4023ma kiindusin temassetä sai mullõ väega armsas
4024tegi oma tööd kiindumusegatekk umma tüüd süämegaq
4025laserkiirlasõrjutt
4026kiirabiautokipõtohtrimassin
4027ta viidi kiirabiga haiglassekipõtohtri vei timä haigõmajja
4028häda oli nii suur, et kutsusin kiirabi väljahädä oll nii suur et kutsõ kipõtohtri vällä
4029selle tööga pole kiiretseo tüügaq olõ-iq kipõt
4030mul on üks kiire asi ajadamul om üts rutulinõ asi aiaq
4031kiire kõnniga meesvirga astmisõgaq miis
4032saabus kiireloomuline informatsioontull rutulinõ teedüs
4033sõida kiiremini!sõidaq kõvõmbahe!
4034tule kiiremini!tulõq kipõmbalõ!
4035kiirendasin sammunaksi kipõmbahe astma
4036kiirenesvõtt huu sisse
4037sa sõidad liiga kiirestisa sõidat pallo kõvva
4038hakkas kiiresti minemalahas minemä
4039ta läks minust kiiresti möödatä läts niguq nuudsahti minost müüdä
4040ahi kiirgab soojustahi hõõhkas lämmind
4041päike kiirgabpäiv kirgäs
4042tähed kiirgavad taevastäheq kirgäseq taivan
4043kiiritusravikirgüstohtõrdaminõ
4044kasvajale tehti kiiritusravikassuvhädäle tetti kirgüsravi
4045panin paberid kiirköitjassepanni paprõq kaasi vaihõlõ
4046kohe näha, et see sul kiiruga tehtud tööõkva nätäq et seo om sul ülejala tett tüü
4047kiiruga haarasin …joosu päält haari …
4048auto läheneb õige suure kiirusegaauto tulõ hüä hunnigaq süäqpoolõ
4049lisab kiirustand vunki manoq
4050auto kihutab hirmsa kiirusega möödaauto kupatas hirmsa kärogaq müüdä
4051sel mehel kiirust jätkub, ta teeb kõike kiirestitaal mehel om kibõhust viländ tä tege kõkkõ kibõhõhe
4052mis sa selle tööga nii väga kiirustad?miä sa tuu tüügaq nii väega ruttat?
4053ära mind töö juures tagant kiirustarututagu-iq minno tüü man
4054kiisad patta, vesi pealekusõq patta vesi pääle
4055kiiskadest keedetud kalasuppkusõliim
4056ja kus siis hakkas kiitlema!ja kost sis naas hinnäst kitmä!
4057ei ole kiitaolõ-iq kittäq
4058ta ei jõua ennast kuidagi ära kiitatä jovva-iq hinnäst kuikiq ärq ülendäq
4059maja katus on kiiva vajunudmaja katus om kõvõras vaonuq
4060tema elus kisub kõik kiivatäl tüküs elo summa minemä
4061see sein on natuke kiivasseo sain om vähä vildak
4062mul on väga kiivas meesmul om väega kahtlustaja miis
4063ta hiilib kikivarvul õuetä hiil kurõvarbil vällä
4064ajab kõrvad kikkiaja kõrvaq kirki
4065koeral on kõrvad kikkispinil ommaq kõrvaq kirgile
4066kapsataimed olid eile närtsinud, täna on juba kikkiskapstaloomaq olliq eeläq närvehtänüq täämbä ommaq jo kirgile
4067sattus varaste kildatrehvü vargidõ kampa
4068lõin külmunud liha küljest kirvega kildelei külmänü liha külest kirvõgaq kiltõ
4069korjas õuelt puukilde pliidi allakoras moro päält lastukõisi pliidi alaq
4070ta süda on kivistunudtimä süä om ärq kalõhunuq
4071klaas kukkus kivi peale peenikesteks kildudeksklaas sattõ kivi pääle pira-pinna
4072võim oli kitsa kildkonna käesvõim oll väiko pundi käen
4073see pole kellegi valitsus, üks kildkond ontaa olõ-iq määnegiq valitsus taa om üts klike
4074kilekottkilekott kiikott
4075kilekaanedkilekaasõq
4076kilestkilene kelmine
4077kaerajahust keedeti kiletkaarajahust tetti kiislat
4078naisel oli kile häälnaasõl oll killõ helü
4079tüdruk kiljatab, kui ehmubtütrik kihvahtas ku hiidüs
4080naised kiljusid, mehed naersidnaasõq kihviq meheq naariq
4081kilk on hall, rohutirts rohelinetarõritsik om hahk hainaritsik rohilinõ
4082kilkaminekiuhkna kirsminõ
4083kilksatustilahtus
4084kilksuminetilksnä
4085feodaalse killustatuse aegfeodaalsõ tükeldeolõgi aig
4086viie kilomeetri kauguselviis kilomiitret edesi
4087see siin on kilpjalg, teised on maarjasõnajaladseo om perissõnajalg tõõsõq ommaq maarjasõnajalaq
4088kilpnäärme haiguslik suureneminehõdso {m} kaalahiireq
4089laps on tal lausa kilu, ei tea, kas hoiab näljas või?lats om täl peris keebäts tiiäq kas hoit nälän vai?
4090vaat nüüd olen ma küll kimbatusesvot noq olõ ma külh plindrin
4091sattusin kimbatussema sattõ nüüblihe
4092ajas mind oma jutuga kimbatusseai minno uma jutugaq plindrihe
4093mis sa mind ometi kimbutad!no midä sa minno kiusat!
4094kimbutab kõiki oma nõudmistegakiusas kõiki ummi nõudmiisigaq
4095meest kimbutab ajahädamehel om kõikaig üts aohädä
4096ära kimbuta mind oma tahtmistega!vaivaku-iq minno ummi tahtmiisigaq!
4097haigus kimbutabhaigus vaivas
4098lillekimbudlillipundiq
4099selle asjaga ma jään kimpuseo asagaq ma jää pulka
4100vaata ette, võib-olla jääd kimpu!kaeq ette vaest köüdät hindä määntsehe põtalihe!
4101hea oli küll laenu võtta, aga nüüd oled kimpus, ei jõua ära makstahüä oll võttaq külh lainu a noq olõt põtalin jovva-iq ärq massaq
4102kindel kõneviis{kiil} kimmäs kõnnõviis
4103tal on kindel kavatsus naine võttatäl om kimmäs nõu naist võttaq
4104ma seisan kindlal pinnal, ei kuku siit kuhugima saisa julgõ kotusõ pääl sata-iq siist kohegiq
4105kindlaks tegemaselges tegemä
4106silla lauad on kindlalt kinnisilla lavvaq ommaq kimmähe kinniq
4107ta on meist kindlasti kõige vanemtä om meist kimmähe kõõ vanõmb
4108tema pole kindlasti süüditimä olõ-iq kimmäle süüdü
4109tal jätkus kindlust lõpuni minnatäl jakku kimmüst lõpuniq minnäq
4110kindluse mõttes kontrollisin kõik veelkord ülekai kõik viilkõrd üle et kimmäs ollaq
4111keskaegne kindluskeskao kants
4112vaenlane piiras kindlust mitu nädalatvainlanõ piird liina mitu nädälit
4113tee kõige pehmemad kohad olid puupakkudega kindlustatudtii kõõ pehmembäq kotusõq olliq puupakkõgaq kimmämbäs tettüq
4114me kindlustame teie tellimuse kiire täitmisemiiq lupamiq tiiq telmise virka ärq täütäq
4115kindlus oli hästi kindlustatudkants oll väega kimmäs tett
4116hooned olid tulekahju vastu kindlustamatahuunõq olliq palamisõ vasta kimmätämäldäq
4117elukindlustuselokimmätüs elotaganus
4118autole tuleb kindlustus ära tehaauto kimmätüs tulõ ärq tetäq
4119tegin majale tulekahju vastu kindlustusetei majalõ tulõ vasta kinnütüse
4120puukingkolotka
4121laps sai kingituselats sai kingitüse
4122see vihm oli täna küll lausa taeva kingitus!seo vihm oll täämbä külh peris taivanõ and!
4123kingi see raamat mulle!kingiq seo raamat mullõ!
4124pane uks kinni!panõq uss kinniq!
4125olen sel nädalal tööga kinniolõ seo nätäl tüügaq pidessin
4126kõik autod on praegu kinni, sul tuleb oodatakõik massinaq ommaq parlaq pidehin sul tulõ uutaq
4127järv kasvab aeglaselt kinnijärv kasus aigopiten umbõ
4128kinni mätsimaärq sopsma
4129kinnine inimenekinniline inemine
4130kinnine luumurdkinniline luumurd
4131see oli kinnine nõupidamineseo oll kinniline nõvvupidämine
4132kinnised kingadummidsõq  V  kinnilidseq kängäq
4133istub päev läbi siin kinnises toasist kõik pääväkese tan ummitsõn tarõn
4134istub kinnisilmi päikse käesist päävä käen silmäq kinniq
4135kingakreemsaapamäär
4136tormab kinnisilmi hukatussesaat hindä pümmest pääst hukka
4137väljend kinnistus keelesütlemine jäi kiilde pidämä
4138kinnisvara hinnad tõusevadmaa hind nõsõs
4139kinnitab riiuli naeltega seinalelüü riioli naklogaq saina külge kinniq
4140notariaalselt kinnitatud koopianotari man kinnütet papõr
4141laps kinnitas endale, et kõik on hästilats kitt hindäle et kõik om häste
4142uuringud kinnitasid ta arvamustuurminõ tunnist timä arvamisõ õigõs
4143vetikad kinnitusid kivideleviikasvoq olliq kivve pääl kinniq
4144kinoseansskinovuur kinonäütämine
4145lähme kaheksasele kinoseansileläämiq kelläs katsas kinno
4146jalg ülalpool põlve on kintsjalg mäe puult põlvõ om kink
4147ta andis mulle terve seakintsutä and mullõ terve tsiakindsu
4148jäätisekiosk, ajalehekioskijätüseputka aoleheputka
4149ei julge istuda, see tool on väga kipakasjulgu-iq istuq seo tuul om väega ümbreminejä
4150tolm pani nina kipitamatolm pand nõna kipitsemä
4151jooksin läbi nõgeste, jalad kipitavadjoosi läbi nõgõsidõ jalaq nõglutasõq
4152käed kipitavad külmastkäeq söendäseq
4153loomad kipuvad aiamaaleeläjäq tüküseq tahramaa pääle
4154mis sa kipud siia teistele ette!miä sa tükit tahaq tõisilõ jalgo!
4155kipsplaathipskiplaat hipuskiplaat
4156naine on tal haiglane, on kiratsenud juba mitu aastatnaanõ om täl haigõnõ om joq mitu aastakka põdõnuq
4157mõru kirburohimõrohain kirphain
4158silme ees lööb kirendama, ei saa enam lugedasilmäq nakkasõq kiretämä saa-iq inämb lukõq
4159aas kirendas pääsusilmadest ja kullerkuppudestniit kiret pääsüsilmist ja kullõrkukõst
4160Tartu linn kirendas kui tulemeriTarto liin kiret ku üts tulõmeri
4161tema esinemine oli kiretu ja igavtimä ülesastminõ oll oigõ ja ikäv
4162kiretu pilk, näguhoimanõ kaehus loid nägo
4163esitas kiretult oma lookõnõl külmält uma luu
4164suhtu sellesse kiretultkaeq taad asja külmä kõtugaq
4165tema kireks on raamatudtäl om himo raamatit lukõq
4166noori valdas meeletu kirgnooril oll hirmsa tahtminõ pääl
4167poliitilised kired lõid lõkkelepoliitilidsõq tahtmisõq leiq palama
4168minekukirgminegikiim
4169selges taevas helendasid kirkad tähedselgen taivan olliq helksäq täheq
4170talvine päev oli külm ja kirgastalvõpäiv oll külm ni selge
4171kirkad värvidherksäq värmiq
4172kirglik meeshimolik miis
4173kirglik soov õppidasuur himo oppiq
4174ta on kirglik spordisõbertä om suur spordisõbõr
4175kald- V kursiivkiriliuhkakiri
4176poolpaks kiripaks kiri
4177kirjaliik, kirjatüüpkiräliik
4178kirja panemakirjä pandma
4179kirbukiritsibu
4180kiriklik leeriõpetuspääkuul liir
4181kirikupeapääpapp
4182kiristab hambaidrägistäs hambit
4183kirjakandja tõi ajalehed ja kaks kirjapostimiis tõi aoleheq ni kats kirja
4184eesti ja võru kirjakeeleesti ja võro kiräkiil
4185kirjalik vastus, eksamkirotõt vastus eksäm
4186see tuleb kirjalikult esitadaseo tulõ andaq paprõ pääl
4187kirjatudkiräline
4188poiss sai kirjandi eest viiepoiskõnõ sai kirändi iist viie
4189ma ei ole seda kirjanikku lugenudma olõ-iq taad kirämiist lugõnuq
4190kirjaoskajate protsent Aafrika riikides kasvab pidevaltkirätundjidõ protsent Aafrika riigen kasus kõik aig
4191keskajal oli suurem osa rahvast kirjaoskamatukeskaol tunnõ-õs suurõmb jago inemiisi kirjä
4192varga isikukirjeldus{m} varga tunnustäheq
4193uurimisülesande kirjeldusuurmisülesandõ seletüs
4194looduskirjeldusluudusõ kujotaminõ
4195kirju hobunetsaala
4196kirju lehmkires kiräs
4197kirjuta see üles!panõq seo kirja!
4198ma pole enam ammu emale kirjutanudma olõ-iq inämb kavva aigo imäle kirotanuq
4199välja kirjutamavällä kirotama
4200alla kirjutamaala kirotama kätt ala pandma
4201jõge mööda voolab jääkirmetjõkõ piten juusk ijäheüdü
4202hommikuks oli õhuke jääkirme tiigilhummogus oll väiko ijäkõrd lumbi pääl
4203kirsipuine, kirsipuustvislapuinõ
4204ostsin turult kirsseosti turust vislamarjo
4205kirtsutab ninatõmbas nõna vingu
4206nõustajanõvvutaja
4207mehed kirusid sõda, valitsust, raskeid aegumeheq vandsõq sõta valitsust rasõhit aigõ
4208vanamees oli vihane ja kirus mis kolevanamiis oll vihalinõ ni tsortõli ku jälle
4209kirumissõnavannungisõna
4210mul nina kirvendabmul nõnan süüdäs
4211kirvetera varrepoolne nurkkadsa
4212vigastas end kirvetera nurgagatekk hindäle kadsagaq vika
4213laasimiskirveslaasmiskirvõs ossakirvõs
4214kirvenägunägo niguq väits
4215kirvevarre võib liivapaberiga siledaks tehakuvvast või liivapaprõgaq tasotsõdaq
4216otsin mehi, kes tunneksid kirvetöödotsi miihi kiä mõistassiq kirvõtüüd tetäq
4217tõlge oli kehv kirvetööümbrepannus oll prostalt tett
4218laste kisa oli kaugele kuuldalatsi rüükmist oll kavvõndahe kuuldaq
4219mis kisa see siin on?mis larm taa siin om?
4220jooksin kisaga tuppajoosi röögügaq tarrõ
4221kisendab nagu siga aia vahelrüük niguq tsiga aia vaihõl
4222lehm kisendab, kui koju tahablehm ämmärdäs ku kodo taht
4223lapsed pistsid kisamalatsõq naksiq tänni
4224laps kisendas ennast hällis hingetukslats tänit hindä hällün hingpuhussilõ
4225kisendaminekirsminõ
4226kiskudegakisak
4227ahingu kisk oli murdnunudvästri kisa oll ärq murdunuq
4228hunt ja karu on kiskjadsusi ja kahr ommaq murdjaq eläjäq
4229kisklevad päevast päeva nagu kass ja koerkisklõsõq pääväst päivä niguq kass ja pini
4230lapsed kisklevad mänguasjade pärastlatsõq tsingõlõsõq asjo peräst
4231mis te kisklete kogu aeg!midäs tiiq tsingõlõt kõik aig!
4232koerad kisklevadpiniq purõlõsõq
4233pool tundi kiskusime, aga traktorit kraavist välja ei saanudpuul tunni rämmemi aq traktorit kraavist vällä es saaq
4234tõmbab silmad kissitõmbas silmäq pilukilõ
4235kissiskrissin
4236kitarrimuusika{nal} plõmpa-plõmpa
4237kitkub peenraidkitsk pindrit
4238kitsaks kitkutud kulmudahtas kakuduq kulmuq
4239kitku kanal suled ära!kakuq kana ärq!
4240kitku seale ohakaid ja jänesele heina!kakuq tsialõ ohtjit ja jänesele haina!
4241kitkusin porgandite vahelt umbrohtutässe põrknidõ sisest haina
4242kodu-, metskitskodo- mõtskits
4243seal elatakse väikses toas kitsalt koossääl eletäs väikon tarõn kitsalõ kuun
4244raha on vähe, peab kitsalt läbi ajamarahha om veidüq piät kasinalõ läbi ajama
4245ta on väga kitsarinnaline inimenetä om väega ahta meelegaq inemine
4246kitsarööpmeline raudteekitsa rüüpegaq raudtii
4247see palitu on sulle kitsasseo palit om sullõ kitsas
4248kitsa silmaringigakinniliidsi silmigaq
4249kitsemurakad on mustad vaarika moodi marjad, kasvavad metsas pika, püstise, teravate okastega varre otsaskahruvabarnaq ommaq mustaq vabarna muudu maraq kasusõq mõtsan pikä pistülidse terävide nõklogaq varrõ otsan
4250selline olukord kitsendas paljude noorte õppimisvõimalusisändseq asaluuq teiq hulga nuuri opmisvõimaluisi kasinambas
4251seal ei ole enam kitsendusisääl olõ-iq inämb piirdmiisi
4252ta on kitsi ja alati omakasu peal väljastä om sääne nähkärine ja kõgõ hindäkasu pääl välän
4253kitsikuses elamakitsusõn elämä
4254ta oli juba pikemat aega rahalises kitsikusestä oll jo pikembät aigo rahahädän
4255kitsikusse ajamaahtalõ ajama
4256sai kõvasti kitli pealesai kõva mäntli
4257kiudlumihöüdlumi
4258kiudpilvine taevaskivvanõ taivas
4259kiudpilvkiudpilv
4260hea kiuga linahää kiutsa lina
4261toidus peaks kiudaineid rohkem olemasöögin pidänüq kiudollust rohkõmb olõma
4262kõvaks ja kiuliseks läinud kaalikaskõvas ja kivvukadsõs lännüq kaal
4263kutsikas kiunataskutsik kiugaht
4264koer sai jalaga matsu ära, siis läks kiunudespini sai jalagaq liti ärq sõs läts vavvatõn
4265koer kiunub, kui tal on valuspini vaug ku täl hallus om
4266ära koera kiunuta!vingutagu-iq pinni!
4267tal on kiusakas nainetäl om kiusak naanõ
4268väiksemaid ei tohi kiusatavähämbit tohe-iq kiusadaq
4269kiuslik inimenekiustlanõ
4270kiuslik naineäiätäär
4271tüdruk abiellus vanemate kiustetütrik läts mehele vasta vanõmbidõ tahtmist
4272seda tegid sa küll kiustetuud teit saq õkva nimme
4273halva ilma kiustehalvast ilmast huulmaldaq
4274kiusujuttu ajamakiusama
4275settekivimsaistkiviq
4276tardkivimhüübkiviq
4277kivine kohtkivestü kivestik kivistik
4278maa oli kivinemaa oll kivve täüs
4279ta ei saanud oma kivinenud harjumustest lahtitä es saaq umist sisseharinuist kombist vallalõ
4280kivinenud pilk{m} saistunuq silmäq
4281väetis oli kuuris märjaks saanud ja kivistunudväetüs oll kuurin likõs saanuq ni ärq kivistünüq
4282lapsed kivistusid hirmustlatsõq kahmõhtuq hirmu peräst
4283asjad räägiti klaariksasaq kõnõldiq sirgõs  V  selges
4284paberid said klaarikspaprõq saiq kõrda
4285mulle meeldivad kõige rohkem valged klaaridmullõ miildüseq kõõ rohkõmb valgõq klaariq
4286valge klaar oli õunu täisvalgõ klaar oll ubinit täüs
4287mul on temaga vaja rahaasjad ära klaaridamul om vaia timägaq rahaasaq selges tetäq
4288taevas klaarubtaivas lätt selges
4289ilm klaarub!ilm selgüs ärq
4290oota kuni kohv klaaruboodaq nikaguq kohv ärq lauhtus!
4291aknaklaasaknõklaas
4292mis sa nende pitsidega jändad, võtame klaasist!mis sa naidõ pitsegaq jandat võtamiq takanast!
4293vaatas mulle klaasistunud pilguga otsaklaasitsidõ silmigaq kai mullõ otsa
4294klaasistunud silmadsaistunuq silmäq
4295juukseklamberhiussõnall
4296tõmbas uksehaagi klambri väljatõmmas ussõhaagi sinkli vällä
4297järsku klammerdus keegi ta käsivardeäkki haard kiäkiq timä käevarrõst kinniq
4298klantspaberklantspapõr
4299pealagi on klants nagu Peetruse palepäälagi om klants niguq Peetrusõ palõq
4300kingad löödi klantsimakängäq lüüdi läükmä
4301klappidega taskudklappõgaq karmaniq
4302kõrvaklapidkõrvaklapiq
4303neil on omavahel hea klappnääq passisõq umavaihõl häste kokko
4304ma ei leidnud temaga kuidagi klappima lövvä-es timägaq kuigimuudu õigõt klappi
4305kui kõik klapib, oleme homme juba kodusku kõik häste lätt olõmiq hummõn joba koton
4306nende iseloomud ei klapinääq sünnü-iq kokko
4307su jutus miski ei klapisu jutun om midägiq mädä
4308ta on mu kunagine klassikaaslanemiiq käve timägaq üten klassin
4309klassiruumklass
4310klassivendklassiveli
4311klassiõdeklassisõsar
4312muldade, kivimite klassidmulla- kivisordiq
4313sõitsin teise klassi vagunissõidi tõõsõ klassi vagonin
4314töölis-, alam-, kõrgklasstüüliisi klass alambklass korgklass
4315klassivastuoludklassitülüq
4316klassivõitlusklassivõidõlus
4317elav klassikelon klassik
4318kleepisin pildid albumissekleebe pildiq albummi
4319kleebi ümbrik kinni!kliimiq kuvõr kinniq!
4320savi kleepus labida külgesavi naas lapju külge kinniq
4321käed kleepuvadkäeq kliipväq
4322säär on verine, püksid kleepuvad külge, halb on käiasiir om verine püksiq nakatõlõsõq halv om kävvüq
4323kleidisabasabrak sabrusk
4324püsiklientalalinõ kundõ
4325palmid kasvavad soojas kliimavöötmespalmiq kasusõq lämmän ilmavüün
4326ema laskis pliidi ääres klimpe supi sisseimä lask pliidi veeren klõmpõ supi sisse
4327nagu klimp oleks kurgusniguq klimp olõssiq kurgun
4328käib nii raskete sammudega, et klaasiklirin tagakäü nii rasõhidõ sammõgaq et klaasitirksnä om takan
4329viskas kiviga, nii et klirin taga, ilmselt läks aknaklaas katkivisas kivigaq nii et tirak käve arvadaq aknõklaas läts katski
4330klirin käis, mine vaata, kas kass lõhkus nõu ära!tirahus käve mineq kaeq kas kass lahk anoma ärq!
4331aknad klirisesid, kui palgiauto mööda sõitisaknõq tirisiq ku palgiauto müüdä läts
4332pauk pani aknaklaasid klirisemakõmahus pand aknõklaasiq tirahtama
4333nad klobisid teda kõvastinääq kluhvõq tedä armõtuhe
4334see tainas ei taha kloppimist, seda peab tasa segamaseo tahas taha ei mölmist seod piät tassa segähämä
4335klopi oma riided lumest puhtaks!ropsiq umaq rõivaq lumõst puhtas!
4336kloppisin vaibad äraropsõ põrmandurõivaq ärq
4337süda hakkas suurest hirmust kloppimasüä naas seen pesmä nii kõvva pelgsi
4338kuulsin läbi une, et keegi klopib ukse tagakuuli läbi unõ et kiäkiq mütt ussõ takan
4339ta sai külapoiste käest kõvasti kloppidatä sai küläpoiskõisi käest armõdulõ pessäq
4340klopsid siit ja sealt, aga asja kokku ei saaklopitsõt siist ja säält a asja kokko ei saaq
4341kokku klopsimakokko loputama
4342klopsimineklopsna
4343klots on väiksem kui pakkklupp um vähämb ku plukk
4344tõi töö juurest klotse pliidi allatõi tüü mant kluppõ
4345nahktallaga kingad klõbisevadnahktallagaq kängäq klõbisõsõq
4346klõksatusklõksahus
4347klõksumineklõksna
4348need pole mingid tööriistad, need on lihtsalt ühed klõpatsidnaaq olõ-iq määntsegiq tüüriistaq naaq üteq klõbõnitsaq ommaq õnnõ
4349see inimene kipub teiste peale klähvimaseo inemine tüküs tõisigaq haukma
4350koalitsioonilepingliidoleping
4351koalitsioonivalitsusliidovalitsus
4352kuidas sa ometi nii koba oled!no kui sa ummõhtõ sääne puss olõt!
4353pime kobab kepiga teedpümme kumpas kepigaq tiid
4354kobas küll heintes, aga ei leidnud midagikumpõ külh haino seen no lövvä es midägiq
4355kui sa muidu ei tunne, koba käega!ku sa muido ei tunnõq kobiq käpägaq!
4356ära koba pimeduses!kumpku-iq pümmen ümbretsõõri!
4357viinamarjad kasvavad kobarasviinamaraq kasusõq tsähälikun
4358marjakobarmaratsauk
4359mehed seisavad kobaras koosmeheq saisvaq tsäräkun
4360karjamaad on kõik järve ääres ühes kobaraskaramaaq ommaq üten tsobarigun kõik järve veeren
4361kobaralinetsaukliganõ
4362paneb seemned heasse kobedasse muldapand siimneq hää kohila maa sisse
4363otsi endale midagi kobedamat selga!kaeq no hindäle midä parõmbat sälgä!
4364kobesta maad kapsajuure ümber!kohendaq maad ümbre kapstajuurõ!
4365kobi bussi peale, muidu jääd maha!kobiq bussi pääle muido jäät maaha!
4366kobin käis, kui hiired toa peal jooksidkõpin käve ku hiireq tarõ pääl joosiq
4367kas sa ütlesid midagi või su nahk kobises?kas sa ütliq midägiq vai su nahk kobisi?
4368ära kobise!jõbisku-iq tan!
4369õlu kobrutab kannusoluq vatutas kanni seen
4370südames kobrutab vihasüä om nii täüs et kas lahki lätt
4371tainas kobrutab üle kausiäärekohetus aja üle kausiveere
4372püstkodapinokoda
4373kodakondsuseta isikkodakundsusõldaq inemine
4374rääkisime oma vanast kodustkõnõlimiq umast vanast kodost
4375elame nüüd uues kodusnoq mi elä vahtsõn kodon
4376neil on väike, kuid ilus kodunäil om tsillokõnõ aq illos elämine
4377kodurahumajarahu
4378töötas mõnda aega oma kodukohas õpetajanaoll mõni aig uman kodopaigan oppaja
4379käisin kodukohta vaatamaskäve kodokotust kaeman
4380temast saab kodukäijatä nakkas kodo käümä
4381koduloomuuseumkodoluumuusõum
4382kodumaised kaubadumamainõ kraam
4383meie pere sööb ainult kodumaist toitumiiq pereq süü õnnõ umamaa süüki
4384koduses elus on tal raskusikodonõ elo om täl rassõ
4385kodused riided, töödkodorõivaq -tüüq
4386niikaua kui lapsed väiksed, on ema koduneniikavva kuq latsõq väikoq om imä koton
4387nende juures oli kõik nii kodunenäide man oll kõik niguq koton
4388üks poeg hulgub väljas, teine on koduneüts poig hulk välän tõõnõ om kodoelläi
4389see laps koduneb võõrastega kiirestiseo lats harinõs võõridõgaq ruttu
4390olen uues kohas juba kodunenudolõ joq vahtsõn paigan ärq harinuq
4391tulin koduntma tulli kotost
4392ta on kodustä om koton
4393ta on kodututäl olõ-iq koto
4394hoovikoer, õuekoermuropini
4395toakoertarõpini
4396sülekoerüsäpini
4397kas sa ostsid endale isase või emase koera?kas sa ostiq hindäle koirapini vai litapini?
4398koerake jooksis mehele järelerakõkõnõ juusk mehele perrä
4399koera ässitamatsuiatama putsutama võtatama
4400kui koerast on üle saadud, pead ka koera sabast üle saamaku üle pini om ärq astut sõs üle hanna ärq jätkuq sa astmaldaq
4401kui koerad koerapöörirohtu söövad, siis lähevad pööraseksku piniq maruhaina sööväq sõs lääväq marru
4402lapsed on koerust täislatsõq omma krantsust täüs
4403sellist headust polnud ma varem kogenudsäänest häädüst olõ es ma innembi tundnuq
4404olen oma elu jooksul üsna paljut kogenudma olõ uma elo joosul peris pallond läbi elänüq
4405kas sa oled midagi sellist varem kogenud?olõt sa midägiq säänest inne tundnuq?
4406ta tegi seda kogematatä kogõmaldaq tekk
4407mul kogemata juhtusmul tahtmaldaq johtu
4408ära usu teda, mul on temaga kurbi kogemusi!usku-iq tedä ma olõ timägaq naid häti nännüq!
4409vajalik eelnev töökogemuspiät olõma taa tüügaq harinuq
4410tal pole õpetajatöö kogemustoppaja tüü om tälle harinõmaldaq
4411ta on omandanud kogemusi välisministeeriumistä om tüütänüq välisministeeriümin
4412kogenematu töölinetüüline om harinõmaldaq
4413ma olen sellel alal kogenematuma olõ taa värgi pääle ull
4414küsi mõne kogenumakäest!küsüq mõnõ targõmba käest!
4415kogenud töömehedasatundjaq tüümeheq
4416riigikoguriigikogo
4417setu külakoguseto küläkogo
4418margikogumargikorjus
4419lugesin kogu jutu uuesti läbiloi terve jutu vahtsõst läbi
4420olin kogu õhtu kodusolli kõik õdaku koton
4421kogu aegkõik aig kõgõ kõõ ütesttüküst ütsiotsõ
4422jutud on raamatusse kogutudjutuq ommaq raamatuhe kuuduq
4423kogun auto ostmiseks rahakorja auto ostmisõs rahha
4424mees kohkus, kuid kogus end kohemiis hiitü aq toibu säälsaman ärq
4425las ma kogun ennast natukelas ma toibu veidükene
4426siia on palju inimesi kokku kogunenudsiiäq om hulga inemiisi kokko kogonuq
4427ma lähen välismaale, võib-olla koguni mitmeks kuuksma lää vällämaalõ või-ollaq esikiq mitmõs kuus
4428unustasin suure kiiruga selle asja koguni ärama unõhti hirmsa rutugaq seo asa peris ärq
4429eile tuli müügile uus kogus kaupaeeläq tull müüki vahtsõnõ ports kraami
4430lennuk tegi linna kohal mitu tiirulinnuk tekk liina kotsil mitu tsiiro
4431sina juba kohal!saq joba platsin!
4432olemegi kohalolõmigiq peräl
4433vaadake, et te kohal olete!kaegõq et ti olõman olõt!
4434pea kohalepää kotsilõ
4435asu kohale!võtaq platsi!
4436kohtumehe kohalekohtumehe asõmõ pääle
4437jõudsime kohalesaimiq peräle
4438kohalikud inimesedseo nuka rahvas
4439ma pole kohalikma olõ-iq seokandi inemine
4440kohalik omavalitsuskotsõpääline valitsus
4441ei tunne kohalikke olusidtunnõ-iq seo nuka elämist-olõmist
4442kohalik toituma süük
4443hooned on kaupluseks kohandatudhuunõq ommaq poodipidämises ümbre säedüq
4444vali külaskäiguks kohane aeg!kaeq külläminekis sündsä aig!
4445see on sinuvanusele kohane tööseo om suqvannudsõlõ paras tüü
4446kohanes pimedusegasilmü ärq
4447las ta kübeke kohaneb uue paigagalas tä kipõn harinõs vahtsõ kotusõgaq
4448kohati sajab rahet ja lundkotussidõ satas räüssä ja lummõ
4449ilmateade ütles, et täna sajab kohati vihmailmateedüstüs ütel et täämbä satas paiguldõ vihma
4450kohatud naljadsündmäldäq nalaq
4451kohatu käituminehindä ilodu ülevänpidämine
4452kohe algabõkva nakkas pääle
4453kui rästik on hammustanud, tuleb kohe arsti juurde minnaku siug om pandnuq tulõ järeldäq arsti manoq minnäq
4454maja asus kohe järve kaldalmaja oll õkvalt järve veeren
4455sööb kohe mitme mehe eestsüü õkva mitmõ mehe iist
4456kohenda oma asjad koomale!kobahtaq umaq asaq kuumbalõ!
4457kohendas end paremini istumakobist hinnäst parõmbahe istma
4458kohev muldkohhil maa
4459kohevad juuksedkahuskidsõq hiusõq
4460kuke suled olid kohevilkikka sulõq olliq kohovallaq
4461kohevile löömakohrutama kohrutõlõma
4462lööb heinad kohevile (kuivama)kohrutas hainaq üles
4463kohevile ajamahorgutama hõrgutama hõrsutama sorgutama
4464kas see oinas on sul kohi?kas seo oinas om sul lõigat?
4465mets kohisesmõts kahisi
4466see mees tuleb küll ära kohitseda, ei saa muidu rahutaa miis tulõ külh ärq kohhiq saa-iq muido rahhu
4467laps kohkus võõrast näheslats hiitü ku võõrast näkk
4468kohmas ukselt midagi vastumühäs ussõ päält midägiq vasta
4469perenaine kohmerdas tagatoaspernaanõ toskõrd tagatarõn
4470tee ometi kiiremini, mis sa seal kohmerdad!tiiq no ummõhtõ kipõmbahe midäs sa sääl kohmõrdat!
4471tunneb end seltskonnas kohmetunahäbendeles suurõ hulga võõridõ man
4472laps oli külaliste ees kohmetulats häbend võõrit
4473käed on külmast kohmetudkäeq ommaq külmäst ärq kohmõtanuq
4474kohmitses tükk aega ukse juures, enne kui tuppa astustohkõrd jupp aigo ussõ man inne ku tarrõ läts
4475seda kohta ei ole kaardile märgitudseod kotust olõ-iq kaardi pääle pant
4476kas see koht on vaba?kas seo plats  V  kotus om prii?
4477sai hea ja tasuva kohasai lämmä kotusõ pääle
4478otsi kõik kohad läbi!otsiq kõik nulgaq-kolgaq läbi!
4479see käib sinu kohtataa käü suq kotsilõ
4480ta on kohtlanetä om tsipa kinä
4481nad kohtlesid meid väga viisakaltnääq kammandiq miiqkaq väega sündsähe
4482sul pole õigust mind niiviisi kohelda!sul olõ-iq õigust muqkaq säänest muudu ümbre kävvüq!
4483nad ei oska lapsi koheldanääq mõista-iq latsigaq ümbre kävvüq
4484avalik, kinnine kohtuistungvallalinõ kinniline kohtupidämine
4485kohtuistung kuulutati avatukskohtupidämine tetti vallalidsõs
4486kohtulikult karistatudkohtu puult trahvit
4487kohtume homme samas kohassaamiq hummõn seosama kotusõ pääl kokko
4488ma ei tea sellest asjast nii palju, et kohtumõistjaks ollama tiiä-iq taast asast nii pallond et kohut mõistaq
4489vallakohtus olid vanasti kohtumehed, aga linnas ikka kohtunikudvallakohtun olliq vanast kohtumeheq a liinan iks kohtuherräq
4490abikohtunikabikohtumõistja
4491kohtuprotsess kestis mitu päevakohtupidämine käve mitu päivä
4492ta oli kohtu-uurija juures ülekuulamiseltedä kullõldi kohtu-uurja man üle
4493kohupiima tegemakohotama
4494tegin hapupiimast kohupiimakohodi hapnõpiimä ärq
4495kohupiimaks minemakohonõma
4496näppeid tegematäpmä
4497sõbra kohus on sõpra aidatasõbõr piät sõpra avitama
4498ta täitis ainult oma kohusttä tekk õnnõ tuud midä pidi
4499tema kohuseks pannakse …timä pääle arvatas …
4500kohtusse kaebamakohtuhe kaibama
4501kohut käimakohutõllõma kohtu pääl olõma
4502ei hakka ma temaga kohut käimanakka-iq ma timägaq kohutõlõma
4503see on kohtu otsustadaseo om annõt kohtu ärqarvamisõ huuldõ
4504kohtualunekohtualonõ sunnik†
4505kohtuasikohtuasi kohtukäümise asi
4506kohturingkondkohtujago
4507kõrgem kohusülemb kohus
4508madalama astme kohusalamb kohus
4509kohtupiirkondkohtukund
4510väga kohusetruu õpilaneväega kõrralik koolilats
4511ta on kohusetruu inimene, teda võib usaldadatä om kimmäs inemine timmä või uskuq
4512tegi seda üksnes kohusetundesttä tekk tuud pallalt kohussõst
4513sa oled kohustatud tekitatud kahju hüvitamasa piät kaho hääs tegemä
4514leping kohustab tööd õigeaegselt lõpetamalepüng käsk tüü õigõ ao pääle ärq tetäq
4515kohustun võla tasuma 15. septembrikslupa võla ärq massaq süküskuu 15 pääväs
4516see loeng on kõigile kohustuslikseod loengut piät kõik kullõma
4517kooliskäimine on kohustuslikkoolinkäümine om sunniviisiline
4518koer kohutas lapse ärapini hirmut latsõ ärq
4519ära lase end kohutada!lasku-iq hinnäst hiidütäq!
4520kohviubakohviuba
4521kohviveskikohviveski
4522kohvipakssago sakõ
4523koid on riided läbi närinudkariajajaq ommaq rõivaq ärq ajanuq
4524meremees heitis väsinult koilemeremiis oll väsünüq ni visas koi pääle pikäle
4525kanakoivadkanakindsuq
4526päikese käes on hea neid vanu kangeid koibi soojendadapääväpaistõl om hää naid vanno kangiid koivõ peesütäq
4527meil polnud neid mujale magama panna kui koikudelemeil olõ-s näid muialõ magalõ pandaq ku koikidõ pääle
4528riided on koitanudrõivaq ommaq koiõl ärq aeduq
4529vill on koitama läinudkoiq ommaq villa ärq koitanuq
4530koitanud puitjussutõt puu
4531hakkab juba koitmanakkas jo hahkama
4532päev juba koidabpäiv jo puhetas
4533mul hakkab koitma, mida ta öelda tahtisma nakka arvo saama midä tä üteldäq taht
4534tema isa on kooli kojameestimä esä oll koolitiinjä
4535mul auto kojamehed ei pühi hästi, peab vist uued ostmamul autol luvvaq pühi-iq häste piät vast vahtsõq ostma
4536ta tütar on koolis kokktäl tütär om koolin kokk
4537ta kutsuti naabri poole peokokakstä kutsuti naabri poolõ pidopernaasõs
4538sinuga kokku on meid nelisuqkaq üten om meid neli
4539pane oma asjad kokku!panõq umaq asaq kokko!
4540selle pärast pole vaja veel käsitsi kokku minna!tuu peräst olõ-iq vaia viil kässi piten kokko minnäq!
4541piim läheb kokkupiim lätt tükkü
4542tahtsin piimasuppi teha, aga piim läks kokkutahtsõ piimäsuppi tetäq aq piim tsäärätü ärq
4543see mees on eluaeg kokkuhoidlik olnudseo miis om eloaig hoitja olnuq
4544meil on kokkulepe ammu sõlmitudmeil om kaup ammuq kuun asi ammuq lepüt
4545marjade ja seente kokkuostmarjo ni siini kokkoostminõ
4546ta viis klaastaara hommikul kokkuostu äratä vei pudõliq ni purgiq ärq kokkoostu
4547kokkupandav nugakäänüspäägaq väits
4548nad väldivad kokkupuudetnä varivaq ütstõist
4549neil ei olnud mingit kokkupuudetnäil olõ-es määnestkiq putmist
4550kokkupõrkes said mõlemad autod kannatadakats autot sõidiq kokko ni mõlõmbaq saiq vika
4551huvide kokkupõrgehuvvõ vastaminek
4552relvastatud kokkupõrkes hukkus kolm inimestsõariistogaq kokkominekin sai kolm inemist hukka
4553kolamineroit
4554kolab küla pealkolk küllä piten
4555ringi kolamaümbre roitma longõrdõlõma lopõrdõlõma kollama
4556küll ma nägin koledat undkülh ma näi jället und
4557koledal kombeljället muudu
4558kole suur kiviarmõdu suur kivi
4559ära räägi selliseid koledusi!kõnõlgu-iq sändsit jälehüisi!
4560vanas majas oli igasugust kolivanan majan oll õgasugumast kolli
4561korja oma koli kokku!korjaq uma ask kokko!
4562kuuri all vedeles igasugust kolikuuri all videli õgasugumast trääni
4563kolib ära linnalätt ärq liina elämä
4564koli minu juurde!tulõq muq mano elämä!
4565ta kolis juba möödunud aastal siit äratimä kolõ joq minevaastaga siist ärq
4566ei tea, mis kolin kuuris on, kas poisid seal jälle müravad?ei tiiäq mis sääl kuurin tuu jõnksna om kas jälq poiskõsõq märräseq sääl?
4567kes see seal köögis kolistab?kiä tuu sääl köögin kollas?
4568oli koljutraumaga haiglasoll haigõmajan pääluu oll lahki lüüd
4569ajukoljuajokauss
4570kolkapatrioodidumanukaulliq
4571linane riie läks kolkides pehmeks ja siledakslinanõ rõivas läts kolkõn pehmes ja silles
4572kolgivad mehel selja nii pehmeks nagu kõhtkolkvaq mehel sälä nii pehmes niguq kõtt om
4573koll tuleb, kui te vait ei jää!pusa tulõ ku ti vaiki ei jääq!
4574tal on kollakad vuntsidtäl ommaq vahakadsõq vundsiq
4575kollakaspunanepihlõnõ
4576kollakasvalged hernedkõllakadsõq-valgõq herneq
4577kollakaspruun kartulkõllanõ-pruum kardohkas
4578ema küpsetas kollased koogidimä küdsi vahadsõq koogiq
4579kollaseks muutumakõllatsõs minemä kõllastuma
4580mesilasvaha on kollanemehidsevaha om kõllanõ
4581pruunikaskollased seenedkõrbvahadsõq seeneq
4582haiguskolletõvõpesä
4583lokaliseeris haiguskoldepiirdse tõvõpesä ärq
4584pinevuskollemäsüpesä
4585sõjakollesõapesä
4586töökollektiivtüü-ütisüs
4587tantsukollektiivtandsoütisüs
4588kollektiivne tööütine tüü kambatüü
4589margikollektsioonmargikorjus
4590heinamaal kollendavad kullerkupudhainamaal kõllõtasõq kullõrkukuq
4591taevas kollendas täiskuutaivan helkäs kõllanõ kuu
4592kõik põllud kolletasid, väga kuum suvi olikõik nurmõq kõlladiq väega kuum suvi oll
4593kased löövad juba kolletamakõoq lääväq joba kõllatsõs
4594haava lehed kolletavad varakulthaava leheq kulõtasõq varra
4595kolmene lapskolmõnõ lats
4596kolmikvennadkolmikõsõq veleq
4597kell on kolmveerand kakskell om kolmveeränd kats
4598autod sõitsid kolonnisautoq sõidiq üten joron
4599Prantsuse ja Inglise kolooniadprantsusõ- ja inglüsevõimumaaq
4600künnivareste kolooniamustvarõssidõ pesändüs
4601eestlaste koloonia Rootsiseestläisi kogohus Roodsin
4602omapärase koloriidigaesiqmuudu värmingugaq
4603koltunudkulõjanõ kulõhtunuq valõhtunuq
4604koltunud heinvalõhtunuq hain
4605rukkiterad lastakse veskikolusserüäq lastasõq kivikollo
4606võta oma peakolu eest ära, ma ei näe filmi!võtaq uma pääkolo iist ärq ma ei näeq kinno!
4607kombeline noormeesviisakas nuurmiis
4608sellistest asjadest ei ole kombekas rääkidasändsist asost olõ-iq sündsä kõnõldaq
4609komberdasin üle lävekopõrdi üle läve
4610koeral on jalg haige, aga ikka komberdab edasipinil om jalg haigõ a iks rudi edesi
4611sürja- ja permikomi keelsürä- ja permikomi kiil
4612kõrge lävi on, vaata, et sa ei komista!korgõ lävepakk om kaeq et sa ei kumastuq!
4613sellist kommetki ära harjuta endale külge!säänest muudugiq harotagu-iq hindäle mano!
4614heade kommetega poisshää viiegaq poiss
4615nagu isal on kombeks öelda: tule eile meile!esä viisi tulõq eeläq meile!
4616spordikommentaatorspordiseletäjä
4617kommertskoolärikuul kaubakuul
4618kommertsdirektorkommõrtsdirektri
4619siin om kompaktsed hooned, mitte hajusadtan ommaq kogosaq huunõq mitte lajalidsõq
4620kuulub linnavalitsuse kompetentsikäü liinavalitsusõ alaq
4621ebakompetentsuse tasandasatundmisõ piirest välläjoudminõ
4622arst kompis haige kõhtutohtri kumpõ haigõ kõttu
4623alaväärsuskomplekshindä halvaspidämise muting
4624lauanõude komplekttäüspart söögianomit
4625tekkisid komplikatsioonidvahtsõq hädäq tulliq manoq
4626komplimente tegemamakõtama
4627figuraalkompositsioon{m} kokkosäedüq kujoq
4628tee viinakompressi!panõq viinalapp pääle!
4629tal olid rasked kompsud käestäl olliq rassõq kompsuq käe otsan
4630mis komps sul kaenlas on?mis nutsak sul kangli all om?
4631konarlikku teed mööda on halb sõitakonarligadsõ tii pääl om halv sõita
4632vanker hüples külavahetee konarustelrattaq kargõliq kunarigadsõ külätii pääl
4633käsikirjas on veel konarusi, mis vajaksid lihvimistkäsikirän om viil sändsit kotussit miä olõssiq vaia üle kaiaq
4634kondab mööda ilmahulk ilma piten
4635kondiitrikaupluspekripuut
4636kondiitrikookpekrikuuk
4637kondine lihaluinõ liha
4638söö ometi, vaata. kui kondine sa oled!süüq no ummõhtõ kaeq määne keebäts sa olõt!
4639olgugiolkõq pääle et
4640konfidentsiaalne dokumentsalahanõ papõr
4641narkootikumid konfiskeeritinarkootiguq võediq ärq
4642relvakonfliktsõariistogaq kokkominek
4643konfliktsituatsioontülüolo tüllüminek
4644konfliktikolletülüpesä
4645kongus ninakonksnõna
4646mees oli kongus ninagamiis oll nuuknõnagaq
4647ärge visake konisid maha!visaku-iq suidsuotsõ maaha!
4648tema jutt oli konkreetnetä kõnõl selget juttu
4649lell punus konksudega köitlell lei tsankõgaq köüst kokko
4650tõmbas jalad konksutõmmas jalaq kronksu
4651konksu tõmbumatsangahtuma tsankuma
4652korraldati konkursstetti võidõlus
4653laulukonkurssvõikilaulminõ
4654ülikooli oli kõva konkurssülikuuli tahtjit oll pallo sissepäsemine oll rassõ
4655roheline konnhalas kunn rohilinõ kunn
4656järve äärest toodi kanadele konnakarpejärve veerest tuudi kanolõ kilikaukõ
4657konservikarpkondservitops kondservikarp
4658maja konserveeritimaja panti hoituma
4659vokaalid ja konsonandidvaba- ja peethelüq
4660heliline kaashäälik ja sulghäälikpuul- ja täüspeethelü
4661konsonantühendpeethelüütistüs
4662konspiratiivkortersalatarõ
4663puitkonstruktsioonpuuvärk
4664kahepoolsed konsultatsioonidnõvvupidämine
4665ära selle libedaga oma konte murra!lahku-iq seo nilbõgaq ummi luid ärq!
4666prügikonteinerprügükast
4667kaubakonteinerkaubakast
4668võtame kontakti!otsiq minno üles!
4669sõna tähendus selgub kontekstistsõna tähendüs tulõ jutust vällä
4670kontinentaalne kliimamaalinõ ilm maisõmaa ilmastu
4671linna tuli kahtlast kontingentiliina tull pätte manoq
4672kontsaplekkkundsaplekk
4673leivakontsleeväkands
4674esitas uue kontseptsioonitull vahtsõ arvosaamisõgaq vällä
4675mul on selle asja kohta oma kindel kontseptsioon olemasmul om taa asa kotsilõ uma kimmäs plaan olõman
4676lavastajal on oma kontseptsioonlavastajal om uma arvosaaminõ
4677kontuurkaartveerejuunigaq kaart
4678mis sa konutad siin, lähme ära koju!mis sa nokutat siin läämiq ärq kodo!
4679konutab siin omaettetuiotas tan umaette
4680konveiertöölinelinditüüline
4681signaalide konventsionaalsed tähendusedmärke kokkolepüdüq tähendüseq
4682koogutab ülemuste eeskumardõlõs ülembide iin
4683ema hakkab kooki küpsetamaimä nakkas kuuki küdsämä
4684tõmbas ennast valu pärast kookutõmmas hindä halust krõnksi
4685istub, selg kookusist sälg kõvõran
4686riiul on raamatute raskuse all kooldu vajunudriiol om raamatidõ rasõhusõ all luuka vaonuq
4687puud on lumest looka kooldunudpuuq ommaq lumõ all vaalunuq
4688ta koolitas ennast töö kõrvalt isetä koolit hinnäst tüü kõrvalt esiq
4689seal koolitatakse mitme eriala spetsialistesääl opatas mitmõ ammõdi asatundjit vällä
4690juukseid koolutamahiussit käändmä
4691suusaninad on ülespoole koolutatudsuusanõnaq ommaq ülespoolõ painutõduq
4692tõmmake koomale, siis mahun mina ka!tõmmakõq kuumbalõ sis maq ka mahu!
4693põrsad hoiavad külmaga koomalepõrsaq hoitvaq külmägaq hinnäst kogosampa
4694hoia suud koomale!hoiaq suud kogosampa!
4695hoidke end koomale!hoitkõq hinnäst kogosampa!
4696koomiline tegelaskujunalakujo
4697koer ajas koonu ligi ja nuusutaspini ai nõna manoq ja nuhut
4698hunt tõstis koonu taeva poolesusi nõst nuki taiva poolõ
4699koerakoonlasedpininukiq
4700koonda kõik oma tööd ühte kausta!korjaq kõik umaq tüüq ütte kausta kokko!
4701ettevõttes koondati kaks töötajatasotusõn tetti kats inemist vallalõ
4702noorte autorite koondisnuuri kirotajidõ ütisüs
4703Eesti jalgpallikoondisEesti jalgpallikogondus
4704suur osa elanikkonnast koondub linnadessesuur jago inemiisi lätt ärq liina
4705palju inimesi hukkus koonduslaagrispallo inemiisi sai vangilaagrin hukka
4706üksikult kasvav puu on suure koondegaütsindä kasuja puu om suurõ kuundõgaq
4707anna mulle ka, ära ole selline kooner!annaq mullõ kah olku-iq sääne ihnõqkoi!
4708riisusin piimalt kooreriibi piimä päält päälüse ärq
4709piimal on paks koor pealpiimäl om paks koorõkõrd pääl
4710jänesed on õunapuude koore kallal käinudjäneseq ommaq uibidõ kuurt jüränüq
4711paksu koorega õunadpaksu nahagaq ubinaq
4712maakoormaapõhi maapäälüne
4713pappkatuspapist katus
4714parem pool muna kui tühi koorparõmb um puul munna ku tühi kuur
4715koorijuhtkoorijuhataja
4716kooripealne (kirikus)tõra
4717töö oli koordineerimatatüü oll kõrraldamaldaq
4718kui on hea nülgija, küll siis nahk ka hästi koordubku hää nilgja om külh sõs nahk ka häste nilgus
4719koorekirnul oli all auk, pulk eeskoorõkärnil oll all mulk pulk iin
4720las ma koorin ka ruttu mõne kartuli!las maq ka koorahuda mõnõ kardohka!
4721rabarberit, puid koorimarabarbarit puid nilgma
4722laud oli koormatud söökide ja jookidegalavva pääl oll hulga süüki ja juuki
4723ta on sel nädalal väga koormatudtäl om seo nädäli väega pallo tüüd tetäq
4724talu on võlgadega koormatud talutalol ommaq võlaq pääl  V  sälän
4725mure koormab südantmurõq vaivas süänd
4726elektriliinid on õhtuti väga koormatudelektriliiniq ommaq õdagilt pallo vaivaduq
4727lapsed on õppimisega ülekoormatudlatsõq ommaq opmisõgaq väega ärq vaivaduq
4728õpilaste koormus on juba piisavalt suurkoolilatsil om joq küländ pallo koolitüüd tetäq
4729treeningu koormus peab olema võimetele vastavtriinmise rasõhus piät olõma tervüse perrä
4730peab panema sellised juhtmed, mis peavad suuremale koormusele vastusändseq juhtmõq piät pandma miä kannahtasõq suurõmbat kuurmat
4731munadest koorusid linnupojadmunnõ seest tulliq tsirgupojaq vällä
4732asjad on koos, võime minnaasaq ommaq kuun võimiq minnäq
4733nad on kogu aeg ninapidi koosnääq ommaq kõik aig nõnnapiten kuun
4734nad kasvasid koos ülesnääq kasviq üten
4735me elame koosmiiq elä üten
4736ta oli minuga koostä oll muqkaq üten
4737kooshoidevkuutsa
4738ega see Vene riik kaua koos püsi, aga praegu on veel koosega taa Vinne riik kavva kuun ei püsüq a põraq om viil tükün
4739tema tegevus on seadustega kooskõlastimä tege ummi asjo säädüse peri
4740huvide, vaadete, põhimõtete kooskõlahuvvõ ilmanägemise alossäädüisi klapminõ
4741kooskõlas arengukavagalätt arõngukavagaq kokko
4742kooskõlasta oma tegevus juhatajaga!lepüq umaq tegemiseq juhatajagaq kokko!
4743lõunasöök koosnes kolmest roastlõunas oll kolm süüki
4744vesi koosneb hapnikust ja vesinikustvesi sais kuun hapasnigust ja vesäsnigust
4745valitsuse koosseisvalitsusõ kuunsais
4746toimetus vallandati täies koosseisustoimõndus lasti kõgõ tävvegaq vallalõ
4747valitsuse koosseisu kuuluvad …valitsusõ liikmõq ommaq …
4748ta on koosseisuline töötajatä om nimekiräline tüütäjä
4749koosseisuvälinenimekiräst välän
4750lagunes koostläts lakja lagosi ärq
4751erineva koostisega ainederi kuustusõgaq ollusõq
4752kama koostises on kaer, herned, oad, rukiskama seen ommaq kaar herneq uaq rügä
4753rahvusvaheline majanduslik, kultuurialane koostööütine riikevaihõlinõ majanduslinõ tüü kultuuritüü
4754film valmis koostöös …filmi teiq …
4755aktusele järgneb väike koosviibiminepäält pidokogo om tsillokõnõ istminõ
4756igal mehel oli oma koot, reha ja vikategäl mehel oll uma kuut rihä ja vikaht
4757koodiliha pannakse süldi sissetjulguliha pandas süldi sisse
4758liha oli otsas, tagakoot veel oli allesliha oll läbi tagakunt viil oll
4759aastavanune laps juba koperdabaastagavannu lats jo kungitsõs
4760kopikalinetingäline kopkalinõ
4761ära pane märgi riideid hunnikusse, lähevad kopitama!pangu-iq ligõhit rõivit unikuhe koppusõq ärq!
4762jahu on kopitanudjauh om koppama lännüq
4763kopitama läinud vilikoppunuq vili
4764toas oli kopitushaistarõ oll koppõhaisu täüs
4765kas sa tahad, et ma oma põkatsi kopaga sulle tiigi kaevan?kas sa tahat et ma uma põkadsi tserbagugaq sullõ motsila tsungahta?
4766sea kopsud ja neerud on kupatatudtsia täüq ja rahuq ommaq ärq lähätedüq
4767tõmbas kopsud õhku täistõmmas tävvüq õhku täüs
4768kopsuhaigetäütõbinõ
4769saunas visatakse leili kopsikugasannan visatas lõunat kopakõsõgaq
4770koputas kopp-koppkoput kõpp-kõpp
4771korraskõrran
4772seal peres on lastel kõva kordsääl perren om latsil kõva kari pääl
4773siin majas pole korda ollagitan majan olõ-iq määnestkiq kõrda
4774kord ja jõukus on majasviisakas värk
4775nagu kord ja kohusnigu kõrd ja kohus
4776korraarmastajakõrrapitäi kõrrahoitja
4777ema oli meil väga korraarmastajaimä oll meil väega kõrrapitäi
4778ma ajan selle asja ise kordama õiõnda seo asa esiq ärq
4779neist poistest ei saa asja, sa pead selle ise korda ajamanaist poistõst saa-iq asja sa piät taa esiq üle kopsama
4780korda minemaõnnistuma õnnahtuma kõrda minemä
4781perekonnaluguperre lugu
4782kõik, mis ta ette võtab, läheb hästi kordakõik miä tä ette võtt õnnistus häste
4783see ei lähe mulle kordamullõ tuu ei putuq
4784mul läks see asi nii hästi korda, et sain kena kopikamul läts nii ilostõ kuttu tuu asi et kinä kopiga sai
4785korda saamaärq säädümä kõrda saama
4786oota, küll see asi isegi korda saab!oodaq kül seo asi esiq ärq säädüs!
4787olen ühe korra seal käinudolõ üte rehi sääl käünüq
4788seekordseovoori
4789see oli möödunud kevadel, kui ta esimest korda meie poole tulituu oll minevä keväjä ku tä edimäst kõrd miiq poolõ tull
4790ka meie olime kord nooredmiiq olõ ka kõrra noorõq olnuq
4791elu on kord juba sellineelo om joba kõrd sääne
4792nad ei kuulanud kordagi sõnanä es kullõq kõrd ka sõnna
4793raamatutel oli paks tolmukordraamatil oll paks tolmukõrd pääl
4794ei jäänud ühe korraga meelde, peab veel kordamajää-es üte kõrragaq miilde piät viil kõrdama
4795korda minu järel!ütleq mu perrä!
4796vaatasime lapse järele kordamöödamiiq kai last ütstõõsõ alaq
4797ta käib kordamööda taludes söömastä käü tallõ pite kõrro söömän
4798asi läheb kord-korralt hullemaksasi lätt kõrrast hullõmbas
4799järgmisel nädalal kordub kõik uuestitulõva nädäli nakkas kõik vahtsõst pääle
4800sündmused korduvadasaq kõrdasõq
4801millal selle saate kordust näidatakse?kuna seod saadõt vahtsõst näüdätäs?
4802kordusetendustiatritükü vahtsõstnäütämine
4803kordustrükkvahtsõsttrükmine
4804korduskündkõrdus
4805kare vesi teeb naha koredakskalg vesi tege naha korrõs
4806kore riiekorrõ rõivas
4807surija korises korra ja oligi läinudkuulja koraht ni ollgiq lännüq
4808kõht korisebkõtt nurras
4809kool vajab kolme koristajatkoolilõ om kolmõ kraamjat vaia
4810kas ma olen sulle mõni koristaja?kas ma olõ sul mõni kasija?
4811korista toad ära!kraamiq elämine ärq!
4812korista oma kondid!kaoq mu jalost!
4813kas sul on vili koristatud?kas sul om põld ärq pant?
4814korjas musti sõstraidnobõ sitikit
4815kannatanute abistamiseks tehti korjandushädäliidsi jaos korati rahha
4816ta oli väga vaene, sõbrad korraldasid korjandusetä oll väega vaenõ sõbraq panniq korjusõ kokko
4817peamine meekorje algab meil juunispäämine miikorjus nakkas meil piimäkuun
4818metsa all vedelesid loomakorjusedmõtsa all videliq lõpnuq eläjäq
4819kase-,kuuse-, männikorpkõo- kuusõkosk pedäjäkuur
4820korra läinud mees kalalekõrd lännüq miis kallo püüdmä
4821käin korra ärama käü kõrras ärq
4822korraga meenus ka mulle, kus ma teda näinud olenäkki tull mullõ ka miilde kon ma tedä nännüq olõ
4823korraga jäid kõik vaitäkki jäiq kõik vakka
4824mõlemad tõusid korraga püstimõlõmbaq tulliq kõrragaq pistü
4825toas valitses korralagedustarõ oll segi
4826korraldasin koosoleku, tantsuõhtu, näitusekõrraldi kuunolõgi tandsoõdagu näütüse
4827andis korralduse lahkudaand käsü ärq minnäq
4828keelekorralduskeelekõrraldus
4829metsakorraldusmõtsakõrraldus
4830korraldustoimkondkõrraldajakogo
4831see on tal täiesti korralik tööseo om täl tävveste ausa tüü
4832ta on korralik tüdruk, mitte mõni niisugunetä om kõrralinõ tütrik olõ-iq mõni sääne
4833see oli sulle päris korralikuks õppetunniksseo oll sullõ küländ hääs oppusõs
4834korralik autoausa massin
4835korralik meeskõrramiis
4836täna öösel magasin korralikulttäämbä üüse magasi kõrraperäst
4837korraline koosolekkõrralinõ kuunolõk
4838korraline professorkõrralinõ profesri
4839ta kutsus mind korrapealt enda juurdetä kutsõ minno aigoviitmäldäq hindä mano
4840asi sai korrapealt selgemaksasi sai õkva selgembäs
4841tuju läks korrapealt paremakstujo läts õkvalt parõmbas
4842haige hingamine muutus korrapärasemakshaigõ hingämine läts ütelidsembäs
4843öö möödus korrarikkumistetaüüse tetä-es määnestkiq trandulit
4844pandi toime tõsine korrarikkumineaeti rassõ trandul pistü
4845korratud söögiajadkõrraperäldäq süümisaoq
4846tuba on korratu ja koristamatatarõ om räpäkunõ ja kraammaldaq
4847poiss on korratu, jätab oma asjad igale poole vedelemapoiss om hoolõdu jätt umaq asaq õgalõ poolõ videlemä
4848korratu inimenerosmak sorso heenüs
4849korrektne riietus{m} kõrralidsõq rõivaq
4850perekonnaeluperreelo
4851korrektne keelekasutuskõrralik keeletarvitus
4852politsei on korrumpeerunudpolitsei pruuk ammõtit kurast ärq
4853teisel korruseltõõsõ kõrra pääl
4854korrutab vokiga lõngatimä isk voki pääl langa kokko
4855kui kaks korda korrutad lõnga kokku, siis sellest saab niitku katõ kõrra isit langa kokko sis tuu saa niit
4856korrutatud lõngast kampsunisitüst langast kamps
4857korrutab hommikust õhtuni üht ja samaseletäs hummogust õdaguniq ütte ja samma
4858hobune ehmus ja hakkas korskamahopõn hiitü ja naas nuurskama
4859kolisime uude korterisselätsimiq vahtsõhe kortinahe elämä
4860ma olin kooliajal sugulaste juures korterisma elli kooliaol sugulaisi man
4861riidel on kortsud seesrõival ommaq ründsüq seen
4862su riided on päris kortsu läinudsu rõivaq ommaq peris rüntsü lännüq
4863kortsunud seelikrüntsünüq ündrik
4864seelik on kortsunudprunts om kruntsunuq
4865kortsunud eseründsäk nürdsäk
4866ära pane kortsunud riiet selga!pangu-iq ründsütedüt rõivast sälgä!
4867nägu on kortsusnägo om käbrän
4868kortsutasin paberi kokkutsütsüdi paprõ kokko
4869kulmu kortsutama V   kolmu kärtso tõ:mbamaotsaedist körtsu kiskma
4870kahju korvamakinniq masma
4871kosimas käidi kahekesi, üks oli kosjaisakosan käüti katõgese üts oll kosaesä
4872tegi kosele vesirattatekk viisadangu pääle vesipöörä
4873kosmoselaevilmaruumilaiv
4874kosmoselendilmaruumireis
4875kas sa lastele kosti ka tõid?kas sa latsilõ kosti ka tõiq?
4876su jutt ei kosta siiasu jutt kosta-iq siiäq
4877mis hääled need õuest kostavad?mis helüq naaq väläst kuulusõq?
4878seinad kostavad läbisainaq kostvaq läbi
4879naabrite juurest ei kosta täna kippu ega kõppunaabridõ puult kuulõ-iq hellü ei vallu täämbä
4880oskab ise enda eest kostamõist esiq hindä iist kostaq
4881no mis sa kostad!no mis sa ütlet!
4882supelkostüümtsukõlusrõivas
4883kostüümikunstnikrõivakunstnik
4884ta on tublisti kosunudtä om hulga tublitsõmbas lännüq
4885kosub pikast haigusestpraavus pikäst tõbõst
4886sain vana hobuse, hakkasin teist kosutamasai vana hobõsõ naksi tõist koorutama
4887kosutav unihää uni
4888hakklihakotletmassinalihakäkk
4889kilekottkilekott kiikott
4890kui koju jõudsime, oli õues juba kottpimeku kodo joudsõmiq oll välän joba pihtpümme
4891kougib roobiga tuhaskougitsõs roobigaq tuha seen
4892kuumus kerkib üle kuuekümne kraadikuumus lätt ülekuvvõkümne kraadi
4893poisikesed kraaklesid küla vahelpoiskõsõq rääpeliq külä vaihõl
4894vares kraaksatas ja lendas minemavarõs vaagaht ja linnas minemä
4895enne külaliste tulekut peab toa ära kraamimainne küläliisi tulõkit piät tarõ ärq kraamma
4896kokku kraapimaroobitsõma ruupma kokko kraapma
4897kraapisin jäänused kokkukoobidsi peräq kokko
4898kraabi trepp lumest ja jääst puhtaks!kaabidsõq trepp lumõst ja ijäst puhtas!
4899koer kraapis käpaga ustpini kaabaht käpägaq ust
4900ära lase kassil nägu katki kraapsata!lasku-iq kassil näko katski kraapsadaq!
4901kraave täiskraavliganõ
4902kraavitatud heinamaakraavitõt hainamaa
4903ära kraba kõike endale!rabagu-iq kõkkõ hindäle!
4904krabas poisil käest kinnihaard poisil käest kinniq
4905läks peole tüdrukuid krabama, kui nurga taga kätte sai, siis ikka veidike väntsutasläts pidolõ tütrikkõ krapsama ku nuka takan kätte sai sõs iks veidükese vändsüt
4906kuulsin, et sa krabistad siin paberitegakuuli et sa krabistat tan papõrdõgaq
4907särgi krae on määrdunudhammõ kaaldanõ om must
4908ema krahmas lapse sülleimä haard latsõ üskä
4909ära krahma teise käest asju ära!rämpsäkü-iq tõsõ käest asjo ärq!
4910paneb ukse krampipand ussõ rampi
4911jalg tõmbab krampijalg kisk krampi
4912lehmal oli krapp kaelaslehmäl oll kell kaalan
4913kes su näo sedasi katki on kratsinud?kiä tuu su näo niimuudu ärq om rääpnüq?
4914kratsis selga, kõhtu, jalasäärikõhvits sälgä kõttu jalasiiri
4915pane kreemi peale!panõq määri pääle!
4916näo-, päeva-, öö-, päevituskreemnäo- päävä- üü- päävävõtmismäär
4917tordil olid kreemist roosidmunakoogi pääl olliq kreemist roosiq
4918kakao-, kohupiima-, kohvi-, õunakreemkakao- kohopiimä- kohvi- ubinakriim
4919kreemikoogidkreemikoogiq
4920toitev kreemrammunõ kriim
4921kreem rätik, kleit, kott, mantelvahavalgõ päärätt kleit kott palto
4922kogu krempligakõgõ tävvegaq mii ja vahagaq
4923võta kogu oma krempel kaasa!võtaq kõik uma krimpli üten!
4924seal müüakse odavaid ehteid ja muud taolist kribusääl müvväs odavit ehtit ja muud säänest tsipu
4925kribud marjadtsibuq maraq
4926õuna-, poisikribulubina- poisipoks
4927kribu-krabutsibu-tsabu
4928liiv krigiseb hammaste allliiv krõgisõs hambidõ all
4929krigisev voodikrõkats
4930hobuseraual on krihvid ära kulunudhobõsõravval ommaq krihviq ärq kulunuq
4931uksehinged on kriiksuma hakanudussõhingeq ommaq kiidsma naanuq
4932oli endale kriimu sääre peale tõmmanudoll hindäle krammi seere pääle tõmmanuq
4933pese oma kriim nägu puhtaks!mõsõq uma kriimosuu puhtas!
4934käte peal olid kriimustusedkässi pääl olliq krammiq
4935veab kriipse paberilevidä juttõ paprõ pääle
4936kriipse täiskriipsliganõ
4937tõmbas sõnale kaks kriipsu allatõmmas sõnalõ kats jutti alaq
4938kriipsujukujutijuhan joonõjaan
4939kriipsutas midagi paberilevidi paprõ pääle mändsitkiq juttõ
4940linnavalitsuses on kriisliinavalitsusõl ommaq halvaq aoq
4941vihane naine kriiskabvihanõ naanõ tänitäs
4942kriiskavad värvitoonidtsärreq värmiq
4943lahmiv kriitikamaahategemine
4944teatri-, kirjanduskriitikatiatri- kirändüsarvostus
4945tegin kõva kriitikatma tei kõvva kriitikat
4946kriitikameel puudubmõista-iq hinnadaq
4947küllalt kriitiline hindajaküländ terräv hindaja
4948kriitiline seisveerepääline sais
4949alustas kriminaalasjaalost kuritüü arotust
4950poisile määrati kriminaalhooldajapoisilõ panti perräkaeja
4951krimpsus inimene V taimkägräts
4952nina krimpsutamanõnagaq pilma halvas pidämä
4953nägu krimpsutamanäko kirmistämä
4954kritseldas paberile paar ridatsikõrd paprõ pääle paar rita
4955raamat oli täis kritseldatudraamat oll täüs tsukõrdõt
4956kostis üks kriuksatuskuuldu üts kiidsahus
4957ära kriuksuta ust!kriidsutagu-iq ust!
4958mari on krobeliseks kuivanudmari om kudrikadsõs kokko kuionuq
4959sea neerud on siledad, vasika omad krobelisedtsia rahuq ommaq silleq vaskal ommaq kubõrligadsõq
4960krobelise kooregakäräkoorinõ
4961krobelisevõitukubõrlik korplik kobõrlik
4962kroogitud seelikkõrrutõt prunts
4963hästi kroogitud kleithäste pusõrdõt kleit
4964kroomnahkjuhtnahk
4965Henriku Liivimaa kroonikaHenrigu Liivimaa aigraamat
4966haigus muutus kroonilisekstõbi jäigiq külge
4967enne püüli tegemist kroovitakse vili ärainne püüdli tegemist kroovitas vili ärq
4968lumi krudiseb jalge alllumi krogisõs jalgo all
4969maade kruntiajaminemaiõ kruntiajaminõ
4970talumaad krunditi 19. sajandi teisel pooleltalomaaq mõõdõdiq vällä 19 aastagasaa tõõsõn poolõn
4971lõuendi kruntiminepildipõha tegemine
4972sa oled mu närvid krussi ajanudsa olõt mu närviq tsärro ajanuq
4973juuksed olid krussispää oll tsäron
4974sa oled krutskeid täis nagu setu hobunesa olõt sibulit täüs ku seto hopõn
4975lase oder kruupideks teha!lasõq kesev kruubõs tetäq!
4976ube keedeti kruupidegaupõ keedeti kruppõgaq
4977kruusaauk, kruusakarjäärruusahaud
4978kruusateeruusatii
4979kruusa veetakse teede pealeruusa veetäs teie pääle
4980kruusikekroosikõnõ
4981kruusitäiskroositäüs
4982jõepõhi ja järvekaldad on seal kruusasedjõõpõhi ja järveveereq ommaq sääl ruusadsõq
4983tee tahab kruusatamisttii taht ruusa saiaq
4984teed kruusatataksetii pääle veetäs ruusa
4985krõbedaks muutumakrõbahtuma krõbõhtuma kõrahtuma kõrõhtuma
4986leivakoorik muutus krõbedaksleeväkoorik krõbahtu ärq
4987ärkas iga krõbina peale ülesheräsi egä kõrrõ pääle üles
4988sõi nii et krõbisessei niguq krõksna
4989sellele krõhvale nüüd midagi veel vajataalõ krõhvalõ no midä viil vaia
4990krõksuminekrõksna
4991herned ei lähe kuidagi pehmeks, krõmpsuvad hamba allei lääq herneq pehmes õnnõ krõksvaq hamba all
4992hobune krõmpsutab heinahopõn krumbitsõs haina
4993sai endale kräbeda noorikusai hindäle krapõ noorigu
4994tal on kräbedad tütredtäl ommaq tragiq tütreq
4995krässus juuksedtsäbrän hiusõq
4996kass kräunub ukse tagakass raug ussõ takan
4997kräunujaraugats
4998ära kräunuta kassi!kiidsutagu-iq kassi!
4999tal on kube haudunudtäl om kubõmidõ mant haudunuq
5000laps on sääsekuplasid täislats om kihulasõ nublakit täüs
5001kuplakupla
5002kuplaskublan kublalinõ kubõlliganõ
5003keha on üleni kuplaskihä om ülepää kublan
5004tuba on kubinal kärbseid täistarõ om kubinallaq kärbläisi täüs
5005vesi oli kubinal kalamaime täisvesi oll sagonallaq moksõ täüs
5006platsil oli kubinal inimesiplats oll paksult rahvast täüs
5007linakood köideti paju- või kasevitsaga kinni ja pandi rõukulinakuuq köüdediq paiu- vai kõovitsagaq kinniq ja pantiq rõuku
5008labases koes kangaslabadsõ toimõgaq rõivas
5009konn koebkunn lask kuto
5010kala koebkala kudõnõs
5011kevadel tuleb särg kudema, siis püütakse lammiltkeväjä tulõ särg kuttu vällä sis lammist püvvetäs
5012kudemise kohtkoelmu koermu
5013kanad kudistasid tasakesikanaq kudistiq tassakõistõ
5014mis te siin kahekesi kudrutate?mis tiiq noh tan katõgese kudistat?
5015ema koob kindaidimä kuda kindit
5016ma ei oska sokikanda kududama mõista-iq sukakundsa kutaq
5017kurg kugistab konnakurg niild kunna
5018küll kugistab, nagu oleks kolm päeva söömata olnudkülh niild niguq kolm päivä söömäldäq olnuq
5019laps ehitab niiskest liivast kuhelikkelats tege likõtsõst liivast kuhakõisi
5020kuhjagakuhagaq kuhapäägaq
5021pane kuhjaga täis!panõq kuhapäägaq täüs!
5022toolid ja lauad kuhjati seina äärde üksteise pealetooliq ja lavvaq pantiq saina viirde unikuhe ütstõõsõlõ sälgä
5023kuhjab endale varandust kokkuaja hindäle kraami kokko
5024kuhjavarda toedkõigussõq põdrussõq väärüsseq
5025lauale on hulk pabereid kuhjunudlavva pääle om hulga paprit korjunuq
5026mu tööd aina kuhjuvad ja kuhjuvad, ma ei jõuagi neid ära tehamul tüüd õnnõ korjus manoq ma jovvaki-iq taad ärq tetäq
5027kuhu ta selle võtme pani?kohes tä tuu võtmõ pand?
5028ta on ehk kuhugi ära läinudtä om vaest kohe ärq lännüq
5029sa tegid ikka teisiti, kui ema õpetassa teit õks tõistõ ku imä opas
5030hoiab kui oma lasthoit niguq umma last
5031kui palju (siis) seda kraami on?pallos tuud kraami om?
5032kui muna on valmis, siis söö!jos muna om valmis sis süüq!
5033ta tahab, kuid ta ei saatä taht a tä ei saaq
5034ei tahtnud küll, kuid ikka pidi minemataha es joht a pidi õks minemä
5035see koht tundub kuidagi tuttavseo kotus paistus kuiki tutva
5036tahaksin sind kuidagi aidatatahassiq sinno kuigi avitaq
5037pluus ei läinud pesus kuidagi puhtakspluusõ lää es mõsun kuiginaq puhtas
5038kuidagimoodi ikka selle raha kokku saamekuigimuudu õks taa raha kokko saamiq
5039kuidas nii?kui nii?
5040kuidasmoodi selline asi võimalik saab olla?kuimuudu sääne asi saa ollaq?
5041kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?kuvvildõ taa käü hüvilde vai paheldõ?
5042raha ei olnud kuigi paljurahha olõ es kuiki pallo
5043ta ei tulnud kaasa, kuigi me kutsusimetä tulõ es üten mis sis et miiq kutsi
5044uneaega polnud kuigivõrdmagahusõ aigo es olõq kukkivõrd
5045pillimängu eest maksti ka kuigivõrdpillimängo iist masti ka kupallokõsõ
5046kuiv maa (mitte soo)maisõmaa
5047meil ei ole sood, meil on kõik kuiv maaolõ ei meil suud meil om kõik maisõmaa
5048kuiv okasmetspalo palomõts
5049kuivavõitukuivalik kuivõlik kuivapoolinõ
5050kokku kuivamakärbätämä kokko kuioma
5051õues kuivab pesu paremini kui toasvälän kuios mõsu parõmbahe ku tarõn
5052vii saapad õue kuivama!viiq saapaq vällä kuioma!
5053käkra kuivanudkrobahtunuq krobak
5054päike kuivatab väga hästi heinapäiv väega häste kuivas haina
5055viisin vilja kuivatissevei vilä kuivustõ
5056käbikuivatikukukuivus
5057kuivetu olendkrobask krobõsk
5058kuivetu vana inimene V loomkõbi krõnks krõmm
5059kuivetu vanameeskokko kuionuq vanamiis
5060võta kuivikuid ka kaasa!võtaq krõbuskit kah üten!
5061leiva-, saiakuivikud on head krõbistadaleevä- saiakrõbuskiq ommaq hääq krõbistaq
5062kõik olid kohalkõik olliq platsin
5063ta on hea suhtleja ja seltskonnainimene, mitte mõni kuiviktä om rahvamiis olõ-iq mõni krõbusk
5064ei tea, kuivõrd õige see jutt ontiiä iq ku õigõ taa jutt om
5065tahtsin ainult öelda, kuivõrd tähtis see asi mulle ontahtsõ õnnõ üteldäq kuvõrra taa asi mu jaos tähtsä om
5066ilusa kehakujuga hobuneilosat müntü hopõn
5067kirjanik loob kujuka pildi sajandivahetuse külaelustkirämiis kirotas aastasaa vaihtusõ küläelo õkva ku eläväs
5068laps lõikas paberist igasuguseid kujundeid väljalats lõigas paprõst õgasugumaidsi kujjõ vällä
5069kõla-, lause-, stiilikujundidkõla- lausõ- stiilikujondiq
5070kenasti kujundatud vaateakenilosahe säet akõn
5071lähematel päevadel kujundab meie ilma tsükloni lääneservlähembil päivil sääd miiq ilma tsükloni õdaguviir
5072kaevamismullast kujundati tiiki saarvälläkaivõtust maast tetti lumpi saar
5073raamatu, näitusesaali, vaateakende kujundusraamadu näütüsesaali aknidõ säädmine
5074tahaks teada, kuidas asjad kujunevadtahtnuq teedäq mändse kujo asaq võtvaq
5075millised oleme ise, sellisteks kujunevad ka lapsedmändseq olõmiq esiq sändseq saavaq latsõq kah
5076konkurents kujunes väga tihedaksvõidõlus tull ränk
5077vaatame, milliseks ilm kujuneb, kas jääb kuivaks või hakkab jälle sadamakaemiq kuis ilm panõhtus kas jääs kuivas vai nakkas jälq sadama
5078kui asjad on juba niimoodi välja kujunenud, las siis jäädagi niiku asaq ommaq jo niimuudu panõhtunuq las sõs jäiäkiq nii
5079kujutav kunstsilmägaq nätäq  V  kujotaja kunst
5080foto kujutas noort naist lapsegapääväpilt näüdäs nuurt naist latsõgaq
5081mida see töö endast kujutab?mis tüü taa sääne om  V ollaq taht?
5082silma võrkkestal tekib kujutissilmä võrkkihi pääl tegünes pilt
5083kujutlusvõimeettekujotamisõ võim
5084ta ei orienteerunud müstiliste kujutluste labürindistä es lövväq inämb hämäride salanägemiisi siän rata
5085kukemarjad on mustad väikesed marjad, mis kasvavad sooskikkamaraq ommaq mustaq piinüq maraq suun kasusõq
5086päris ära väsisin, kandsin last kukilärq vässü peris vidi last turildõ
5087issi, võta kukile!tätä võtaq patolõ!
5088püssikukkpüssäkikas
5089laps kukkus mahalats sattõ maaha
5090kukkumassadahuisi sadakillaq sadamisõ pääl
5091maha kukkumamaaha sadama lümbähtümä
5092korduvalt maha kukkumasataskõllõma satatõllõma
5093see asi kukkus meil küll halvasti väljataa asi trehväs meil külq halvastõ
5094mina pole süüdi, et teil see asi välja ei kukkunudma süüdü ei olõq ku teil es lapahtuq tuu asi
5095kägu kukub kuuse otsaskägo kuuk kuusõ otsan
5096alguses kägu kukub, suvel, kui kuivaks läheb, muutub kukkumine kokutamiseksalgusõn kägo kuuk suvõ poolõ ku põvvalõ lätt nakkas kukutama
5097mängib vaikselt omaette nagu kuku laps kunagimäng tassakõistõ umaette niguq kukunõ lats õks
5098kukupaikekukukõnõ
5099kukutas keldriluugi kinnilask keldriluugi kinniq
5100keiser kukutatikeisri lüüdi minemä
5101kuldaväärt meeskullagaq vaihtaq miis
5102ta sai kuldmedalitälle panti kuld kaala
5103kuldne kuukullanõ kuu
5104tal on kuldsed käedtäl ommaq kulladsõq käeq
5105inimvool kulgeb raudteejaamast linna pooleinemiseq lääväq rongijaamast liina poolõ
5106reis kulges hästireis läts häste
5107hobusel olid kuljused kaelashobõsõl olliq tralliq kaalan
5108lapsed mängivad kullilatsõq mängväq matsu
5109kulla ema, kuku emakulla imä kuku imä
5110ostsin kullassepalt sõrmuseosti kullasepä käest sõrmussõ
5111kuller tõi hea sõnumisõnatuuja tõi hää sõnomi
5112narkokullernarkokullõr
5113kas sul on põld kultiveeritud?kas sul om maa ärq tett?
5114isikukultusüte inemise kumardaminõ
5115kultuuripärandkultuuriperändüs
5116kultuuriline taustsüsteemkultuuripõhi
5117tema rahakulu on tuntav, pere on suurtäl om raha kulu suur pereht om pallo
5118kulud on suuremad kui tuludminoq ommaq suurõmbaq ku tuloq
5119elab teiste kululeläs tõisi rahakoti pääl
5120kevadine kulupõletaminekeväjäne kulupalotaminõ
5121see on väga kulukas tööseo tüü lätt väega kallis
5122vana maja taastamine on kulukasvana maja vahtsõst kõrda tegemine mass pallo
5123selle siledaks kulunud viiliga pole midagi tehaseo kolkunu viiligaq olõ-iq midägiq tetäq
5124aeg kulub ära selle jama pealeaig viitüs kõik ärq taa jama pääle
5125kulus tükk aega, enne kui ta midagi ütlesjupp aigo läts inne kuq tä midägiq ütel
5126hõredaks kulunudvillõ
5127kulunud terariistkrõnks krõmm palask
5128hobusel olid kulunud hambadhobõsõl olliq süüdünüq hambaq
5129pooleldi kulunudpuulpeonõ puulpidonõ
5130kui sa nii palju nühid, kulutad pükste sisse auguku sa nii pallo nühit kulutat pükse sisse mulgu
5131sa oled riided väga ära kulutanudsa olõt rõivaq väega ärq tröögänüq
5132enda peale ma palju raha ei kulutahindä pääle lää-iq mul pallond rahha
5133uus auto kulutab vähem naftatvahtsõnõ auto võtt veidemb nahvtat
5134oli mul palju kangarulle kirstus, hakkasin kulutama – olidki läbioll mul pallo palknit kirstuh naksi pulgõndama – ollgiq läbi
5135kulutasin palju raha ja ostsin uued kummikudraisassi hulga rahha osti vahtsõq seeriguq
5136ära tee liiga suuri kulutusi!teku-iq hindäle nii pallo kullu!
5137linna kumaliina hõheq
5138üks võttis noa, teine kirve, näis, kumb kumma ära tapabüts võtt väidse tõõnõ kirvõ näüs kuas kuvva ärq tapp
5139emb-kumbüts vai tõõnõ
5140kuidas see käib, õigetpidi või pahupidi?kuvvildõ taa käü hüvilde vai paheldõ?
5141kuu on taevas kumerkuu um taivan kumõrik
5142kumerakskummu
5143laev kadus maa kumeruse tahalaiv nigu vaio maa kummi taadõ
5144ta libistas põllukumerused tasasekstä arõ põllukumõrusõq silles
5145laulukuminlaulukumo
5146kuminat tekitamakumistama
5147kellalöögi kuminkellä kumahus
5148kell kumises korrakell kumahti
5149seal kummi all ahjusuu kohal oli auk, kust tuli välja käissääl kummu all aho suu kotsil oll sääne mulk kost tuli vällä käve
5150tal on elust väga kummalised arusaamadtäl om elost väega esiqmuudu arvosaaminõ
5151mis siin siis nii kummalist on?miä tan sis nii esiqerälist om?
5152mu naabrimees on üks kummaline inimenemu naabrimiis om üts andsak inemine
5153metsas oli kummaliselt vaiknemõts oll esiqeräligult vaganõ
5154mees kummardas ukselt toasolijailemiis kumard ussõ päält noilõ kiä tarõn olliq
5155rikkust kummardamaraha iin koogutama
5156kummardus üle voodi äärekumard üle sängüveere
5157poiss tegi tüdrukule sügava kummardusepoiss tekk tütrigulõ suurõ kumarusõ
5158on kummargil pesukausi kohalom kumaruisi mõsukausi kotsil
5159lase ennast kummargile!lasõq hinnäst nõõku!
5160kummi tõmbumakumma
5161üks pütilaud on kummi tõmbunudüts pütülaud om vällä kumnuq
5162kirstu kaas on kummiskirstu kaas om kummin
5163räägitakse, et selles majas kummitabkõnõldas et seon majan om nättüq
5164see mõte on mind viimasel ajal kummitama hakanudseo mõtõq om minno viimätsel aol vaivama naanuq
5165kui te mulle patja kaasa ei pane, siis ma tulen kummitamaku tiiq mullõ patja üten ei panõq sis ma nakka teid vaivama
5166varem kartsid inimesed kummitusiinnembä pelgsiq inemiseq kaabajalgo
5167kummuli keeramakungahtama
5168keera paat kummuli, siis ei saja vihm sisse!käänäq loodsik kummalõ sis sata-iq vesi sisse!
5169laine lõi paadi kummulilainõq ai loodsigu ümbre
5170kummutas pudelist viinakummut pudõlist viina
5171kummutas kartulid korvist salvevali kardohkaq korvist salvõ
5172kummutab koorma keset õue mahakukkas kuurma keset morro mahaq
5173ma kuulsin su eilsest käigust juba kumuma kuuli su eelätsest käügist jo kõlahust
5174see jutt oli ainult tühi kumuseo jutt oll õnnõ tühi lori
5175liigub kumu, et hinnad tõusevadoll kuuldaq et hinnaq nõsõsõq
5176mind ei olnud koolis, kuna olin haigeminno olõ-õs koolin selle et ma olli haigõ
5177kuna aega on vähe, peame kiirustamaaigo om vähä ja selle piämiq ruttu tegemä
5178ta ei tee seda kunagitä tii-iq tuud ilmangiq
5179see asi ei lähe mul kunagi meelest äraseo asi lää-iq mul ilman meelest ärq
5180kunas sa siis tuled?kunas sa sõs tulõt?
5181kunas sa külla tuled?kuna sa küllä tulõt?
5182oota, kuni ma tulen!oodaq kooniq ma tulõ!
5183kuni ma sinna läksin, oli ta juba läinudmeeniq ma sinnäq lätsi seeniq oll tä jo ärkiq lännüq
5184kuni mereniammak mereniq
5185kuni surmaniammak surmaniq
5186kujutav kunstkujotaja kunst
5187ema oskas hästi kududa ja õpetas seda kunsti ka tütardeleimä mõist häste kutaq ja opas tütrile ka tuud kunsti
5188lavastuse kunstiline tasenäütemängo kunstitasõ
5189kunstiline juhttaidõjuht
5190kunstlik hingaminehõngu vallalõpästmine
5191kunstlik valguslambivalgus
5192kunstlik seemendaminekuntspaaritus
5193kunstlik naeratustett naarahtus
5194kunstnahast saapadkuntsnahast saapaq
5195õpetas lapsele igasuguseid kunsttükkeopas latsõlõ õgasugumaidsi vigurit
5196kupardamismasinraats
5197kupatab seenilähätäs siini
5198kupata see mees ukse taha!huhaq taa miis ussõ taadõ!
5199lapsed kupatati toast õuelatsõq pessediq tarõst vällä
5200ta kupatas autoga linnatä virot autogaq liina
5201seente kupatussiini lähätüs
5202kupeldas oma tütre vanale rikkale meheleparsõld uma tütre vanalõ rikkalõ mehele maaha
5203kupeldas naabrile majalogu kaelasokut naabrilõ majalogo kaala
5204Lõuna-Eesti kuplistikudLõunõ-Eesti kupliq
5205lõin harjavarrega lambikupli purukspürstihannagaq lei lambikupli katski
5206kurameerib tüdrukugalüü tütrigulõ külge
5207oh sa kuramus!oh sa kurask!
5208koer, kuramus, on kõik peenrad segamini pööranudpini rõibõq om pindreq kõik segi käändnüq
5209kuradid olevat igal laupäeva õhtul Vaidva jõe ääres pesu pesnudvanaqjuudaq ollõv egä puulpäävä õdagu Vaidva jõõ veeren mõssu mõsknuq
5210kuradi poisiraisk!kuravaimo poiskõsõrõibõq!
5211ta oli väga kurbtäl oll miil hallõ
5212miks sa nii kurb oled?mille sa nii ikunõ olõt?
5213ta tõi linnast kurva uudisetä tõi liinast kurva sõnomi
5214kurvaks muutumahallõs kiskma kurbuma
5215kurvavõitukurbliganõ kurblik
5216kuhu minna, mida teha, kurbusse tuleb surra{rahvalaul} kohe minnäq midä tetäq kurbustõ tulõ kooldaq
5217suunurkadesse tekkisid kurrudsuunukka tulliq kibraq
5218mongoli kurdmongoli volt
5219kurdukipra käprä
5220otsaesine tõmbus kurduots tõmmas kipra
5221kurguauguni täis söönudlõõrimulguniq täüs söönüq
5222kurjad kavatsusedkuraq plaaniq
5223võõrasema oli väga kurivõõrasimä oll väega hõel
5224kuri inimenehõel inemine
5225kuri olemamürmelemä mürmüskelemä
5226su hobune on võõrale kurisu hopõn võõralõ mürmüskelles
5227kurikuulusteedäq-tuntuq
5228kurikuulus naistevõrgutajateedäq naisijäägri
5229Liide on kurja silmagaLiidel om kuri silm
5230kurja võitmakurja väärdmä
5231kurja tegemakurja tegemä võhlitsõma
5232käis kurja tegemas, varastas puid teise mehe metsastkäve võhlitsõman varast puid tõsõ mehe mõtsast
5233kurjaks minemavihahuma vihanõma
5234elu on halb, inimesed on kurjaks läinudelo om halv inemiseq ommaq ärq vihahunuq
5235kurjaks saamaärq süändümä ärq pahanõma kuras saama
5236kui ta kurjaks sai, siis raamatud lendasidku tä ärq süändü sis raamaduq muguq lindsiq õnnõ
5237ta sai selle asja peale väga kurjakstä pahasi väega ärq taa asa pääle
5238kurioosne luguandsak juhtuminõ
5239varastatud auto leiti kuristikustvarastõt auto lövveti pistorost
5240ta kuritarvitab oma võimutä pruuk umma võimu kurast
5241alkoholi kuritarvitamineülearvo pallo juuminõ
5242läks linna ja hakkas kuritegelikku elu elamaläts liina ja naas kuritüülist ello elämä
5243kuritegelik tegevus, jõukkurategemine kurategijide kamp
5244kuritegelikul teel saadud varakuratüügaq saad hüvvüs
5245oh sa kurivaim!oh sa juudakihä!
5246kass, kurivaim, kusi tuppakassitiindüs kussi tarrõ
5247juba on kurivaimul viinapudel laualjoba om vadilasõl viinaputõl lavva pääl
5248vaikus oli kurjakuulutavvaikus oll rassõ
5249ära kurjusta minuga!olku-iq mullõ kuri!
5250lastega ei tohi ilmaasjata kurjustadalatsi tohe-iq huupi tõrõldaq
5251vanaisa kurjustab vahel lastegavanaesä tõnõkõrd mõrostas latsi pääle
5252toit läks kurkusüük karas kaala
5253see on vana hea emis, ta on juba mitu kurna põrsaid toonudtaa vana hää immis taa om jo mitu kurnu poigõ toonuq
5254mul tuli sel aastal mitu kurna kanapoegi väljamul tull timahavva mitu kurnu kanassit vällä
5255kurnimängkunn
5256kõik kohad on kinnikõik kotussõq ommaq kinniq
5257ema kurnas piima lüpsikust piimanõusseimä kurnas piimä nüssikust piimäanomahe
5258dollari kurss tõusebdollari hind nõsõs
5259esmakursuslaneedimädse kursusõ pääl opja
5260kursusekaaslanekursusõveli -sõsar
5261kurt oled või?kõrvoldaq olõt vai?
5262kurtis sõbrale oma muretkaivas sõbralõ umma murõht
5263ei saa kurta, töö on heasaa-iq kaivadaq tüü om hää
5264ahju-, metsakuruaho- mõtsakurm
5265mäekuruläbipäsemine
5266seal kurvis sõitsin kraavisääl käänü pääl lätsi perve ala
5267auto paiskus kurvist väljaauto läts kurvõst vällä
5268tee on kurvilinetii om põlvõn
5269miks sa nii kurvameelne oled?mille sa nii ikulinõ olõt?
5270ta ei tahtnud kedagi kurvastadatimä taha es kurvastaq kedägiq
5271ära kurvasta!murõhtagu-iq!
5272kus sa teda nägid?kon sa tedä näiq?
5273ma lähen vaatan, kus nad onma lää kae kon nääq ommaq
5274kus sa käisid?kon sa käveq?
5275siin pole koeralgi, kus magadatan olõ-iq pinil ka kon maadaq
5276kus sa enne olid?kon sa innembi ollit?
5277sea kusepõis oli ära kuivatatudtsia kussõm oll ärq kuivat
5278vanad mehed teevad ikka veel kusepõitest tubakakottevanaq meheq tegeväq õks viil kusõmist tubagukottõ
5279lapsed panid herneid kusepõide, siis loopisid seda edasi-tagasilatsõq panniq hernit kusõmahe sis pilliq tõist edesi-tagasi
5280ta elab ka nüüd kuskil sealkandistä eläs ka noq kongiq säälkandin
5281raamat on kuskile kadunudraamat om kohegiq kaonuq
5282lubi pannakse pärast põletamist maa sisse kustumalubi pandas päält palotamist maa sisse kunduma
5283tekst paberil on pooleldi kustunudkiri paprõ pääl om poolõldõ ärq kistunuq
5284vihm kustutas lõkke äravihm kistut tulõ ärq
5285kui ära lähed, kustuta lõke ka ära!ku ärq läät mülgüdäq tuli kah ärq!
5286kutsealused noormehedsõtta kutsuduq poisiq
5287kutseline teaterammõtlinõ tiatri palgatiatri
5288nad kutsusid meid küllanääq kutsiq meid küllä
5289kutsu isa sööma!hõikaq esä süümä!
5290kuusapp{m} kuusadõmõq
5291kuusapp tähendab külma, päikesesapp tuiskukuusadõmõq tähendäseq külmä pääväsadõmõq tuisku
5292lapsed tegid kuubikutest mängumajalatsõq teiq klotsõst mängomaja
5293puljongikuubiklihaleemeklots
5294jääkuubikudiätüküq
5295paistab, et kuulajaile ettekanne meeldispaistus et kullõjilõ ettekannõq miildü
5296raadiokuulajaraadiokullõja
5297kuulajaskond oli rohkearvulinekullõjit oll hulga
5298pealt V järele kuulamakullõskõlõma kulliskõlõma
5299et naabrimutil pole midagi teha, siis ta pidevalt kuulab, mis meie pool tehaksenaabrimutil olõ-iq midägiq tetäq sõs kõgõ kullõskõlõs miä miiq puul tetäs
5300sahin pani mehe kuulatamakõssin ai mehe kullõma
5301laps kohkus ja jäi kuulatamalats hiitü ja jäi kullõma
5302koer jäi algul kuulatama, siis põgenes ärapini jäi edimält kullõskõllõma sõs pagõsi ärq
5303kuuldav häälkuuldsa helü
5304kuidas kuuldavus on?kui kuuldaq om?
5305kuuldavus on hea, halbhäste halvastõ om kuuldaq
5306metsast kuuldub mingeid häälimõtsast kuulus määnestkiq hellü
5307no mis küla peal ka kuuldus?no mis külä pääl ka kuuldu?
5308see hääl kuuldub kaugeleseo helü kuulus kavvõndahe
5309kõiki kuuldusi ei maksa uskudaekä kõlahust massa-iq uskuq
5310juba on kuuldus küla peal lahtijoba om kõllin külä pääl vallalõ
5311ega ma muidu teadnud, ma kuulduse peale tulinega ma muido es tiiäq ma kuulu perrä tulli
5312see laps on väga kuulekastaa lats om väega sõnavõtlik
5313lastelt nõutakse kuulekustlatsi käest nõudas sõnakullõmist
5314ta tegi seda rohkem kuulekusest kui huvi pärasttä tekk tuud rohkõmb käsü pääle ku umast tahtmisõst
5315lapsed kuuletuvad vanemailelatsõq kullõsõq vanõmbidõ sõnna
5316nad ei tahtnud minna, kuid kuuletusid ometinääq taha es minnäq aq kulssiq õks sõnna
5317kuulikindel klaaskuulipidäjä klaas
5318kuulitõukajakuulitoukaja
5319ma ei kuule enam hästima kuulõ-iq inämb häste
5320oled sa seda uudist juba kuulnud?kas sa olõt taad sõnomit joba kuuldnuq?
5321ta ei võta kedagi kuulda, ikka teeb nii, nagu ise tahabtä kullõ-iq kedägiq õks tege nii niguq esiq taht
5322kuule, kas see on tõsi?kuulõq kas tuu om õigõ?
5323linna kuulsusrikas ajaluguliina kuulsa aolugu
5324kuulujutt käis läbi külakõllin käve läbi külä
5325hakati kuulujutte rääkima sellest, et …helü tull üles et …
5326see raamat kuulub mulleseo raamat om mu uma
5327kuulub laiskade kildaom laisk
5328kohtuotsus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamiselekohtuotsus om kimmäs ja edesikaibamistõ ei lääq
5329seelikuküttnaisimiis
5330inimene ja loodus kuuluvad ühteinemine ja luudus kääväq kokko
5331kuulus rahvalauliklauluimä lauluesä
5332maailmakuulusausa kõgõ ilma pääl
5333iga asja ka ei maksa küla peal kuulutadaekä asja massa-iq kah külä pääl kuulutaq
5334ära mine seda küla peale kuulutama!mingu-iq taad külä pääle kellämä!
5335kuulutuste lehtkuulutamisõ leht
5336ühtekuuluvustunneüttehoitminõ
5337rahvuslik kuuluvusrahva ala käümine rahvahus
5338etniline kuuluvusmändsegiq rahva osas olõminõ mändsestkiq rahvast olõminõ
5339kuumaks minematulihtuma
5340niisked heinad lähevad kuhjas kuumakslikõdsõq hainaq lääväq unikun tulihuma
5341päikesest põlenud selg kuumab hirmsastipääväpalanuq sälg kuumas hirmsahe
5342päike on nii kuum, et pealagi hakkab juba kuumamapäiv om nii kuum et päälagi nakkas jo kuumõtama
5343päike kuumab taevaspäiv helkäs taivan
5344ahi kuumenes aeglaseltahi läts aigopiten lämmämbäs
5345mootor kuumenes ülemoodor läts kuumas
5346kuubi ruumalakandi maht
5347tõstab arvu kuupirehkendäs numbri kanti
5348meri helkis kuupaistelmeri helgäs kuuvalgõn
5349kuupaisteta ööpümme üü
5350puid mõõdeti kuupsüllaga – seitse jalga igat pidipuid mõõdõti kublikugaq kublik om säidse jalga kõigipäidi
5351mees lõhub kuuris puidmiis lahk kuurin puid
5352too kuurist labidas!tuuq kuuri alt lapju!
5353mulle määrati ravikuurma pidi voori rohto võtma
5354suusakuurortsuusakeskus
5355kuusepuustkuusinõ
5356kuusnurknekuuskant kuvvõnukalinõ kuvvõ nukagaq
5357kuutõbi on see, kui inimene läheb mööda seina nagu kärbes, aga kui keegi hõikab, siis kukub mahakuutõbi om tuu ku inemine lätt niguq kärbläne saina piten a ku tõnõ hõikas sis satas maaha
5358eile öösel oli kuuvarjutuseeläq üüse kuud varotõdi
5359ta on kõrge kvalifikatsiooniga töötajatä tiid umma tüüd
5360madalakvaliteedilinekehv halv
5361madalakvaliteedilised instrumendidsitaq riistaq
5362vokaali kvaliteettäüshelü umahus
5363kvaliteetne tõlketeenuskõrralik ümbrepandmistüü
5364kas me taotleme kvaliteeti või kvantiteeti?kas mi aja hüvvä vai hulka takan?
5365mis kõbin see oli?mis kõpin tuu oll?
5366ja et ma ei kuuleks ühtegi kõbinat!ja et üttegiq kõbahust kuuldaq es olnuq!
5367see on veel kõbus vanameestuu om viil kõõtsa vanamiis
5368vanaema on sul veel üsna kõbusvanaimä om sul viil peris võrksa
5369metsakõdumõtsalago
5370katus on kõdunenud, ei pea enam vihmakatus om määnüq piä-iq inämb vihma
5371mul hakkab kõhevilu nakkas
5372kõhetu inimeneniisk niisakõnõ
5373ta kõhkleb alatitä kõgõ haihkõlõs
5374kõhklesin esialgu, kas minna või jäädama edimält haikli kas minnäq vai jäiäq
5375kõheldeshaihklõmiisi
5376kõhklematahaihklõmaldaq
5377kõhklevhaiklõja
5378see asi tekitab kõhklusiseo asi pand haikõlõma
5379olin pikalt kõhkvel, enne kui otsustasinolli tükk aigo katõvaihõl inne kuq ärq otsusti
5380sa oled selle vaeva peale päris kõhnaks jäänudsa olõt taa vaiva pääle peris keebätsis jäänüq
5381kõhn loomkundrik
5382kõhn olendkorõl krobask krobõsk
5383kõhn inetu nainekrõhva
5384kõhn inimenekõõlask kõõlusk
5385kõhnavõitukõhnalik kehvälikkehväpoolinõ
5386noorik on ühe suvega kõhnunudnoorik om üte suvõgaq kõhnas jäänüq
5387kõhrega tükist saab hea süldikõrgugaq tüküst saa hää süldi
5388kas kõht juba täis?kas puno jo täüs?
5389suur mees, kõht eessuur miis mago iin
5390kõhuõõskõtukuup
5391kõhukas isandsuurõ kõtugaq esänd
5392mehel oli kõhukelme katkimehel oll kõtukesi purus
5393naine kõhutab aknalnaanõ kõtutas aknõ pääl
5394mehed kõhutavad murulmeheq videleseq muro pääl
5395ta on kõige esimenetä om edimäne
5396kõige ilusam tüdrukkõgõ ilosamb tütrik
5397läks kõige riietega magamaläts kõgõ rõividõgaq magama
5398kuhu me kõigepealt läheme?kohe mi kõgõpäält lää?
5399söö kõigepealt kõht täis, siis vaatame, mis edasi saab!süüq edimält kõtt täüs sis kaemiq edesi!
5400sinna on kõigest kaks kilomeetritsinnäq om õnnõ kats kilomiitret maad
5401nad kõigest ähvardavad, ei tee nad midaginääq ähvärdäseq pääle tii-iq nääq midägiq
5402need kutsikad on kõigest kahenädalasednaaq kutsiguq ommaq kõgõs katõ nädäli vannuq
5403püüdsin teda kõigiti aidataproomõ tälle kõigildõ abis ollaq
5404tugev tuul kõigutab puidkõva tuul kõigutas puid
5405kõigutab jalgukõõgutas jalgo
5406seda meest ei kõiguta miskitaalõ mehele ei putuq midägi
5407kõigutamatu veendumuskimmäs tiidmine
5408ma ei jõua kõike tööd ära tehama jovva-iq kõkkõ tüüd ärq tetäq
5409võililli kasvab kõikjalvõismõlilliq kasusõq egäl puul
5410sa oled kõikjal tuntud inimenesa olõt kõigin teedäq inemine
5411koju, kõrtsi ja linna – kõikjale oli palju maadkodo kõrtsi ja liina – kõiki paiko oll pallo maad
5412sinna tuli ostjaid Riiast ja kõikjaltsinnäq tull ostjit Riiast ja kõigist
5413ta läheb üle purretest ja palkidest ja kõikjalttää lätt üle purdist ja palgõst ja kõigist
5414teda otsiti kõikjalttimmä otsiti egält puult
5415kitsa ahtriga paat kõigub vägaahtagõsõ perägaq loodsik väega satatas
5416lainetus pani laeva kõikumalainõq aiq laiva kalluskõlõma
5417mehe usk lõi kõikumamiis naas haikõlõma
5418hind kõikus kahe ja nelja euro vahelhind kõiku katõ ja nelä õuro vaihõl
5419ilusa kõlaga kellilosa helügaq kell
5420poisi hääl kaotas kõlapoisi helü tõmmas tummõs
5421kuulsin kirikukella kõlakuuli kerkokellä hellü
5422laulukõlalaulukumo
5423varsti on kogu küla kõla täispia om kõik külä kõlinat täüs
5424tüdruku kõlav naertütrigu helle naar
5425kõlav nimikuulsa nimi
5426kõlavad fraasidtühi jutt
5427kõlava häälegakuuldsa helügaq
5428see küll süüa ei kõlbataa joht süvväq sünnü-iq
5429ta ei kõlba õpetajakstä passi-iq oppajas
5430kõlbeline käituminesündsä üllenpidämine
5431kõlbelised põhimõtted, veendumusedsündsüspõhimõttõq
5432kõlbeline tüdrukausa tütrik
5433kõlblik kunikõlbas kooniq
5434kõlblusetu inimenehukan inemine
5435naise kõlblusetud eluviisidnaasõ hatadsõq kombõq
5436kõlblusetu elukõrraldaq elo
5437ta on selle töö jaoks kõlbmatutä ei passiq seo tüü pääle
5438see on kõlbmatu toitseo ei sünnüq süvväq
5439kõle on sellises suures majas üksinda eladaperädü om sääntsen suurõn majan ütsindä elläq
5440puhus kõle tuulvillõ tuul puhksõ
5441mis sa seal jalgu kõlgutad?miä sa tan jalgo tillutat?
5442käib siin alati oma pead kõlgutadeskäü tan alasi umma nõnna nõrgutõllõn
5443siin polegi õiget tera, ainult kõlkad ontan olõki-iq õigõt villä palas kõlgas om
5444vikat kõlksatas vastu kivivikaht kilaht vasta kivvi
5445lusikas kõlksatas laualeluits kilaht lavva pääle
5446ukse kohal kõlgub laternussõ kotsil tolbõlõs latõrnas
5447see on üks kõlvatu inimeseloomtaa um üts kõlbmaldaq inemiseluum
5448vaat kus oli alles kõmakas!kagos oll kärgähüs!
5449äike kõmatas kõvastipikne tümäht kõvva
5450äike tuleb, juba kõmistabpikne tulõ joba tümistäs
5451õhukesed lauad kõmmelduvadohkõsõq lavvaq lääväq rupikuhe
5452poisike kõmbib kooli pooletsurakõnõ tsoks kooli poolõ
5453kõmpsib kodu poolekõmps kodo poolõ
5454kõnnib teed möödaastus tiid piten
5455kõnnib tuba mööda (edasi-tagasi)käüskeles tarrõ piten
5456ei tule kõne allagimassa-iq jutuskiq võttaq
5457ei ole kõneväärttaso-iq kõnõldaq
5458kõnekõminjutukõmmin
5459kiidukõneiistkõnõq
5460see kõnekäänd käib täpselt minu kohtaseo ütelüs käü õkva mu kotsilõ
5461tööalased kõnelusedtüüjutuq
5462ma ei ole kõnemeesma olõ-iq jutumiis
5463mind kõnetas keegi võõrasmäänegiq võõras tull muqkaq juttu tegemä
5464see pilt kõnetas mindseo pilt naas mukkaq kõnõlõma
5465kõntsanemuanõ
5466jääkõrbijäkõrbõ
5467külmakõrbkülmäkõrbõ
5468KõrvemaaKõrvõmaa
5469köök on kõrbehaisu täisküük om kõrvõhaisu täüs
5470põhja kõrbemaperrä kõrbõma
5471kõrbenudkõrbõnuq kõrvõnuq
5472kõrged puudkorgõq puuq
5473kõrge häälega tüdrukhelle helügaq tütrik
5474kõrge häälega, kõrgeltkilõhõhe kilõhõlõ
5475päike on juba kõrgelpäiv om jo korgõn
5476kõrgemalkorgõmbal korgõmbahn ülembäl ülembähn mäelpuul
5477kõrgemalekorgõmbahe korgõmbalõ korgõmpa ülembähe ülembäle mäelepoolõ
5478tee tõuseb kõrgendikuletii lätt mäkke üles
5479küla taga on väike kõrgendikkülä takan om väiko kingokõnõ
5480kärule tehti kõrgendus pealekärolõ tetti korgõndus pääle
5481heli kõrgendushelü nõstminõ
5482lõuna poole maapind kõrgeneblõuna poolõ maa nõsõs
5483kõrgepingeliinkorgõsingusõliin
5484räimepüügi kõrghooaegräimepüügiao hari
5485kolme meetri kõrgunekolm miitret korgõ kolmõ miitre korgu
5486rinnakõrguseltrinna korgult
5487maja kõrguselemaja korgulõ
5488Haanja kõrgustikHaani korgõmaa
5489kõrisõlmlõõrisõlm kurgusõlm lõõriluka lõõriluki
5490kõrisõlm{nal} kurgumägi
5491vanker sõidab, nii et kõrisebrattaq lääväq ku kõrisõs
5492kõrisulghäälikut märgib q-tähtkurgupeethellü märk q-täht
5493kõrgi olekuga meeskõrgi olõkigaq miis
5494Ruudi on kõrk, ei tule mind vaatamaRuudi om torrõ ei tulõq minno kaema
5495rääkis meiega väga kõrgil toonilkõnõl miiqkaq väega torõhõhe
5496lükkis maasikaid kõrre otsaai maaskit kõrrõ otsa
5497kõrvad nagu supilontruselkõrvaq nigu pangivanguq
5498teen sul kõrvad tuliseksaja sul kõrvaq kuumas
5499kõrval-kõrvalinõ
5500kõrvalteekõrvalinõ tii
5501raamat kõrvaldati müügiltraamat võeti müügist maaha
5502ta kõrvaldati ametisttä lasti vallalõ
5503tule istu minu kõrvale ja laula minu järele!tulõq istuq muq kõrva ja laulaq muq perrä!
5504kõrvale hoidmakõrvalõ hoitma pagõma varima võsso vidämä
5505kass sai peksa, nüüd hoiab minust kõrvalekass sai pessäq noq vari minno
5506kohtust kõrvale hoidmakohut pagõma
5507seksuaalne kõrvalekallesugulinõ muting
5508joogiveel ei tohi olla mingit kõrvalmaitsetjoogiviil tohe-iq määnestkiq võõrast maiku ollaq
5509sellel asjal on ikkagi kahtlane kõrvalmaitse juuresseol asal om õks määnegiq kahtlanõ maik man
5510ei sekkunud vaidlusesse, oli kõrvalseisjatükü es vaidlõma kai kõrvalt
5511tal kõrvatagused alles märjadtäl kõrvatagodsõq viil likõq
5512kõrvatagust sügamakõrvajuurt kõhvitsõma
5513kõrvetav päikekõrbaja päiv
5514nõgesed kõrvetavadnõgõsõq kõrbõtasõq
5515need raamatud pole omavahel kõrvutatavadnaid raamatit saa-iq kõrvuisi säädäq
5516kui Eestit ja Soomet kõrvutada, siis ...ku Eestit ja Soomõt kõrragaq kaiaq sõs
5517ei kõssagiei tehkäq kah
5518miks sa kõvu herneid sööd, keeda pehmeks!mis sa hernit kalõst pääst süüt keedäq pehmes!
5519supp ei ole veel valmis, tangud on kõvadruug olõ-iq viil valmis suurmaq ommaq kõvaq
5520kõvaks tõmbumakinnähtümä
5521kõvaks kuivamakõvas kuioma plaakuma plaagatuma
5522tegi südame kõvakstekk süäme kalõs
5523rauakõvaduneravvakõvvu
5524köida see pakk kõvasti kinni!köüdäq taa pakk kõvastõ kinniq!
5525kõht sai kõvasti täiskõtt sai kimmähe täüs
5526sadas väga kõvastiarmõtuhe sattõ
5527külm, tuul, tuisk, torm kõveneskülm tuul tuisk torm läts kõvõmbas
5528sellest tuleb hea seep, hakkab juba kõvenemaseo saa hää siip nakkas jo kimmätümä
5529kõver teekõvvõr tii
5530kõveraks tõmbunud sõrmedkrõnksi tõmmanuq sõrmõq
5531kõver puuväntrik puu
5532vanake kõndis kõverasvanainemisekene kõndsõ künäräädsin
5533ta kõverdas huulitä käänd suu kõvõras
5534kõverdi kasvanud puukõvõrihe kasunuq puu
5535kõverdi vaatamakõvõrahe kaema
5536mis sa kõverdi lähed, käi teed mööda!mis sa kõvõrdat käüq tiid pite!
5537seal on kõverus seessääl om krõnks seen
5538hanguvarrel on kõverus seesviglahannal om vink seen
5539kõõksub naerdakõõkas naardaq
5540laps kõõlub uksellats kungõlõs ussõ pääl
5541vastu kevadet hakkavad lehmad saba poolt kõõmamavasta keväjät nakkasõq lehmäq hanna puult kohmõtama
5542kanad kõõrutavad õueskanaq kõõritasõq välän
5543tüdrukud kõõrutavad lauldatütriguq kõõrutasõq lauldaq
5544käbe taattsäpe taat
5545käbe ja terane tütarlapstragi ja teräne latskõnõ
5546kuuse-, männikäbikuusõ- pedäjäkukk
5547lepakäbilepäkukk
5548mis see harakas seal kädistab?miä taa harak tan kätsätäs?
5549naised muudkui jõid kohvi ja kädistasidnaasõq muguq jõiq kohvi ja tsätsädiq
5550papagoi kädistabpapagoi tsätserdäs
5551vedelkütusvetelküteq
5552võtab lapse käekõrvalevõtt latsõ käe otsa
5553ma pean pangast laenu võtma, tule mulle käendajaks!mul tulõ pangast lainu võttaq tulõq mullõ käemehes!
5554käendajaks hakkamakäemehes lüümä
5555kes sind käendab?kiä su käemiis om?
5556mõõga käepidemõõga pää
5557vihmavarju käepidesirmi hand
5558pliiats on minu käespleiäts om muq käen
5559seisame vihma käessaisamiq vihma käen
5560käesoleval aastaltimahava
5561käesoleval ajalparhillaq seo ilma aigo
5562käesolevaga tahan ma öelda …seogaq taha ma üldäq …
5563laps on käest äralats om hukan
5564küsi ema käest!küsüq imä käest!
5565korv on käevangus, müüb maasikaidkorv om käe pääl müü maaskit
5566kägaraskugõrigun rukussin rutsakallaq rupskallaq
5567kägarassekugõrikku rukussihe rukussilõ rutsakuhe rutsakulõ
5568topib asjad kohvrisse kägarasse kokkumütserdäs asaq kohvrihe kugõrikku kokko
5569tõmbas ennast külmast kägarassetõmmas hinnäst külmä peräst kugõrikku
5570kägardasin enda rõugu allarukudi hindä rõugu alaq
5571ukse, hälli käginussõ kiidsminõ hällü kitsin
5572vanker on määrimata, kägisebrattaq ommaq määrmäldäq kidsiseseq
5573särgikaelus kägistabhammõ kaalamulk pitsitäs
5574vennal on käharpäine pruutvelel om tsäbrägu päägaq pruut
5575kähar mändkahhar petäi
5576käharalttsäbärähe tsäbäräle
5577käharassetsäpro tsäprä
5578lapse juuksed on saunas kähardunudlatsõ hiusõq ommaq sannan ärq tsäbrähünüq
5579mul on täna hääl kähemul om helü täämbä kahrõq
5580siit tuleb kähku jalga lastatast tulõ kibõhõhe ärq paedaq
5581hüppas kähku voodist välja ja hakkas riietumakaras ruttu sängüst vällä ja naas rõivilõ pandma
5582ta teritab käia peal nugatä higo pöörä pääl väist
5583käia nuga teravaks!pööräq väits teräväs!
5584sa pead siit seda nurka natuke maha käiamasa piät siist seod nukka veidükese maaha püürdmä
5585see raha enam ei käibiseo raha inämb ei käüq
5586automaatkäigukastautomaatkäügikast
5587maa-alune käikmaa-alonõ käük
5588rusikad lasti käikuläts andmisõs
5589viie käiguga autoviie käügigaq auto
5590käib tuba pidi ringikäü tarrõ piten
5591käib mööda tuba edasi-tagasikäüskeles tarrõ piten
5592linna mööda ringi käimaliina piten kaaritama
5593käi minema!käüq minemä!
5594lapsed käisid tulega hooletult ringilatsõq käveq tulõgaq hoolõtuhe ümbre
5595alla käimahukka minemä
5596jäätmekäitlusasu ümbretüütämine asugaq kammandaminõ
5597käitu korralikult!olõq no ilosahe!
5598kaupluse käivepoodi käübeq
5599kämblaluupeoluu
5600kämblaga mõõtmakämmeldämä
5601kände täiskandliganõ
5602kände täis lagendikulkandligadsõ lakõ pääl
5603see loom on kängu jäänudseo elläi om ärq pärähtünüq
5604oder on kängu jäänudkesev om ärq tulpunuq
5605kängunuköngäts pungats pungõs tingunõ
5606see laps on kängus, ei lähe kasvu poolest sugugi edasitaa lats om pinivarrõn ei lääq kasvo poolõst sukuginaq edesi
5607käntsakas leiba, liha, savimats leibä lihha savvi
5608käntsakas kintsulihasaas lihha
5609külalised tõid käntsaka kintsulihaküläliseq tõiq saaso lihha
5610sa oled käpard, ära tule siia ette!sa olõt niguq puss tulku-iq siiäq jalgo!
5611ära mind käperda, ma hakkan karjuma!kumpku-iq minno ma nakka rüükmä!
5612ära nühi ja käperda, silita ilusti!laabitsõgu-iq ilestäq ilosahe!
5613laps käib põrandal käpulilats käperdelles põrmandu pääl
5614käputäis heinupiotäüs haino
5615ainult käputäis sõdureid oli alles jäänudõnnõ käpätäüs sõamiihi oll alalõ jäänüq
5616kära tegemalarmi lüümä
5617niipea kui isa käratas, oli vaikus majasniguq esä käräht nii oll vaikus majan
5618ei tee kärbselegi liigatii-iq kärbläselegiq halva
5619lihakärbeslihakärbläne
5620pistekärbesmarukärbläne
5621ajab teisele kärbseid päheaja tõõsõlõ kärbläisi silmä
5622käre vanamoortsärre vanamuur
5623käre naisterahvaskäro tsärdsä
5624käreda vooluga jõgivuulsa jõgi
5625kärjekiri (kudumitel)mehikuanõ
5626kuulsin kärgatusi, kui kive lõhutima kuuli kärähüisi ku kivve lahuti
5627püksid kärisesid õmblusest lõhkipüksiq kärisiq ummõlusõst lahki
5628mehe hääl hakkas kärisemamehe helü naas kärisemä
5629ta muudkui käristab oma võrrigatä muguq kärotas uma võrrigaq
5630käristi tehti tuuleratta külgekäro tetti tuulõratta mano
5631ära selle tühise asja pärast küll kärkima hakka!naaku-iq taa tühä asa peräst joht kärkmä!
5632ta on väga kärmas tööd tegematä om väega västli tüühü
5633kärmas tüdruktirrõ tütrik
5634pea oli täitanud ja kärnaspää oll täen ja raian
5635kärna minemaraiatama kärnä minemä
5636rohe-kärnkonnrohilinõ kärnkunn
5637seda hekki peab pisut kärpimaseod hekki tulõ veidükese pükäq
5638minu artiklit kärbiti päris kõvastimu artiklit tetti peris pallo lühembäs
5639palka, kulutusi kärpimapalka kulutamist kokko tõmbama
5640õunapuud tuleb kärpidauibut tulõ lõigadaq
5641tiibu kärpimasiibo lõikama
5642juukseid kärpimahiussit polkama
5643ta ei kärsinud süüagitä läpe-es süvväkiq
5644ma ei kärsinud enam oodatama es taldaq inämb uutaq
5645kärsitu inimene V olendrabakarask rabask
5646kärsitu olemakärsitämä kärsitellemä
5647see laps on nii kärsitu, ei püsi sugugi paigaltaa lats om sääne vilgõs püsü-iq paigan raasuginaq
5648kärsituvõituräbelik
5649kärtsud värvidkärpsäq värmiq
5650kärts tüdruktsärre tütrik
5651mine too kärutäis mulda!mineq tuu kärotäüs maad!
5652järelkäruperäkäro
5653kärvad nagu koerkoolõt ku pini
5654kärvanud koerlõpnuq pini
5655rott oli nurka ära kärvanudrott oll nukka ärq singatanuq
5656käe alt kinnikäekõvõran
5657paremat kätthääd kätt
5658kätepühkimislappkäepühüs
5659kuldsete kätega tüdrukhää minogaq tütrik
5660elasin mehega terve elu, ilma et ta oleks mu vastu kätt tõstnudelli mehegaq iä nii et tä mullõ vast sõrmõga tikahut tuud olõ õs
5661käega katsumakumpma käsitämä {mitmit kõrdo} käsitelemä
5662hobune ei luba ennast käega katsudahopõn ei lupaq käsitäq
5663käega löömarehmämä rehksämä käegaq lüümä  V hiitmä
5664lõi käega ja astus juurest minemarehäs õnnõ ja astsõ mant minemä
5665ta lõi käegaq ja jättis töö poolelitä hiit käegaq ni jätt tüü poolõlõ
5666käsikivi silmkängämulk
5667käivad ikka veel käsikäes, ise juba mitu aastat abieluskääväq iks viil käetsimmi esiq jo mitu aastakka paarin
5668seal on lauda ehitamine käsilsääl om lauda ehitämine käümän
5669reedel oli käsil ubade koristamineriidi oll uapõimminõ jalal
5670maksin korteri eest käsiraha äramassi kortina iist käsiraha ärq
5671kuidas seda lauset käsitada?kuimuudu seost lausõst arvo saiaq?
5672tema tütar oskab hästi värve käsitadatimä tütär mõist häste värme
5673teadustöö käsitles võrukeste identiteetitiidüstüü uursõ võrokõisi hindätiidmist
5674film käsitleb sõjasündmusifilmin näüdätäs sõta
5675see raamat käsitleb külaelu 20. sajandi algulseo raamat kõnõlõs 20 aastagasaa algusõ küläelost
5676last õpetati nuga ja kahvlit käsitsemalats opati väidse ja kahvligaq ümbre käümä
5677oskab mitmesuguseid tööriistu käsitsedamõist mitmõsugumaidsi tüüriisto pruukiq
5678minu ajal õmblesid rätsepad veel käsitsimuq aigo umbliq rättsepäq viil käegaq
5679käskiv kõneviis{kiil} käskjä kõnnõviis
5680käskjalg tõi vallamajja kiireloomulise teatevirgats tõi vallamajja rutulist tiidmist
5681ministri käskkiriministri käsk
5682puukäsnpess käsn
5683peremees käsutas sulase heinu toomaperremiis kammand suladsõ haino tuuma
5684harakas kätsatabharak katsatas
5685sain selle riide odavalt kättesai seo rõiva odavahe kätte
5686helistasin talle, kuid ei saanud teda kättekõlisti tälle a saa õs tedä kätte
5687kätte sattuma V juhtumaräbähtümä
5688hunt sattus jahimeeste kättesusi räbähtü jahimiihi kätte
5689kättemaks on maguskättetasominõ om makõ
5690viis lapse kättpidi tuppavei latsõ kättpiten tarrõ
5691ta on kättpidi ukse vahel kinnitä om kättpiten ussõ vaihõl kinniq
5692kääbuspuupuukääbäts
5693kääbusõunapuukääbätsuibu
5694kääbusküülikkääbätskodojänes
5695kääksutab muudkui lõõtspilli, mängida ei oskakäädsütäs pääle jõrgapilli mängiq mõista-iq
5696mis sa sellest viiulist kääksutad?mis sa tast viiolist kräädsütät?
5697käänaku tagant tuli auto vastukäänü takast tull auto vasta
5698nimetav käänenimekäänüs
5699omastav kääneumakäänüs
5700osastav kääneosakäänüs
5701jalgrada teeb väikse käärujalgtii tege väiko kääro sisse
5702vanaema lõikas lapsele kääru leibavanaimä lõigas latsõlõ muro leibä
5703mahl pandi käärimamahl panti käärümä
5704moos on käärima läinudsahvt om käärümä lännüq
5705talvekuu alguses pandi õlu käärimatalvõkuu edimäidsil päivil panti oluq käümä
5706käiseid üles käärimakäüssit üles käändmä
5707kopsutursega köhapauslak puuslak
5708köhis kuiva köhaköhe kuiva köhhä
5709köhib ägedalttõmbas köhimist
5710vanal Villemil on kopsud läbi, muudkui köhibvanal Villemil ommaq täüq läbi muguq rüügäs
5711kana oli üht jalga pidi köidikuskana oll ütte jalga piten köüdüssen
5712seob koorma köiega kinniköüt kuurma kablagaq kinniq
5713poiss ronib köit mööda ülespoiss roni köüst piten üles
5714köiekeeramismasinköüdsepüür köüdsekäändmismassin
5715enda keerutatud köiedhindä höörätedüq kablaq
5716köidab kaelaräti kaelaköüt kaalaräti kaala
5717muusika köidab meelimuusiga köüt miili
5718viisin raamatu köitavei raamadu köütäq
5719köitev mõteütenhaardja mõtõq
5720niidult saab veel ühe köksikese heinuniidü päält üts tsoksikõnõ saa viil haino
5721kördile lisati piimakördile panti piimä pääle
5722vajus kössivaio kühmä
5723kössis inimenekügräts küüräts kühmäk kühmäts kühkäts kühmik
5724anna mulle kübeke võid!annaq mullõ kipõn võidu!
5725kübeke toitu oli veel kausipõhjasrõimõkõnõ süüki oll viil kausipõhan
5726pane ahi küdema!panõq ahi küttümä!
5727kui saun ära küdes, lasti sütel veel seista ja hõõgudaku sann ärq küttü sis lasti hüdsil viil saistaq ja hõõadaq
5728ma kühveldan lund eest ärama pillu lummõ iist ärq
5729kühveldab jahu kottikühveldäs jahhu kotti
5730ma kükitan siiasamma mahama kükkä siiäqsamma maaha
5731mis sa kükitad siin?midä sa kükütät tan?
5732tegi kümme kükkitekk kümme kükkü
5733küladerohkeküläline
5734sumbkülakülätsagarik
5735külla minemaküllä minemä
5736poisid lähevad õhtul küla pealepoisiq toukasõq õdagu külä pääle
5737kas sa külakosti ka tõid?kas sa kosti ka tõiq?
5738kas meile on külalisi tulnud?kas meile om võõrit tulnuq?
5739paku külalisele ometi midagi süüa!pakuq no ummõhtõ külälisele midägiq süvväq!
5740tule vaata, mida külaline tõi!tulõq kaeq mis külä tõi!
5741siin majas on külalislahke rahvastan majan om vastavõtlik rahvas
5742Munamäel käis palju külastajaidMunamäel oll pallo käüjit
5743näitusel oli vähe külastajaidnäütüst käve kaeman vähä rahvast
5744mul on palju külastajaidmul om maja võõrit täüs
5745ta külastas mind sagelitä käve mul sagõhõhe külän
5746külastage meie kauplust!tulkõq miiq puuti!
5747kas te näitust ka külastasite?kas ti näütüst ka kaeman kävet?
5748püksid on külje pealt katkikaadsaq ommaq küle päält katski
5749seast jäi üle viis külge ja kolm kintsutsiast jäi üle viis lapõht ja kolm kintsu
5750savi kleepus saabaste külgesavi naas saapidõ külge
5751riiete külge õmmeldi klaashelmeidrõividõ mano ummõldi klaasihelmit
5752külge hakkamakülge nakkama nakahtama{mitmit kõrdo}nakatõlõma
5753püksid hakkavad säärte külge kinnipüksiq nakatõlõsõq siiri külge
5754külge puutumakülge putma putahtuma puttuma
5755vana ruun oli selili, vanker kraavis külilivana ruun oll sällüle rattaq kraavin küllüle
5756külili olemaküllütämä
5757külvasin külimitutäie viljakülümütütävve viljä külbi
5758ei võta tükki küljestvõta-iq tükkü külest
5759murdsin põõsa küljest oksamurri puhma mant ossa
5760on küllom külh
5761hea see küll ei oleolõ-iq tuu hää joht
5762küll küllale liiga ei teetii-iq küll külläle liiga
5763rikastel on kõike küllagarikkil om kõkkõ üle jäiäq
5764toidukartulit on keldris veel küllaldane kogussöögikardohkat om keldrin viil küländ
5765pilalaulholalaul
5766see pole veel küllaldane põhjus asja pooleli jättatuuperäst joht olõ-iq vaia asja poolõlõ jättäq
5767ei anta küllalt viina juuaanda-iq vinäld viina juvvaq
5768kas said nüüd küllalt?kas sullõ sai noq tävvelt?
5769see söök sai küllaltki soolanetaa süük sai kaunis soolanõ
5770küllap sa tead, aga ei taha öeldakülq sa tiiät a sa taha-iq üteldäq
5771küllap sul on õigussul om vast õigus jah
5772küllap vistvast kah
5773küllastunud soolalahusvinäldünüq suulvesi
5774poes on kaupa küllusespoodin om kraami küländ
5775elab külluseseläs rikkusõn
5776kui mul mees elas, siis oli mul kõike küllusesku mul miis elli sõs mul oll kõkkõ täüskäsi käen
5777külluslik pulmalaudrikas pulmalaud
5778külluslikult elaterikkalõ eleti
5779käre külmkidsukülm
5780külm tuulvilu tuul
5781pane uks kinni, külm hakkabpanõq uss kinniq vilu nakkas
5782külm näpistabkülm võtt mano
5783külm näpistab käsi ja jalgukülm aja kässi ja jalgo külge
5784külmlaudkülmlaud jahhelaud
5785külmlettkülmetüslett
5786see on külmakindel õunasortseo ubinasort pelgä-iq külmä
5787jäi täiesti külmavereliseksjäi tävveste rahuligus
5788külmavereline inimenehiitümäldäq inemine
5789külmavereline mõrvarsüämeldäq mõrdsuk
5790ilm külmeneb järk-järgultilm lätt kõrrast külmembäs
5791mul käed külmetavadmul käeq külmäseq
5792nagu kinda käest võtad, nii külmetab kohe sõrmed äraniguq kinda käest võtat nii sõrmõq ärq külmähtäs
5793väljas külmetab ja taevast sajab lundvälän külmetäs ja taivast satas lummõ
5794hakkab külmetamailm lätt kahulõ
5795selline külm oli, et linnud külmusid lendamise pealt ära ja kukkusid allasääne külm oll et tsirguq lindamisõ päält ärq külmssiq ni alla sattõq
5796pesu külmub kangeksmõsu krõbahtus külmä käen ärq
5797olen tema külmusega juba harjunudma olõ tuugaq joba harinuq et tä huulmaldaq ja kalg om
5798mere jäine külmusmere ijäne külm
5799külmutatud maasikadärq külmätedüq maaskaq
5800rahad olid kinni külmutatudrahaq olliq kinniq külmätedüq
5801külmutatud palgadkülmätedüq palgaq
5802kaer sai külvatudkaar sai ärq külbetüs
5803kas sul on vili külvatud?kas sul om põld maan?
5804mul on vili külvamatamul om põld tegemäldäq
5805kana kümbleb liivaskana viht liiva seen
5806pääsuke kümbleb veespääsläne tsuklõs vii seen
5807varblane kümbleb liivasvarblanõ tsuklõs liiva seen
5808neid oli kümmekondnäid oll kümne ümbre
5809seasöök valati künassetsiasüük valõti ruihtõ
5810ta seisab lõhkise küna eestä om tagasi sääl kost alost
5811kevadine kündkeväjäne künd
5812maa muutub künklikumaksmaa lätt kuntligadsõmbas
5813perenaine ilmus toa künniselepernaanõ tull tarõläve pääle
5814kas see sündmus ületab uudisekünnise?kas seo asi küünüs sõnomilävest üle?
5815küpsed marjadvalmiq maraq
5816kas liha on küps?kas liha om kütse?
5817leib küpseb ahjusleib küdsäs ahon
5818liha küpseb pannilliha praatus panni pääl
5819šašlõkk küpseb tulelsaslõk paistus hütsi kotsil
5820ema küpsetab leibaimä küdsä leibä
5821kaeraküpsisedkaarapränniguq
5822ta küsis minult kellatä küsse mu käest kellä
5823poiss küsis isalt rahapoiskõnõ küsse esä käest rahha
5824ega tema küsi, kas ta sellega oma tervist rikub või eiegaq tä ei küsüq kas tä tuugaq umma tervüst rikk vai ei
5825küsija suu peale ei löödaküsüjä suu pääle ei lüvväq
5826mul on sulle küsimusmul om sullõ sääne küsümine
5827meil tuleb see küsimus kuidagi ära lahendadameil tulõ taa küsümüs kuigi juundõ saiaq
5828sain uusi andmeid, aga need on küsitava väärtusegasai vahtsõt teedüst a tuu om küländ kahtliganõ
5829mind küsitletiminno nõvvatõldi
5830muusika ei kütkestanud tedamuusiga es haaraq tedä üten
5831kütkestav hääl, tütarlaps, raamatköütvä helü tütrik raamat
5832mäelt avanes kütkestav vaademäe päält oll illos kaiaq nii et saa-as silmi ärq käändäq
5833ta hakkas tuba kütmatä naas tarrõ kütmä
5834kütame täna ahju ka natukelämmistämiq täämbä ahjo ka veidükese
5835laul küttis südamed soojakslaul tekk süämeq lämmäs
5836küttis oma kõnega rahva üleskäänd uma kõnõlõmisõgaq rahva üles
5837jäta ometi järele, ära küta nii palju!jätäq no maaha uiaku-iq nii pallo!
5838kütid läksid hundijahilejahimeheq lätsiq soejahti
5839salaküttsalalaskja salajahimiis
5840küülikust saab kübarale hea äärisekodojänessest saa kübäräle hää puhka
5841kuivad heinad viidi küünikuivaq hainaq viidiq küünü alaq
5842sina vahest küündid sinna paremini juurdesaq vaest haarut sinnäq innembi mano
5843küünlapäeval murtakse talve selgroogkündlepäävä lätt külmä sälg katski
5844perenaine küüris kastrulid puhtakspernaanõ nühkse paaq puhtas
5845see inimene on juba küüru vajunudseo inemine om joq ärq hanku jäänüq
5846vanainimene on harjunud küürus käimavanainemine om ärq harinuq köörän käümä
5847see vanaemakene on nii küürus, et nina vastu maadtaa vanaimäkene om nii sümmän et nõna vasta maad
5848vigane inimene käib küürusvigalinõ inemine käü hangun
5849küüneääred on lõhki ja valusadküüdserannaq ommaq lahki ja halusaq
5850küüntest (tehtud)küüdsine
5851küüntest kübarküüdsine küpär
5852küüned enda pooleküüdseq hindä poolõ
5853küüsiküüdsi
5854ta on nõia küüsi sattunudtä om nõia küüdsi sadanuq
5855küüsisküüdsin
5856surma küüsissurma küüdsin
5857küüsistküüdsist
5858pakkusin talle kojuminekuks küütima paki tälle kiutu kodominekis
5859mehed võeti hobustega küütimeheq võediq hobõsidõgaq kraami vidämä
5860võta mind ka küüti!võtaq minno ka perä pääle!
5861küüti minemäkiutu minemä
5862küüdihobunekiuduhopõn
5863küütseljaga hobunekiutsälägaq hopõn
5864töö hakkas juba laabumatüü nakas jo mõõduma
5865laabuvlaabsa joudsa säädsä
5866ühte laadi rõivadütte müntä rõivaq
5867seda laadisäänest muudu
5868elulaadelämise muud
5869mis laadi mees ta on?määnest laida miis tä om?
5870püss teeb pauku, laad lasebpüss tege pauku laat lask
5871laadis koorma pealepand kuurma pääle
5872akut, püssi laadimaakut püssa laatma
5873viljalaadungviläkuurma
5874tõi poest laadungi toidukraamitõi poodist nõstangu söögikraami
5875kuullaagerkuullaagri
5876liha pandi laagerdumaliha panti saistuma
5877õlu peab veel laagerdumaollõl piät viil saistaq laskma
5878ta hakkab purjus peaga alati laamendamatä nakkas puron päägaq kõgõ plaanma
5879laamendab isa rahaga kõrtse möödapraavõldas esä rahagaq kõrtsõ piten
5880sai laar õlut tehtudsai kõrd olt tettüs
5881laasi sa kirvega need väiksemad puud ära, ma laasin saega selle suurelüüq sa kirvõgaq noil vähämbil puiõl ossaq ärq ma lasõ saegaq seol suurõl
5882äike oli viljapõldu kõvasti laastanudpiksevihm oll viläpõldu kõvastõ räüstänüq
5883sõda laastas linnad ja küladsõda häöt liinaq ja küläq ärq
5884puu laasub, kui ära kuivabpuu laasus ku ärq kuios
5885laasunud puulaasjanõ puu
5886kui laadal on, siis laadalt ostanku laadun om sõs laadust osta
5887labane naliprosta nali
5888kas see riie on toimne või labane?kas taa rõivas om toiminõ vai labanõ?
5889ära labasta sõnadega seda, mis südames!tsurkku-iq sõnnogaq tuud miä süämen liigus!
5890räägib labasusikõnõlõs prostat juttu
5891sõnnikuladekõrd sitta
5892heinaladekiht haino
5893viljaladelatõm lado
5894järve põhja ladestunud settedjärve põhja korjunuq muakõrd
5895rasvkude ladestub naha allarasvaq korjusõq naha alaq
5896vihma ladistabvihma labistas
5897pardid ladistavad järvespardsiq labistasõq järven
5898lao need puud riita!panõq neoq puuq riita!
5899korstnat ladumakorsnat kudama
5900lao välja, mida sa selle asja kohta tead!kõnõlõq vällä midä sa seo asa kotsilõ tiiät!
5901ladusin kõik südame pealt väljaplahvõ kõik süäme päält vällä
5902ladus kõnevuulsa jutt
5903töö läheb ladusalttüü lätt laabsahe
5904tal tulevad sõnad nii ladusalttäl tulõvaq sõnaq nii loohvkahe
5905rahalaegasrahalaadik
5906kas raha on laekunud?kas raha om tulnuq?
5907raamatumüügist laekunud summa on päris suurraamatidõ müümisest om peris suur raha sisse tulnuq
5908pidin pangast laenu võtmapidi pangast võlgo võtma
5909laenuks andalainussõs andaq
5910pioneerväedpionerväeq
5911positiivne, negatiivne laengpositiivnõ negätiivne laading
5912sain näidendist tugeva emotsionaalse laengusai näütemängost kõva tundõ kätte
5913jalgrataste laenutusrattidõ vällälainaminõ
5914tõi laenutusest pesumasinatõi lainumajast mõsumassina
5915laevahukklaivakado
5916laevamastmast
5917laevatekklaivatekk
5918meresõidu ja laevanduse ajalugumeresõidu ja laivamajandusõ aolugu
5919laevanduse kiire arenglaivamajandusõ kipõ edesiminek
5920Rootsi laevastik tuli EmajõeleRoodsi laivaq tulliq Imäjõõ pääle
5921lageda taeva alllakõ taiva all
5922meid tehti lagedaksmeid tetti lakõs
5923lagedallakõ pääl
5924lagedalelakõ pääle
5925tuli lagedale uue seletusegatull vällä vahtsõ seletüsega
5926keset metsa sattusin lagendikulekest mõtsa sai lakõ pääle
5927hüppa või lakkekasvai lakkõ annaq karadaq
5928naerab laginalnaard niguq kõrrin
5929lõi lagipähelei lagipäähä
5930lagipea oli paljaspäälagi oll palas
5931lagistavad naerukõkutasõq
5932jää on veel lagunemataijä om viil lagonõmaldaq
5933lambal pandi jalg lahasesselambal panti jalg latti
5934küll temal on lahe elukülq timäl om hõlpsa elo
5935ta on väga lahe meestä om väega mooska miis
5936lahe pidukinä pido
5937see tuba on umbne, tee aken lahti, siis läheb lahedamaks!seo tarõ om umbõnõ tiiq akõn vallalõ sõs saa lauhkõmb!
5938see mahub lahedasti ärataa mahus lobõvallaq ärq
5939ma pean selle arusaamatuse siin ära lahendamama piät seo pahandusõ siin ärq klaarma
5940õpilased lahendavad ülesandeidlatsõq tegeväq ülesandit
5941talle meeldib ristsõnu lahendadatälle miildüs ristsõnno tetäq
5942ülesandeid lahendamaülesandit ärq tegemä
5943probleemi lahendamaküsümüst kõrda ajama
5944olukorrale leiti lahendusolokõrrast löüti välläpäsemine
5945ülesande lahendusrehkendüse tullõm
5946lahenduskäikrehkendüskäük
5947me peame mingi lahenduse leidmaasi tulõ ärq klaariq
5948asjad lahenesidasaq lätsiq kõrda
5949ta pidavat lahingusse minematäl ollõv lahenguhe minek
5950lehm on neil ka lahjaks jäänudlehm om näil kah kehväs jäänüq
5951lahjavõitukehvälik kõhnalik lahalik lahapoolinõ kehväpoolinõ kõhnapoolinõ
5952odav kala, lahja leemotav kala laih liim
5953maa on lahjaks jäänudmaa om ärq laihtunuq
5954äädikat lahjendatakse veegaätiket tembitäs viigaq
5955näljased loomad lahjuvadnälädseq eläjäq laihtusõq
5956kas sa lasid koerale lahkamise ka teha?kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?
5957raamat tekitas lahkarvamusiraamat sünnüt vastakäüvit arvamiisi
5958ta on ikka liiga lahketä om õks ulli lõõhkõ
5959lahkeltlahkõhe lahkõlõ lõhkõhe lõhkõlõ armustõ†
5960meie arvamused lahknevadmiiq arvamisõq lääväq lahku
5961lahkukirjutuslakja kirotaminõ
5962metsa jõudes läks vanaema meist lahkumõtsa joudõn läts vanaimä meist harpu
5963õpetaja lahkus klassistoppaja läts klassist ärq
5964meil tuleb teineteisest lahkudameil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq
5965lahmakas voodisängülahmak
5966lahmakas maadmaalahmak
5967Soome lahtSoomõ laht
5968järve lahtjärve kolk
5969jättis ukse lahtijätt ussõ vallalõ
5970lahti pääsemavallalõ päsemä
5971ära tee ust nii lahti, väljas on külm!ajagu-iq ust nii peräniq välän om külm!
5972lahti paiskumavallalõ kargama  V lindama prähvähtümä
5973uks paiskus lahtiuss prähvähtü vallalõ
5974lahti rabelemavallalõ rabõlõma vallalõ rümmä vallalõ rümmämä
5975rabelesin enda tema käest lahtirümme hindä timä käest vallalõ
5976lahti tegemavallalõ tegemä
5977lahti ütlemavallalõ ütlemä ärq salgama
5978lahtine aken, uks, kivivallalinõ akõn uss kivi
5979see asi jääb praegu lahtisekstaa asi jääs parhillaq vallalidsõs
5980lahtine luumurdvallalinõ luumurd
5981see viin on lahtunudtaa viin om ärq hingünüq
5982viha lahtusviha läts üle
5983füsioloogiline lahusihosoolanõ lahu
5984suhkrulahustsukruvesi
5985nad elavad juba ammu lahusnä eläseq joba ammuq erälde
5986suhkrut, soola vees lahustamatsukrut suula vii seen sulatama
5987bensiin lahustab rasvapensin sulatas rasva
5988happed on tugevad lahustidhappaq omma kimmäq sulatajaq
5989suhkur lahustub veestsukru sulas vii seen ärq
5990lahustuv kohvsaoldaq kohv
5991Euroopat ja Aafrikat lahutab VahemeriEuruupa ja Afriga vaihõl om Vaihõmeri
5992nad lahutasid oma abielunääq lasiq uma abielo ärq lahutaq
5993käigu vahetamise ajal peab siduri ära lahutamakäügi vaihtamisõ aigo piät haarussõ vallalõ pästmä
5994lahuta viiest kolm!arvaq viiest kolm maaha!
5995naine andis lahutuse sissenaanõ and lahkuminegi sisse
5996tuli lahvatas põlematuli hupsaht palama
5997lai tänav, jõgi, kraav, voodilaga huulits jõgi kraav säng
5998laia silmaringiga inimeneabara meelegaq pallo nännüq inemine
5999laiavõitulajalik lagalik
6000laiemlaemb
6001laiemaltlaembalt
6002katsuge asju laiemalt näha!kaegõq no laembalt!
6003laiali minemalakja minemä
6004pidu on läbi, rahvas on laiali läinudpido om läbi rahvas om ärq lakja lännüq
6005asjad on laialiasaq ommaq lajan
6006võttis laialt ettevõtt suurõlt ette
6007jõgi on siia laiu üles kuhjanudjõgi om siiäq liite ussõ visanuq
6008veenilaiendidsuuni laendusõq
6009nimisõna, tegusõna laiend{kiil} nimisõna tegosõna laendaja
6010teed laiendatakse kümne meetri võrratii tetäs kümme metrit laembas
6011nad on oma müügipinda laiendanudnääq ommaq umma puuti suurõmbas ehitänüq
6012murru laiendamine{matõm} murru laendaminõ
6013laiendatud ja laiendamata lihtlause{kiil} laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
6014tee laienebtii lätt laembas
6015see nõue laieneb ka teiletuu nõudminõ käü tiiq kotsilõ kah
6016laigulised sõjaväeriidedlapilidsõq sõaväerõivaq
6017laiguline näguplakliganõ nägo
6018laiguti oli veel lumi sulamatatükälde oll lumi viil sulamaldaq
6019laimijooklaimijuuk
6020see on alatu laimseo om häbemäldäq võlss jutt
6021ära hakka tütarlast laimama!naaku-iq tütärlast trotsma!
6022ära laima jumala nime!trötsku-iq jumala nimme!
6023laineteslainallaq lainõllaq lainil
6024laineline plekkrõõnõlinõ plekk
6025odrapõld lainetabkesvänurm om lainallaq
6026laip viidi lahkamiselekoolnuq viidi lahksamistõ
6027tee on siililaipu täistii om koolnuid siile täüs
6028koer ajas end laisalt püstipini ai hinnäst laisastõ pistü
6029laisavõitutolslik tölslik tündsälik
6030minagi laisklen siin, ei viitsi üles tõustamaq ka siin luiskõlõ ei viisiq üles tullaq
6031kuidas sa selline laiskvorst saad olla?kuis sa sääne videlüs saat ollaq?
6032oled paras laiskvorst, vaata, milline su õu on!olõt hää lehmo kaeq määne sul moro om!
6033laitku nad pealegilas näil laitaq pääle
6034laitis mu plaani mahatekk mu plaani maaha
6035laitmatu välimusega noormeespääle kaiaq ütegiq vialdaq nuurmiis
6036käitus laitmatultpidi hinnäst väega häste üllen
6037laitusi ma ei kardalaidussit ma ei pelgäq
6038ümber maja laiuvad põlludümbre maja ommaq lajaq põlluq
6039laiuvad viljaväljadlajalidsõq vilänurmõq
6040laiusest ei või maha võtta, võtame pigem pikkusestlaiutusõst ei võiq mahaq võttaq võtamiq innembi pikkusõst
6041istuge koomale, ärge laiutage!istkõq kokkopoolõ laotõlõgu-iq tan!
6042mees laiutas käsimiis laot kässi
6043lõugu laiutamalõugõ laotama
6044peab joominguid ning laiutab rahadegapidä joomingit ja pillõlõs rahhogaq
6045pikuti laiem kui laiutipiuta laemb ku lauta
6046maja taga lajatas paukmaja takan kõmaht üts pauk
6047õllelakeollõlörts
6048pika lakaga hobunepikä lihigaq hopõn
6049suvel magati lakassuvõl maati laopäälitsen
6050lauda-, aida-, saunalakklauda- aida- sannapääline
6051leidsin ta aidalakastlöüdse tä aida päält
6052maja lakktarõpääline
6053küünelakkküüdsevärm
6054vihm lakkasvihm jäi perrä
6055valu lakkashalu rehvähtü
6056elutegevus lakkaselo sai otsa
6057lakib põrandatlakk põrmandut
6058tüdrukud lakivad küüsitütärlatsõq värmväq küüdsi
6059lakmuspaberlakmuspapõr
6060lakoonilise ütlemisegalühkü ütlemisegaq
6061lakoonilise sisustusegalihtsä sissesäädegaq
6062anna lehmale üks laks!annaq lehmäle üts lahv!
6063sai laksu ärasai üte välgi
6064ema ei löönud kõvasti, ainult laksas käegaimä es lüüq kõvva õnnõ lapsas piogaq
6065peseb pesu, nii et laksubmõsk mõssu ku laps
6066laine laksuminelainõ lapsna
6067lehm on kuuendal laktatsioonillehm om kuus kõrda nüsmä tulnuq
6068arst käskis mul lamadatohtri käskse mul pikäle ollaq
6069selili, pikali, külili lamavsällülde pikäle küllülde ollõv
6070lamav politseinik{kõnnõk} pikäle politsei
6071lamandunud heinpanõhunuq hain
6072lamandunudmaahapant mahaqpant
6073lamandunud vilipaherdus
6074lamaskleb voodis, ei viitsi tööd tehapikutõlõs sängü pääl viisi ei tüüd tetäq
6075tal on lamatisedtä om haudmishaavo täüs
6076Saksa lambakoersaksa hunt
6077Kaukaasia lambakoerkaukaaslanõ
6078Ida-Euroopa lambakoervinne hunt
6079Šoti, Austraalia lambakoeršoti austraalia karapini
6080lambanahkne vestlambanahast vest kaskavest
6081lambal on kolm tallelambal om kolm tsille
6082lambatalle kutsumatsiletämä
6083lame katuslausik katus
6084lamedad naljadprostaq nalaq
6085lameda põhjagatasadsõ põhagaq
6086ära räägi lamedusi!jätäq no prostaq jutuq!
6087lammorglagaorg
6088lokilammas{kõnnõk} tsäropää
6089vanad puumajad lammutativanaq puumajaq lahudiq maaha
6090lammutab arvuti osadekslahk puutri lakja
6091poliitikud tegelesid kolhooside lammutamisegapoliitiguq häödiq kolhoosõ
6092taskulamppatareilamp
6093laelamplaetuli
6094laualamplavvalamp
6095öölampüülamp tsillokõnõ tuli
6096leeklamptulõlamp
6097sööge langud, jooge langudsöögeq languq joogõq languq
6098temperatuuri järsk tõus ja langõhulämmä äkiline nõsõminõ ja sadaminõ
6099järsu languga teeäkilidse sadamisõgaq tii
6100kaste langeb mahakastõq tulõ maaha
6101langes teiselt kohalt kümnendakssattõ tõõsõ kotusõ päält kümnendäs
6102veetase kaevus on langenudvesi om kaon alla sadanuq
6103elatustase langebelojärg lätt kehvembäs
6104langes põlvili ema haualevaio imä matusõ pääle põlvildõ
6105linn langes vaenlase kättevainlanõ sai liina hindä kätte
6106pettuse, kallaletungi ohvriks langemapettäq saama pessäq saama
6107vaba langeminevaba sadaminõ
6108vererõhk on langenudvererõhk om sadanuq
6109oli palju langenuidoll pallo surmasaanuid
6110lipp tuleb õhtul langetadalipp tulõ õdagu alla laskõq
6111langetõbe põdemakoolõskõlõma
6112rahakursi langusraha hinna sadaminõ
6113meeleolu langustujo sadaminõ
6114raielanklank raotu
6115oksad jäid raielangile mahaossaq jäiq raotu pääle maaha
6116asjad on toas laokilasaq ommaq tarrõ piten lajan
6117siin on kõik nii laokil, et paha vaadatatan om kõik nii laokillaq et halv pääle kaiaq
6118jättis oma riided laokilejätt umaq rõivaq laokillõ
6119sõda laostas riigi majandusesõda häöt riigi majandusõ
6120sa oled meid laostanudsa olõt meid vaesõs tennüq
6121laostunud tervishäönüq tervüs
6122sõnnikut laotamasitta laotama
6123lapi keelsaami kiil
6124lapikuks tegemalatutama
6125lapik pudellapik putõl
6126lauad on lapiti pandudlavvaq ommaq latti pantuq
6127pühkisin laua lapiga tolmust puhtakspühe lavva lapigaq tolmust puhtas
6128pilvede vahelt paistis lapp sinist taevastpilvi vaihõlt paistu lapikõnõ sinist taivast
6129pajalapppaalapp
6130maalapplapikõnõ maad
6131lapitekknärdsotekk
6132lappa köis kokkukeriq köüds kokko
6133lappasin raamatu läbisõrmidsi raamadu läbi
6134kangas lapataksekangas pandas latti
6135lapib pükse, katustpaikas pükse katust
6136lastega perelatsinõ  V  latsigaq pereq
6137lapsehoolduspuhkuslatsõpuhkus
6138lapse sündimine{m} sündjädseq sündjädsiq
6139seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütarsääl perren olliq sündjädsiq tiiä eiq kas oll poig vai tütär
6140lapsevanemate koosoleklatsivanõmbidõ kuunolõk
6141lapsevanemad peaks seda teadmaimäq-esäq pidänüq taad tiidmä
6142lapsevoodis olev nainenukanaanõ nulganaanõ ohonaanõ
6143ära ole nii lapsik!olku-iq nii latsik!
6144see on tal lapsik jonntaa om täl latsõ kius
6145lapuliseks olemakuntma lapulisõs olõma
6146laristas kõik raha kõrtsis mahalei kõik raha kõrdsin läbi
6147ta väga laristabtä pill väega rahha
6148lartsib porisprandsõrdas muta piten
6149laserprinterlasõrtrükli
6150laserplaadimängijalasõrtsõõrimängjä
6151üksiklasklasõng
6152laskemoon on otsaspauguq ommaq otsan
6153laskemoonaladusõamoonalado
6154kaitseliidu lasketiirkaitsõliido laskmiskotus
6155jahilasketiirlaskmisõ rada
6156käisime metsas laskmaskävemiq mõtsan püssä laskman
6157lase mul magada!lasõq mul maadaq!
6158koer lasi kõrvad lontipini lask kõrvaq lunti
6159lasin koera lahtipästi pini vallalõ
6160las käia!lasõq kävvüq!
6161laseb ametist lahtihiit ammõtist ärq
6162tuukrid laskusid järve põhjatungriq lasiq hinnäst järve põhja
6163kummargile, põlvili, käpuli, kükki, kõhuli laskumakumarillõ põlvilõ käpile kükkü kõtulõ laskma
6164udu laskub allaundsõq tulõ maaha
6165pimedus laskub üle maapümme tulõ maaha
6166ära lasku kakluseni!naaku-iq taplõma!
6167lasteaialapslatsiaialats latsiaialinõ
6168lasteaiaõpetajalatsiaiaoppaja
6169laps viidi lastekodusselats viidi kasvandikku
6170see laps oli kuni kaheteiskümnenda eluaastani lastekodusseo lats oll nikaguq katõtõistkümne aastatsõniq kasvandun
6171lastetu abielupaarlatsildaq paarirahvas
6172paberilasupaprõunik
6173kellel lasub vastutus?kiä kand vastust?
6174mis sa, vana latraja, lobised!miä sa vana taska taskatat!
6175nad latrasid siin peaaegu hommikuninä lõkadiq tan pia hummoguniq
6176kuri emis latsutas lõugukuri immis latsut lõugo
6177haarasin aia äärest lati ja andsin talle tagumiku pihtahaari aidveerest ruudja ni anni tälle perst piten
6178karjamaale tehti lattaed ümberkaramaalõ tetti roelmuaid ümbre
6179iga hobune oma latrisegä hopõn uman lahtrin
6180aja hobune oma latrisseajaq hopõn umma vaihõlõ
6181kased olid latvupidi kokku pulmaväravaks seotudkõoq olliq ladvoldõ kokko pulmavärtes köüdedüq
6182lauatükklavvajupp
6183lauakaaslanelavvaseldsiline
6184laudadestlavvunõ
6185istusime laudaistõmiq lauda
6186lapsel on uni laugellatsõl om uni silmän
6187silmalaudsilmälakaq silmälavvaq
6188langetas laudlask silmäq maaha
6189see on lauge mägi, siit on hea alla minnaseo om lausk mägi siist om hüä alla minnäq
6190laugeltlaugõhe laugõlõ
6191kotkas laugleb kõrgel taevaskodas laugõlõs korgõn taivan
6192sibul kuulub laukude hulkasipul om üts lauk
6193küüslauktsisnak kipluk kuruslauk piruslauk
6194murulaukpiuss
6195porrulaukpurulauk
6196lauk on valge lauguga must lindlauk om valgõ laugigaq must tsirk
6197eepiline laullaulus
6198laulev revolutsioonlaululinõ riigipüürdmine
6199laulev häällaulva helü
6200laulev lapslaulja lats
6201laulev lindlaulja tsirk
6202rootsi keeles on laulev intonatsioonroodsi keelen käü helü üles-alla
6203laulminelaulminõ
6204meil on lauluhimulised lapsedmeil ommaq laululidsõq latsõq
6205ta on täna väga lauluhimulinetä om täämbä väega laululinõ
6206ajab muudkui oma laulujoruaja pääle umma õõsnat
6207üldlaulupidusuur laulupido
6208laulupeo rongkäiklaulupido rongikäük
6209pühib laubalt higipühk otsa iist hiki
6210ta on Nobeli preemia laureaattä sai Nobeli avvuhinna
6211lausvalevälivõlss
6212lausvihmvaluvihm
6213ütles lausa näkku, mis ta temast arvabütel õkvalt näkko midä tä timäst arvas
6214ei või tõtt rääkida, aga lausa valetada ka ei tahatohe-iq õigust kõnõldaq a peris võlssiq ka taha-iq
6215ta on ju lausa lolltä om jo peris ull
6216mehed olid õhtuks lausa väsinudmeheq olliq õdagus valu väsünüq
6217lihtlause, liitlause, täislauselihtlausõq liitlausõq täüslausõq
6218lauselühendlausõ lühendüs
6219osa-lauseosalausõq
6220laiendatud ja laiendamata lihtlauselaendõt ja laendamaldaq lihtlausõq
6221lauseliikmed: alus, öeldis, sihitis, määrus, öeldistäide, täiendlausõliikmõq edimäne liigõq tegehüs tegemisalonõ määrüs tegehüstäüdüs tävvend
6222väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause, koondlauseütlemislausõq küsümislausõq käskmislausõq suuvmislausõq hõikuslausõq üleslugõmislausõq
6223selle peale ei oska sõnagi lausudatuu pääle mõista-iq midägiq üldäq
6224laudalakklaudapääline
6225sealauttsiapaht
6226häid lambaid mahub palju ühte lautakitsahe lauta mahus pallo hüvvi lambit
6227iga talu all jõe ääres oli lauteregä talo all jõõ veeren oll valgma
6228kes leili ei kannatanud, kobis lavalt mahakiä lõunõt es kannahtaq tuu kobõ lava päält alla
6229millal koor lavale tuleb?kuna kuur püüne pääle tulõ?
6230lavas kasvatati taimi ettelaossõn kasvatõdi luumõ ette
6231näidendi on lavastanud Taago Tubinnäütemängo om vällä säädnüq Tubina Taago
6232lavastatud kohtuprotsessvälläsäet kohtumõistminõ
6233ta lavastas mu süüdlasekstä tekk mu süüdläses
6234sõna-, tantsu-, muusikalavastussõna- tandso- laulutükk
6235„Libahundi” uudne lavastusvahtsõt muudu säet „Soend”
6236lapsed ja neiud heitsid lavatsilelatsõq ja tütriguq lamssiq kravadi pääle magama
6237vana rehetoa nurgas oli ikka lavatsvanan rehetarõn oll nulgan õks kravat
6238matkajad jäid lumelaviini allamatkajaq jäiq lumõsadangu alaq
6239lebab diivanil, voodis, murulpikutas sohva sängü muro pääl
6240raamat lebab laualraamat om lavva pääl
6241lebavpikäle
6242ta on leebe inimenetä om tasalik inemine
6243leebe naeratus, ilme, hääletoonmahhe naarahtus sõbralik nägo tasalik helü
6244kohtuotsuse leebuskohtuotsussõ pehmüs
6245ta on karm ja halastamatu, leebust ei maksa temalt oodatatä om kuri ja halõstamaldaq massa-iq uutaq et tä ärq tasahus
6246leete peal on hea supeldaliite pääl om hää tsukõldaq
6247punane ja must leedripuuverrev ja must liidre
6248lõke leegitsebtuli palas
6249õhtupäike pani aknad leegitsemaõdagunõ päiv pand aknõq kirgelemä
6250maja leegitseb tulesmaja lõhnas tulõn
6251sügisvärvides leegitsev metssügüsene mõts veretäs
6252maailm leegitses sõjatulesilm palli sõatulõn
6253küünlaleekkündletuli
6254maja oli üleni leekidesmaja oll tulõn
6255leegid lõid kõrgele ülestulõkeeleq leiq korgõlõ üles
6256vanasti öeldi, et sädemeist saab leekvanastõ ülti et kibõnist saa kirg
6257leelismuldmetalllipõmuldmetall
6258kelder on nii niiske, et seinad leemetavadkeldri om nii likõ et sainaq leemetäseq
6259pärast rasket tööd leemendas kogu keharassõ tüü pääle kõik iho leemet
6260ta oli türgi leeri viidudtä oll türkläisi laagrihe viid
6261vaidlejad jagunesid kahte leerivaidlõjaq lätsiq kattõ jakko
6262kui palju sel aastal leeriminejaid on?ku pallo seo aasta liiriminejit om?
6263sealt ei tasu teed teha, seal on maa leetenesäält ei massaq tiid aiaq sääl om leedeqliiv
6264lapsel on leetridlatsõl ommaq läädsäq
6265parv jäi leetseljakule kinniparv jäi liite pääle kinniq
6266karistust leevendatitrahvi kergendedi
6267miski ei suutnud ta leina leevendadaütskiq asi es jõvvaq tä süämehallu vaibõndaq
6268halba tuju leevendamatujjo parõmbas tegemä
6269valu leevendamahallu vaibõndama
6270valu leeveneshalu and perrä
6271legaalne tegevuslubat tegemine
6272legendaarsed loodkavvõdalõ kuulsaq luuq
6273õunapuu lehtedele on tekkinud lehetäiduibulehti pääle om tuhaperä löönüq
6274lehitseb raamatutkäänd raamadulehti
6275ma olen seda raamatut lehitsenudma olõ taad raamatut üle üte lehe kaenuq
6276kala on lehkama läinudkala om haisama lännüq
6277meil on kaheaastane lehm, tuli esimest korda lüpsmameil om hõhvanõ lehm edimädsel piimäl
6278talle jäi vana lehmakont ja põrsaketälle jäi vana lehmäkorv ja põrsakõnõ
6279puud on juba lehespuuq ommaq joba lehen
6280kaselehedkõoleheq
6281pööra lehte ja loe edasi!käänäq lehte ja loeq edesi!
6282lehelugejaaolehelugõja
6283vala õli lehtriga pudelisse!leikagaq valaq õli pudõlihe!
6284läksin lehtlasse juttu ajamalätsi laubõ pääle jututama
6285lehtpuumetslehepuumõts
6286lehviksabaviuhkahand
6287lehvivhilbõlõja vilbõlõja hibisejä
6288lehvitab kleiti ja kübarathõlotas kleiti ja kübärät
6289lahkuja lehvitas taskurättiärqminejä liput nõnarätti
6290emme, anna piima ja leiba!nännä annaq pippi ja päppä!
6291magushapu leibimatõt leib
6292kelle leiba sööd, selle laulu lauladkink leibä süüt tuu poolõ haugut
6293leiba luusse laskmaleibä luuhtõ laskma
6294kas te olete üks leibkond?kas ti olõt üten leevän?
6295leibkondade lõikesperrit piten
6296see on sul hea leidseo om sul hää löüdmine
6297arheoloogilised leiudvälläkaibmisõl lövvedüq asaq
6298leidlapslövvet lats
6299ta ei hiilga leidlikkusegatä olõ-iq väega märksä
6300pottsepatööahinigutüü
6301leidlikkusest tal puudu ei tulemärksüst täl jagus
6302leidminelöüdmine leüdmine
6303leidjalöüdjä leüdjä
6304leierdab ühte ja sama juttu päev otsaketräs ütte ja samma juttu kõik päiv
6305ahi on leige, leivad ei küpse hästi äraahi om oigõ leeväq küdsä-iq häste ärq
6306vesi tagapajas oli leigevesi tagapaan oll oigõ
6307leige suhtumisegaoigõ olõmisõgaq
6308leigevõitulöügekene oigõkõnõ löügelik leügelik oiglanõ oigõlik
6309soe vesi on leigunudlämmi vesi om ärq oigahunuq
6310leili viskamalõunat hiitmä tsiukama
6311viskame leili kateemiq lõunat ka mano
6312viska leili!tiiq lõunat!
6313kogu külas on leintervel küläl om lein
6314ta on leinas, sellepärast kannab musta rättitä om leinon selle kand musta rätti
6315leinarong tuli vastumatus tull vasta
6316soojast toast lõi vastu kasvuhoone leitsaklämmäst tarõst lei kasvomaja läpätüs vasta
6317küll on leitsak, paistab, et äike on tulemasküll helkäs paistus et pikne om tulõman
6318uued nafta leiukohadvahtsõq nahvta lövvükotussõq
6319seal on kruusa leiukohtsäält juusk ruusasuun läbi
6320Irboska lähedal on kipsi leiukohtIrboska man om hipuski kotus
6321sel ajal polnud raadio veel leiutatudtuul aol es olõq raadio viil vällä mõtõld
6322leidja saab korraliku leiutasulöüdjä saa hüä lövvüse
6323perenaine sõtkus leivaastjas tainastpernaanõ kast mõhen leibä
6324leivakoorukeleeväkoldõgõnõ
6325talus jätkus leiba ja leivakõrvasttalon jakku leibä ja leeväkõrvalist
6326võtab leivakõrvaseks silkuvõtt leevä mano silku
6327kui leivaviilu pooleks teed, saab viilukeku muro poolõs tiit saa kikukõnõ
6328otsi lekkekoht ülesotsiq joosukotus vällä
6329kauss lekibkauss juusk
6330info lekibteedüs tsilgus läbi
6331lembe tuulpehmegene tuul
6332lemmikraamat, -film, -õpetaja, -hobune, -värvmeelüsraamat -film -oppaja -hopõn -värm
6333ta on tüdrukute lemmiktä om tütrigide lemmik
6334lind tõuseb lendutsirk lätt lindu
6335sädemete lendkibõnidõ lindõlõminõ
6336koer haaras leivatüki lennultpini haard leevätükü õhust
6337me olime oma kooli 37. lendmiiq olli uma kooli 37 lõpõtajaq
6338lendav taldrik{nal} lindaja livvakõnõ
6339aasa kohal lendlevad kollased liblikadniidü kotsil lindõlõsõq kõlladsõq libliguq
6340piiritus lendubpiiretüs hingäs ärq
6341lenduv tuhklindaja tuhk
6342istusime lennujaamas ja ootasime lennukitistõmiq linnujaaman ja oodimiq linnukit
6343lapsed lennutavad tuulelohetlatsõq linnutasõq tuulõlohet
6344tuul lennutab lundtuul liigutas lummõ
6345kalamehed lennutavad lantikalameheq pilvaq lanti
6346lennutas paberinutsaku prügikastivisas paprõnutsagu prügükasti
6347leotab pesuleotas mõssu
6348viinas leotamaviina pääl hoitma
6349vikati käepidet tuleb enne niitmist vees leotadavikahti jalus tulõ inne niitmist viigaq ärq tarrutaq
6350nõgeseleotisnõgõsõmõskmõq
6351peab leppest kinnipidä kaubast kinniq
6352murrab lepetei piäq kaubast kinniq
6353rahvusvahelised lepingudriikevaihõlidsõq kokkolepmiseq
6354kirjutas lepingule allakirot kontrahilõ alla
6355lepingut sõlmimakokko lepmä kokkolepet tegemä
6356lepingu tingimusedkokkolepmise punktiq
6357sõlmisid piirilepinguteiq piirikokkoleppe
6358lepingulised kohustusedkokkoleppekohussõq
6359lepinguline töökokkolepüt tüü
6360lepitust otsimalepütüst otsma
6361elage leplikult, ärge tülitsege!olkõq no lepjäq inemiseq tülütägu-iq kõik aig!
6362ta on selline leplik inimenetä om sääne lepjä inemine
6363hall leppvalgõ lepp esälepp
6364lepapuustlepäne
6365kui teisiti kokku ei lepitaku parõmbat kaupa ei sünnüq
6366sellise leppimatu inimesega on raske asju ajadasääntse lepmäldäq inemisegaq om rassõ asjo aiaq
6367naine ei pidanud pikka lesepõlve, abiellus varsti uuestinaanõ es piäq pikkä läsäaigo läts pia vahtsõst mehele
6368lestjalglapard
6369veelindudel on lestadega jaladviitsirgõl ommaq lapardiq
6370sügelislestsüüdiklõst
6371tolmulesttolmulõst
6372ma ei saa helistada, mul pole siin levima saa-iq kõlistaq mul olõ-iq tan levvi
6373levimuusikalevimuusiga
6374gripp levib inimeselt inimeselegripp lätt inemise käest inemisele edesi
6375jutt levis küllajutt lagosi küllä pite lakja
6376haigus hakkas levimatõbi naas lakja lagonõma
6377mis sa levitad siin kuulujutte?mis sa lehvität tan küläjuttõ?
6378troopikamets on täis liaanelämmämaa mõts om tappõ täüs
6379kallas laskub libamisi järve pooleperv lätt liuhkamiisi järve poolõ
6380tee on libetii om nilbõ
6381libeda põhjaga kottnilbõ persegaq kott
6382libedavõitunilbõlik nilbõlinõ
6383libedustõrjenilbõ ärqkaotaminõ tii kahrõstegemine nilbõkaidsõq
6384liiga liberaalne hindajaväegaq lopõ hindaja
6385liberaalne majandusvabamajandus
6386korralikult määritud suusad libisevad hästikõrdapiten määridüq suusaq juuskvaq häste
6387regi libisebregi juusk
6388auto kipub jäisel teel libisemaauto tüküs ijädse tii pääl nilvõskõlõma
6389märg seep libises peost mahalikõ siip nilbaht käest maaha
6390libistas end kuhja otsast mahalask hinnäst kuha otsast nühä maaha
6391laps libistab end sülest mahalats nühkätäs hindä üsäst maaha
6392libistasin silmadega üle ajalehelasi silmigaq üle aolehe
6393libistab põldulibistäs nurmõ
6394nahk tuli libledena mahanahk tull liplõ kaupa mahaq
6395rohuliblehainalehekene
6396verelibledverelibõnaq
6397liblikad lendavadlipkaq lindasõq
6398liblikaid on siin igasuguseid: valgeid, kollaseid ja kirjusidtsibiläisi om siin egäsugumaidsi valgit vahatsit ja kirivit
6399poiss ehmus ja lidus mäest ülespoiskõnõ hiitü ja ladõ mäest üles
6400jänesed lidusid mööda nurmejäneseq litsiq nurmõ piten
6401kevadel on teed ligasedkeväjä ommaq tiiq muadsõq
6402vihma on sadanud, tee oli väga liganevihma oll sadanuq tii oll väega tatinõ
6403vesi on ämbris nii kaua seisnud, et nõu on ligaseks muutunudvesi om pangin nii kavva saisnuq et annom om nüätses lännüq
6404ligased tööriidedsitadsõq tüürõivaq
6405astuge ligemale!astkõq lähembäle!
6406ligemalt vaadateslähkümbäst kaiaq
6407hoidis last enda ligihoitsõ last hindä ligi
6408hoia minu ligi!olõq muq lähkün!
6409ootasime ligi pool tundi bussioodimiq pia puul tunni bussi
6410küla ligidalkülä lähkün
6411olen Võru ligidalt päritolõ Võro lähküst peri
6412ligikaudsed arvudligilähkedseq numbriq
6413ligikaudsed arvutusedumbõs tettüq rehkendüseq
6414ligikaudu pooled on uue seaduse vastupia poolõq ommaq vahtsõ säädüse vasta
6415ligikaudu ühepikkused mehedumbõs ütepikkudsõq meheq
6416õhtu liginebõdak tulõ õdagus lätt ärq
6417mürin liginesmürrin tull lähembäle
6418ligipääs(e)matu mäetippligipäsemäldäq mäeots
6419ligipääs on takistatudpäse-iq mano
6420halva ligipääsuga kohthalva manopäsemisegaq kotus
6421need lilled on liiga ligistikku istutatudneo lilliq ommaq pallo lähkühe istudõduq
6422ligitõmbav tüdruksilmänakkaja tütrik
6423ligitõmbav puhkepaikmanomeelütäjä puhkamiskotus
6424pane pesu likku!panõq mõsu likku!
6425herned on leosherneq ommaq leon
6426tailihalaih liha
6427vaim on valmis, liha on nõdervaim om valmis iho om nõrk
6428lihalik armastusiholinõ tahtminõ
6429isa hülgas oma lihased lapsedesä jätt umaq lihadsõq latsõq maaha
6430tal on jõulised lihasedtäl ommaq rängäq lihassõq
6431kõhulihasedkõtuliha
6432lihaselinelihha täüs kimmä muskligaq musklin
6433vahelihasvaheliha vahenahk
6434lihased on punasedmuskliq ommaq vereväq nätäq
6435lihavad lehmadlihalidsõq lehmäq
6436lihavate lehtedega puudlihavide lehtigaq puuq
6437lihavaks minemalihonõma lihha minemä lihha sälgä kasvatama
6438lihtne kleit, riietuslihtsä kleit {m} lihtsäq rõivaq
6439lihtne ülesannekerge ülesannõ
6440see on lihtne asi ära tehataa om kerge asi ärq tetäq
6441lihtsakoeline inimenelihtsä inemine
6442lihtsamaltlihtsämbähe lihtsämbäle
6443sa lihtsalt ütle talle!sa õnnõ ütleq tälle!
6444lihtsalt imeõkva imeh
6445asjaajamist püütakse lihtsustadaasaajamist proomitas lihtsämbäs tetäq
6446ma olin sõjas lihtsõdurma olli sõan lihtsä soldan
6447kui sa koolis ei õpi, jääd eluks ajaks lihttööliseksku sa koolin ei opiq sis jäätkiq elos aos mustatüülises
6448annab kõnele viimast lihviand kõnnõlõ viil viimäst
6449põrand tuleb ära lihvidapõrmand tulõ ärq silestäq
6450käsikirja peaks veel lihvimakäsikirä pidänüq viil üle käümä
6451liivapaberiga lihvimaliivapaprõgaq üle käümä
6452lihvitud kommetega meeslihvit miis
6453ta liialdab kõvasti, nii hull see asi nüüd ka ei oletä pand kõvva mano nii hull seo asi noq ka olõ-iq
6454liialdab maiustustegasüü ülearvo pallo makõt
6455liialdabei piäq piiri ei tunnõq mõõtu
6456oranže riideid peeti vanasti liialdusekspihlõtsit rõivit panti vanast pallos
6457liiale minemaliialõ minemä
6458ma ei tee nalja, liiatigi veel nii tõsise asjagama tii-iq nalla päälegiq viil nii tõsidsõ asagaq
6459raske on kodust lahkuda, liiati veel oma kätega rajatustrassõ om kotost ärq minnäq ammuqkiq viil ummi kässigaq tettüst
6460ära hakka vaidlema, liiati kui sa asja ei tunne!naaku-iq vaidlõma päälegiq ku sa asja ei tunnõq!
6461higine särk liibub keha külgehigine hamõq kliip iho külge
6462liitekohtjakukotus
6463oli pikka aega liider, aga enne lõppu väsisoll hulga aigo vidäjä a inne lõppu vässü ärq
6464tõusis liidriksläts juhtma
6465läks jälle liiderdamaläts jälkiq kulditama
6466kodus ei püsi, muudkui liiderdab küla pealkoton ei püsüq muguq aelõs küllä piten
6467liiderlik eluportus pordoelo
6468liiderlik tüdruk V naineport
6469elab liiderlikku elueläs pordoello
6470peab mu nõuandeid liiakspidä mu nõvvuandmist pallos
6471liiga tegemaliiga tegemä kiusama ülekohot tegemä hätä tegemä
6472ära tee pisematele liiga!kiusaku-iq vähämbit!
6473nüüd on mulle küll liiga tehtudmullõ om no külh ülekohot tett
6474teeb endale tööga liigatapp hinnäst tüügaq ärq
6475liiga hea ei ole ka heapallo hüä olõ-iq ka hüä
6476luud ja liikmed jäid terveksluuq-liikmõq jäiq terves
6477nõukogu liigenõvvukogo liigõq
6478liigendatud tekstjupõs jaet jutt jupõndõt jutt
6479eesti keele murdeline liigenduseesti keele murdis jagonõminõ
6480teksti liigendus on heajutt om häste jupõs jaet
6481kui ikka kogu päeva küürutad, siis võtab liigesed haigeks küllku iks kõik päiv ärq kungutat sõs võtt noogusõq haigõs külq
6482jalaliigesed õhtuti valutavadjalajakuq õdagist halutasõq
6483liigesevalujakuhalu noogusõhalu
6484küünarliigeskünnärpääjakk
6485ärge tehke endale liigset tüli!tekku-iq hindäle ülearvo tüllü!
6486emad kipuvad liigselt muretsemaimäq tüküseq ülearvo murõhtama
6487liigne nagu viies ratas vankri allliisna niguq viies tsõõr rattil
6488mul pole liigset kraamimul olõ-iq lisna kraami
6489peab ikka ennast liigutama, kui tahad tervena püsidapiät iks liigutõlõma ku terveq tahat ollaq
6490ta sõnad liigutasid mu südanttä jutt läts mullõ süämehe
6491oli liigutav lugulugu läts süämehe
6492teda piinas liigväsimustä oll kõik aig ülearvo väsünüq
6493looma-, taimeliikeläjä- kasvoliik
6494puuliikpuu puuliik
6495kolme liikikolmõmoodulidsõq
6496liigirikaskirriv mitmõsugumanõ
6497mänd on meie metsade kõige levinum puuliikpetäi om mi mõtso kõgõ harilikumb puu
6498pargis kasvab 30 liiki puidpargin kasus 30 liiki puid
6499liiklusmärkliikmismärk tiilaud tiimärk
6500liikluseeskiriliikmissäädüs sõidusäädüs
6501liiklusummikliikmisummik tropp
6502sai liiklusõnnetuses vigastadasai auto- bussi- rongi{vms}õnnõtusõn vika
6503hakkame kodu poole liikumanakkamiq kodo poolõ minemä
6504turul liigub igasugust kaupaturun om õgasugust kaupa saiaq
6505liikumatu nägutuim nägo
6506liikumisvõimetuliikmisvõimuldaq
6507liikumisvõimeliikmisjõud
6508liikumiskiirusliikmiskibõhus
6509liikumispuueliikmisviga
6510ta on liikuva eluviisiga inimenetä liigus pallo ümbretsõõri
6511karu on juba liikvelkahr om joba jalol
6512praelihaküdüs
6513jutud läksid liikvelejutuq lätsiq lakja
6514pataljon saadeti liinilepataljon saadõti liini pääle
6515bussid lähevad liinilebussiq lääväq liini pääle
6516ema-, isaliinimä- esäliin
6517mitmes liinis tegutsemamitund asja ajama
6518liini ajamakülge lüümä
6519liipripakkpulgar
6520heidame, tõmbame liiskuhiidämiq liisku tõmbamiq luusi
6521liisk langes Jürileliisk jäi Jüri pääle
6522liistukelipats lipits
6523kartuliliistakkardohkalips
6524õlu liisub lahtises nõus kiirestioluq läühtüs vallalidsõn anoman kipõstõ ärq
6525õllel on liisunud maitseollõl om vaibunuq magu man
6526Nõukogude LiitNõvvokogoliit
6527kaks väikest valda liidetikats väikeist valda panti kokko
6528liida need arvud kokku!arvaq neoq numbriq kokko!
6529kas ma tohin teiega liituda?kas ma või tiiq mano tullaq?
6530riikide liitumineriike kokkominek
6531kaks valda tahavad liitudakats valda tahtvaq kokko minnäq
6532liivaaukliivahaud
6533liivakastliivakast
6534liivarandliivarand
6535liivase põhjaga järvliivadsõ põhagaq järv
6536naftareostust likvideerimaõlihukahust kokko korjama
6537tüdruk korjab lillitütrik korjas lille
6538lillepottlillipott
6539kuusiku all kasvas mustikaid ja lillakaidkuusistigu all kasvi mustkit ja linohkit
6540lillakate õitega lilllillaliidsi häiermidegaq lill
6541ema ostis tütrele lillelise kleidiimä ost tütrele lillilidse kleidi
6542mõne kala nahk on kaetud limagamõnõl kalal om naha pääl limo
6543limase kübaraga seentatidsõ kübärägaq siin
6544koer limpsas keelega üle näopini nilpsas keelegaq üle näo
6545karbid ja teod on limusedkunnakarbiq ja tioq ommaq limuskiq
6546linalakk poissvalgõ päägaq poiskõnõ
6547luik on väga võimas lindluik om väega väkev tsirk
6548ta kuulutati lindpriikstä kuulutõdi marupinis
6549ta oli lindpriitedä peeti marupinis
6550lineaarne sõltuvusõgvalinõ lõig
6551linguga visati kivelingugaq visati kivve
6552linnaliinibussliinaliinibuss
6553linnalähedane metsliinalähkene mõts
6554suvevaheaeg möödus linnulennul V linnatõn müüdäsuvõvaihõaig läts ruttu
6555omandab ajalugu linnulennulsaa aoluu kipõstõ selges
6556vaatas ajalehed linnulennul läbikai aoleheq müüdäminnen läbi
6557linnulennult on kogu ümbruskond hästi nähakorgõst kaiõn om kõik ümbrekund häste nätäq
6558järgmisse külla on linnulennult kolm kilomeetritjärgmäste küllä saa joonõlt kolm kilomiitret
6559hommikul ei tohi kodunt välja minna, kui pole linnupetet võtnud, muidu lind petab ärahummogu tohe-iq kotost vällä minnäq ku olõ-iq tsirgupetet võtnuq muido tsirk pett ärq
6560paberilipakaspaprõlipak
6561riided lipendavad tuulesrõivaq lipõrdõlõsõq tuulõ käen
6562õhuke valge kasetoht lipendab tuule käesohukõnõ valgõ kõotohk libises tuulõ käen
6563koer lipitseb, teeb ennast heakspini libritses tege hindä hääs
6564aiapostide külge lüüakse latid, lattide külge lipidtulpõ külge lüvväseq rooviq ruuvõ külge lipiq
6565lippu heiskamalippu üles tõmbama
6566lippu langetamalippu maaha laskma
6567tüdruk lippas kojutütrik lipas kodo
6568laps võib paljajalu ka lipatalats või pallidõ jalgogaq ka kabjadaq
6569märg seep lipsa(ta)s peost mahalikõ siip lipsaht peost maaha
6570maa on märg, lirtsub jalge allmaa om likõ tsork jalgo all
6571pildid on kirja lisaspildiq ommaq kiräl man
6572leib oli otsas, aga lisa polnud kusagilt saadaleib oll otsan a mano olõ-õs kostkiq saiaq
6573kas su raamatule lisa ka tuleb?kas su raamatulõ jakku ka tulõ?
6574ära võta endale lisatööd!võtku-iq hindäle liisnat tüüd!
6575lisakspäält tuu lisas
6576ta käib lisaks veel laulmas katä käü päält tuu viil laulma kah
6577kastmele tuleb vett lisadasoostilõ tulõ vett mano pandaq
6578lisasin toidule ka natuke punast piparthõngahti söögile vähä verevät pipõrd kah
6579lisaminemanoqpandminõ
6580millist salatit te praele lisandiks soovite?määnest salatit ti praadi mano tahat?
6581kohaletoomine lisatasu eestperäletuuminõ lätt eräle massu ala
6582lits tüdruklitsine tütrik
6583litsi löömahatsama
6584litsakas riietus{m} litsidseq rõivaq
6585litsentsitasuluamass
6586buss oli nii täis, et oleme päris ära litsutudbuss oll nii täüs et miiq olõ peris ärq litsunuq
6587liugu laskmavissi laskma liugõlõma tsossi laskma
6588prilliraamidprilliraamiq
6589lähme mäe peale liugu laskmaläämiq mäe pääle liuglõma
6590käisime jää peal liugu laskmaskävemiq ijä pääl vissi laskman
6591kull liugleb üleval metsa kohalhaugas laugõlõs ülevän mõtsa kottal
6592liustikujõgiijästüjõgi
6593ei tulnud sellest koosolekust midagi, oli ainult üks lobatulõ es taast kuunolõkist midägiq oll üts japatus õnnõ
6594loba ajamahaussi ajama
6595ma ei taha sellist loba kuulatagima taha-iq säänest poldatust kullõldagiq
6596ära aja loba!ajagu-iq porri!
6597lobajuttsorrõjutt
6598naised lobisevadnaasõq labahasõq
6599välja lobisemakellämä
6600ära hakka pesema, ainult lobista läbi!mõskma är nakakuq lotsudaq läbi inne!
6601lobjakane teelopanõ tii
6602siin oli mitu lobudikkutan oll mitu lobotkat
6603lobudik on juba kokku kukkumasmajaloss om kokko minekil joq
6604lodev inimenelaabak laaband laabats
6605lodevalt kõndimalampsma
6606lodev distsipliinlõdõv kõrd
6607ta on lodev meestä om sääne lõpõ miis
6608lodevaks veninud kampsunlotõv kamps
6609kõht lodevilkõtt ripõndas
6610lasi käed lodevilelask käeq ripakilõ
6611tuul puhub loodesttuul om põhaõdagust
6612loendasin mööduvaid inimesiloi müüdäminejit inemiisi
6613logeles oma aja mahalundot uma ao ärq
6614tooli jalg logisebtooli jalg logisõs
6615hammas logisebhammas liigus
6616rong logistas aeglaselt jaama poolerong lokut aigopiten jaama poolõ
6617sauna-, voodilogusanna- sängülogo
6618majalogumajaloks
6619lohakalt käimalokõrdama
6620lohakalt töötamatuustõrdama
6621lohakas inimenelaabak laaband roisak lehmo
6622ära jäta oma rahakotti lohakile, mõni asjatundja paneb käpa peale!ärq jätkuq umma rahakotti nii hajovallõ mõni asatundja pand käpä pääle!
6623ader oli lohakile jäetud, keegi seda ei parandanudadõr oll käetühe kiäkiq tuud es parandaq
6624lapsed lennutasid lohetlatsõq linnudiq lohet
6625peaga poiss, aga hirmus lohepäägaq poiss a perädü holop
6626köis jookseb lohinal tagaköüds juusk nühä takan
6627meheke astub lohinal mööda teedmehekene astus tsohkaq-tsohkaq tiid piten
6628lohinal käimatohvõldama
6629kleidisaba lohiseb mööda maadkleidihand juusk maad piten
6630pikk tekst kipub lohisemapikk tekst tüküs vinümä
6631siga oli maad mööda lohistatudtsika oll maad piten veet
6632seda kujundit saab liigutada hiirega lohistadestaad kujjo saa liigutaq ku hiiregaq nühän viät
6633lohistiga viidi ader põllulekõnõrusõgaq viidi adõr nurmõ
6634lohud põskedeslohoq põski seen
6635silmad on lohku vajunudsilmäq ommaq tsoppa jäänüq
6636kaenlaalused lohukesedkanglialodsõq tsombokõsõq
6637lohke täistsompliganõ
6638metssiga teeb oma pesa sageli madalasse lohkumõtstsiga tege uma pesä sakõstõ madalahe hauda
6639lohklik maalohklinõ maa
6640magamisase on lohklikasõ om nõtsliganõ
6641räpparil olid lohmakad riidedräpimehel olliq lodõvaq rõivaq
6642lohmakas inimeneplanask
6643lohmakad saapadkolagaq saapaq
6644pojal oli hea õpetaja, kes lohutas ja julgustas teda kogu aegpojal oll hää kuulmeistre kiä tedä kõik aig trüüste ja julgust
6645toast kostis lapse lohutamatu nutttarõst oll kuuldaq latsõ ilmadu hallõt ikku
6646lapsuke on loid, võib olla on haigelatsõkõnõ om loid või-ollaq om tõbinõ
6647loiuks muutumaloiduma
6648tarbijate huvi oli loidostjidõ huvi oll oigõ
6649depressiooniga kaasneb tavaliselt loidus ja eemaletõmbuminepitsüsegaq kääväq hariligult üten oigus ja erälehoitminõ
6650lõke lõi loitmatuli lei palama
6651see pael on ära loiutatudseo kabõl om ärq loiutõt
6652loivas värava juurdekoobõrd värehti mano
6653loivasime väsinult kojuvidimiq hindit väsünült kodo
6654kuningale lojaalnekuningaperine
6655epideemia suudeti lokaliseeridaepideemiä piireti ärq
6656heliallikat oli raske lokaliseeridarassõ oll paika pandaq kost helü tull
6657lokilised juuksedtsäron hiussõq
6658naised teevad lokid pähenaasõq ajavaq kudrakõsõq päähä
6659ristikhein lokkasristikhain lohet
6660lokkav rohihalõtaja hain
6661lokkav kuritegevuskurategemist om väega pallo
6662naised käisid linnas juuksuri juures juukseid lokkimasnaasõq käveq liinan tsirulnigu man hiussit tsäbrätämän
6663püssi-, noalokspüssä- väidselutask
6664pullikepulo puso
6665loks (maja, regi, voodi{vms})lobotka
6666selle autoloksiga ma sõidangitaa autokosogaq ma sõidagiq
6667kuula, kuidas vesi loksub!kullõq kuis vesi laps!
6668hang loksubvigõl lõngus
6669meie elu on jälle paika loksunudmi elo om jälkiq paika lappunuq
6670ära pane nii täis, maha loksub!pangu-iq nii täüs maaha lopus!
6671vesi loksus üle äärevesi lapahtu üle veere mahaq
6672sete oli põhjast üles loksunudsago oll põhast üles tsollunuq
6673loksuja kana ei ole veel pesa peale (hauduma) läinudklukutaja kana olõ-iq viil pesä pääle lännüq
6674poiss loksutas aiaposti maa seest väljapoiskõnõ lõngut aiatulba maa seest vällä
6675mahlapakki peab enne avamist loksutamamahlapakki piät inne vallalõtegemist raputama
6676loksutab piima mahalaputas piimä maaha
6677väga loll, päris lollkundsaull
6678sa oled veel lollim kui päris lollsa olõt viil ullimb ku kundsaull
6679kas sa oled lolliks läinud?ullis olõt lännüq vai?
6680ära lollita niimoodi!ärq ullitaguq niimuudu!
6681ta lollitas mindtä tegi mu ullis
6682omast lollusest läksin vargileumast ullusõst lätsi vargilõ
6683lombakas hobunelimp hopõn  V limbakunõ hopõn
6684lompe täislumbõnõ lumpõnõ
6685pea vajus longupää vaio tsangu
6686lilled on longu vajunudlilliq ommaq ärq lokahtanuq
6687kõnnib, pea longuskõnd pää all
6688longateslikatõn limpamiisi
6689ta ainult longib ringitä õnnõ longõrdõllõs ümbre
6690lonksa see piimatilk ära!klõnksaq taa piimätsilk ärq!
6691mõnel koeral on lontis kõrvadmõnõl pinil ommaq kõrvaq lundin
6692loode on emaka seeslatsõluum om imäkua sisen
6693loodetavasti antakse seekord rahaom luutaq et seokõrd andas rahha
6694loodetavasti saame hakkama!loodamiq et saamiq toimõ!
6695loodetavasti ma ei eksilooda et ma ei essüq
6696loodusetundjaloonatark
6697looduslik valikluuduslinõ vällä-valiminõ
6698loogu niidetud rohikaari niidet hain
6699läks loogu võtmaläts haino üles pandma
6700vihm lõi loo märjaksvihm tekk kuiva haina likõs
6701kirstukaanele tehti kaunistuseks sälgud ja lookedkirstu kaasõ pääle tettiq ilostusõs tsalgaq ja vinguq
6702jõe lookes nägime õngitsejaidjõõ vangun näimiq õngitsõjit
6703formaalne loogikamärkmiskõrd
6704naiste, meeste loogikanaisi miihi märkmisviis
6705loogiliselt võtteskõrda piten mõtõldaq
6706päikese loojangpääväminek
6707loojuv päikeallaminejä päiv
6708võta hobusel look maha!võtaq hobõsõl luuk maaha!
6709vanadusest looka vajunudvanahusõst luuka kisknuq
6710selg vajub lookasälg vaos nõtsko
6711lume all looka vajunud puudvaalipuuq
6712laud on söökide all lookaslaud om loogan süüke täüs
6713järjekord lookles üle teesaba küündü üle tii
6714looklev jõgikäänüline jõgi vangulinõ jõgi
6715küll on ilus loom!külq om illos elläi!
6716see naine on sulle nagu loodudtaa naanõ om sullõ nigu luud
6717rukis loob peadrügä luu pääd
6718poiss sööb loomaliku aplusegapoiss süü peris eläjä muudu
6719taime-, looma-, ja seeneriikkasvo- eläjä- ni seeneilm
6720Eesti loomastik{m} Eesti eläjäq
6721õlikook on proteiinirikas loomasöötõlikuuk om eläjäsüük kon om pallo valku seen
6722loomeprotsessloomakäük
6723loomemajandusluumisõmajandus
6724loomingulised katsetused ja võistlusedluumisprooviq ja -võistlusõq
6725loomingulised töötajadluujaq tüütäjäq
6726loomsed rasvadeläjärasvaq
6727toonekure toit on loomne, mitte taimnetoonõkurõ süük om lihalinõ mitte kasvolinõ
6728käimine on inimese kõige loomulikum liikumisviiskäümine om inemisele kõgõ umatsõmb liikmisviis
6729noorte iseseisvumispüüd on igati loomulikmeelegaq mõistaq et noorõq tahtvaq esiq hindägaq toimõ saiaq
6730müra loomulikult häirib inimesimürrin muidokiq sekä inemiisi
6731tal tuleb see nii loomulikult väljatäl tulõ tuu nii esiqhindäst vällä
6732käitub loomulikultpidä hinnäst vabalt üllen
6733eksimine on inimese loomusesessümine om inemisel veren
6734selline on juba tema loomustä om sääne joba luud
6735kinda loomuskinda alostus
6736tuli nii rikkalik loomus, et võrgud katkesidtull nii hää loomus et võrguq lätsiq katski
6737see on tema loomutruu fototä om seo pildi pääl esiqhindä muudu
6738asju laiali loopimaasjo lakja pilma
6739kõik kohad olid kaetud ämblikuvõrguga nagu loorigakõik kotusõq olliq härmävõrku nigu leierit täüs
6740jäi loorberitele puhkama{nal} jäi süldilehti pääle lesätämä
6741loorberipärg{nal} süldilehekrants
6742udusse looritatud mäetipudundsõhe mähkünüq mäeharaq
6743kandis looritatud kübaratkand leierigaq kübärät
6744looritatud pilkundsõnõ kaehus
6745loositi lauluvõistluse esinemisjärjekordloositi lauluvõistlusõl ülesastmisõ järekõrd
6746raamatu loodetav ilmumisaeg on augustisloodõtas et raamat tulõ vällä põimukuun
6747loodame, et näeme varstikül mi pia näemiq
6748haige seisund on lootusetutaal tõbitsõl olõ-iq inämb päsemist
6749vangilaagrist põgeneda oli üsna lootusetuvangilaagrist oll ilmvõimaldaq ärq paedaq
6750lapsega on lootusetu vaieldalatsõgaq jovva-iq jaheldaq
6751tulevik on lootusrikastulõvastaost om pallo uutaq
6752meie koolis on palju lootustandvaid sportlasimiiq kooli spordilatsist om viil pallo luutaq
6753tuul oli vastu, ei aidanud muu kui looviminetuul oll vasta es võtaq muido ku reiätimiq
6754laste loovust tuleb arendadalatsi loomaväke piät edendämä
6755doonoreid oodatakse verd loovutama teisipäevitiandjit oodõtas verd andma tõõsõpäivilde
6756litsub kübara loppilits kübärä loppi
6757kapsad kasvavad lopsakaltkapstaq kasusõq lohistõ
6758lopsakad kapsadlohistõ kasunuq kapstaq
6759need riided tuleb uuesti loputadanaaq rõivaq tulõ vahtsõst üle uhtaq
6760loputa käed ja tule sööma!uhtsaq käeq ärq ja tulõq süümä!
6761ma loputan ise need nõud ärama lopahuda esiq naaq anomaq ärq
6762lorijutthapanuq jutt tsorts
6763lorilaulholalaul
6764mehed lorutavad kaupluse juuresmeheq horoskõllõsõq poodi man
6765sukad lotendamassukaq löpäkilläq
6766loteriipiletõnnõloosipilet
6767lihakanadel ei olegi õiget harja ega lottilihakanol olõkiq eiq õigõt harja ei lõtussit
6768luba andmalupa andma
6769raielubaragomisõ luba
6770andis lubaduselubasi
6771ema lubas lapsed õue mängimaimä lubasi latsõq vällä mängmä
6772lubas peksa andatõot pessäq andaq
6773alaealistele viina pakkuda on lubamatualliäliidsile tohe-iq viina pakkuq
6774lubjastunud veresoonedumbõ lännüq veresoonõq
6775lugeda laskmaloetama
6776lastel lastakse ette lugeda, et kontrollida lugemisoskustlatsi loetõdas et kaiaq kas mõistvaq
6777see ei loe, mis teised minust arvavadtaa ei lääq kõrda miä tõõsõq must arvasõq
6778laps oskab juba viieni lugedalats mõist jo viit lukõq
6779minu elupäevad on loetudmuq elopääväq ommaq loeduq
6780lugematu hulkperädü pallo
6781ansamblil on lugematu hulk fänneandsamblil om ilmadu hulga avvustajit
6782ta on lugematuid kordi sellest rääkinudtä om tuust kistumaldaq pallo kõnõlnuq
6783ma ei tea sellest loost midagitiiä-iq maq taast asast midägiq
6784mängi üks lugu!lasõq üts lugu!
6785lugu on nüüd nii, et homme sõidame väljanoq om asi nii et hummõn nakkamiq sõitma
6786lugu pidama{seto kiil}luuh pidämä
6787ma ei pea sellest söögist eriti luguma ei piäq taast söögist suurt luku
6788mõned peavad jäneselihast väga lugumõnõq veiga pidäväq jäneselihha luuh
6789lugupeetud härraavvulinõ herr
6790avaldas kolleegidele oma lugupidamistand ammõdivelile ja -sõsarilõ umma avvustust
6791meie plaanid luhtusidmi plaaniq lätsiq summa
6792vikatiluiskvikahtilast
6793poiss, mis sa luiskad!poiskõnõ mis porrat!
6794riie luitus, ei kannatanud päikestrõivas kulõhtu ärq peläs päivä
6795keera uks lukku!käänäq uss kinniq!
6796on endale väga luksusliku auto ostnudom hindäle väega uhkõ auto ostnuq
6797lumega katmalumitama
6798lumega kattumalumituma
6799lumekübekiut
6800lume sulaminelumõlago
6801lund hakkas sadama nagu kotistlummõ nakas käändmä ku kasugakäüssest
6802lund sajab väga kõvastilummõ tulõ ku mahus
6803teed lumest puhastamalummõ luuma
6804läks näost lumivalgeksläts näost lubivalgõs
6805kes see rumal on, et laseb end lummata?kiä tuu rummal om et lask hinnäst lummiq?
6806oli naise ilust lummatudoll ilosast naasõst ärq lummit
6807poiss lunis isalt rahapoiss jurnas esä käest rahha
6808kivi kukkus lupsatades järve põhjakivi sattõ järve põhja nigu lopsatus
6809rüüpab luristades kuuma kohvilürpäs kuuma kohvi
6810ära suppi süües lurista!lürpku-iq ku suppi süüt!
6811valetad, lurjusvõlsit rõibõq
6812lusikatäisluitsatäüs
6813lihtsalt lust vaadatahää kaiaq
6814lust töötadahää tüüd tetäq
6815vasikad löövad lustivasigaq lööväq pringu
6816laps imeb luttilats nutsutas nutso
6817tuul puhub luust ja lihast läbituul puhk luust ja lihast läbi
6818luuavarrestki võib pauk tullaluvvahannast või ka pauk vällä tullaq
6819vana luuakontsvana luvvakands
6820lakaluuktarõpäälidse {vms} uss
6821sul on luulud!sa näet ka nägemiisi!
6822tema luule on nõidusliktimä värsiq ommaq nõiaväegaq
6823lasteluulekoguluulõkogo latsilõ
6824luges luuletusilugi värsse
6825libedaga esineb palju luumurdenilbõgaq lahutas pallo luid
6826lahtine luumurdvallalinõ luumurd
6827sattusin luumurruga haiglassetrehvässi katskidsõ luugaq haigõmajja
6828hundid luuravad, kus on mõni valveta lammassoeq pälvväq kon om mõni lammas hoolõtuhe jätet
6829luureretkmaakullõmiskäük
6830luurerühmmaakullõjidõ park
6831üks võõras koer luusib meie maja ümberüts võõras pini hulk mi maja man
6832käisime linna peal luusimaskävemiq liina pääl hulkman
6833ringi luusimaümbre hulkma ümbre roitma luurma
6834selle koera luustik ja lihastik on hästi arenenudtaa pini luuq ja lihaq ommaq häste edenüq
6835spordihalli teraskaartest luustikspordihalli teräskaarist killõt
6836tegi tööd lõbu pärasttekk tüüd lõbu peräst
6837igal lollil oma lõbuegäl ullil uma lõbu
6838kokku tuldi lõbu pärastilo peräst tulti kokko
6839lähevad lõbureisilelääväq lusti sõitma
6840ta on üks lõbus ja naerune neiuketä om üts nalalinõ ja naarulinõ näiokõnõ
6841lasteaias oli lõbusam kui koolislatsiaian oll lustilidsõmb ku koolin
6842ma ei oska külalisi lõbustadamõista-iq maq küläliisi naarutaq
6843kassipojad lõbustavad kõiki oma mängugakassipoigõ mäng tege kõigilõ nalla
6844lõbustusparklustiaid
6845lõbusõitu tegemakrassatit sõitma
6846kotisuu on lõdvalt kinnikotisuu om lobõvallaq köüdet
6847pikapeale haare lõdvenespikäpääle and pitsitüs perrä
6848sõlm lõdvenes aegamöödasõlm and aigopite perrä
6849distsipliin lõdveneskõrd läts lopõs
6850roomiku lõginlindi klõkin
6851juuksur lasi masinaga lõginal juukseid mahatsirulnik lask massinagaq hiussit maaha niguq tsäkin
6852hambad lõgisevad külmasthambaq lõdisõsõq külmä peräst
6853ukselink lõgisebussõlink klõgisõs
6854ärge lõgistage ukselinki!ärkeq klõgistagõq ussõlinki!
6855lõgistab hambaidlõdistas hambit
6856sauna lagi oli tehtud lõhandikestsanna lagi oll tett lahaspoolist
6857puu lõhastus mitmeks osakspuu lahes mitmõs tüküs
6858laastukorvipuu peab hästi lõhastumapirrukorvipuu piät häste kiskuma
6859kuiv maa oli lõhesid täiskuiv maa oll lahkit täüs
6860pindudeks lõhenemapinnalõ minemä
6861krohv kipub kuivamisel lõhenemakrohv tüküs lahkit sisse tõmbama ku kuios
6862kõigepealt tuleb vits neljaks lõhestadakõgõ inne tulõ vits neläs lahastaq
6863telliskivi lõhestatakse tugeva löögigasavikivi lüvväs katski kõva litigaq
6864laevanina lõhestas veepindalaivanõna lõigas vett
6865sügavad kortsud lõhestavad mehe nägusüväq kordsuq juuskvaq mehel üle näo
6866eriarvamused lõhestasid seltskonnaesiqmuudu arvamisõq aiq seltskunna katõs
6867püssipauk lõhestas vaikusepüssäpauk lei vaikustõ sisse
6868suured kivid, vanad majad lõhatisuurõq kiviq vanaq majaq lastiq purus
6869pommi võib lõhata ka kellamehhanismi abilpommi või lahkõma pandaq kellävärgigaq kah
6870lõhkaminelahksaminõ
6871pea valutab, nii et tahab lõhkedapää halutas nii et taht lahki minnäq
6872on vihast lõhkemasom vihast lahki minemän
6873paise, vill lõhkespaisõq vill rakõs
6874lõikas kala kõhu lõhkilõigas kala kõtu vallalõ
6875veetoru külmus lõhkiviitoro külmäs lahki
6876riided on lõhki rebitudrõivaq ommaq katski kistuq
6877läheb kadedusest lõhkilätt hõelusõst lahki
6878lõhki tõmbamalahksama
6879palgafondi ei saa lõhki ajadasaa-iq palgafondi lahki aiaq
6880jänesel on lõhkine mokkjänesel om lahki mokk
6881lõhkise sabaga kuublahkidsõ hannagaq kuub
6882ära lõhu seda tooli ära!lahku-iq taad tuuli ärq!
6883seda kasekändu oli raske lõhkudataad kõokandu oll rassõ lahki lüvväq
6884mäemassiivmäelahmak
6885elamu, kodu on lõhutudelämine om ärq laotõt
6886kui nad tülli läksid, siis hakkasid nõusid lõhkumaku nä tüllü pööriq sõs naksiq anomit laotama
6887ma nuusutan, mis lõhn sellel lillel onma nuhuda mis nuheq taal lillil om
6888koer tunneb hästi lõhnapinil om hää nõna
6889köögist tuleb toidu lõhnaköögist tulõ söögi hõngu
6890hea lõhnaga lillhää haisugaq lill
6891lõhnaainenuheq nuhus
6892mõned kipuvad ennast üleliia lõhnastamamõnõq tüküseq hindäle ülearvo nuhet pääle pandma
6893lõhnastatud taskurätiknuhkõgaq nõnarätt
6894§37 lõige 2 järgi§ 37 lõikõ 2 perrä
6895pikad lõiked kääridegapikäq kääregaq tettüq lõikõq
6896klassikalise lõikega riidedklassigalidsõ nitigaq rõivaq
6897sõime liha- ja kurgilõikudega võileibaseimiq liha- ja kurgilipsõgaq võiuleibä
6898sõira-, õunalõigudsõira- ubinakiilaq
6899sellest lõigust on raske aru saadataast jupist om rassõ arvo saiaq
6900oluline lõik eesti muusika ajaloostähtsä jago eesti muusiga aoluun
6901tekst on liigendatud lõikudekstekst om jupõs jaet
6902paragrahvi 8. lõigusparagrahvi 8 numbrin
6903saekaatris lõigatakse laudukaadri pääl lõigatas laudo
6904lõika tilli ka kastmesse!tsipsiq tilli kah soosti sisse!
6905põrandalaki terav hais lõikas ninnapõrmandulaki terräv hais õkva lõigas nõnna
6906kraav lõikab heinamaa poolekskraav aja hainamaa katõs
6907ärimees oskab igalt poolt lõigataärimiis mõist egäst kotussõst vaihõlt tetäq
6908ühe lõikamise jagu tubakatüts lõigahus tubakut
6909tundsin rinnus lõikavat valutunni rõnnon terävät vallu
6910lõikehambadedimädseq hambaq
6911lõigub vanad riided ribadeks, hakkab kaltsuvaipa kudumalõik vanaq pulstiq narmis nakas nardsovaipa kudama
6912lapsed hakkasid pabereid lõikumalatsõq naksiq paprit tsäpändämä
6913arstidel seisab ees raske lõikustohtriil om iin rassõ lõikus
6914hõredate juuste korral mõjub lühike lõikus pareminiku hiussõq ommaq hõrrõq olnuq parõmb nuuq lühküs pükäq
6915vili kasvab hästi, on oodata head lõikustvili kasus häste om uutaq hääd saaki
6916heinategu jäi pooleli, algas lõikusaeghainang jäi poolõlõ põim tull pääle
6917riigilõivasaajamisõ mass
6918lõke põleb heleda leegigatuli palas valusahe
6919süütame lõkkepanõmiq tulõ palama
6920vahtrad lõkendavad sügispäikesesvahtraq veretäseq sügüsedse päävä käen
6921kuivad laastud põlesid lõkendadeskuivaq lastuq palliq kõva tulõgaq
6922õhtutaevas lõkendabõdagutaivas veretäs
6923täna lõkerdad, homme nutadtäämbä hikõrdat hummõn ikõt
6924tüdrukud olid hulgakesi koos ja muudkui lõkerdasidtütriguq olliq hulgani kuun ja muguq hikidiq
6925vorstitükk meelitab hiire lõksuvorstiraasakõnõ meelütäs hiire lõksi
6926lõksuga pannakse lehmakett päitsete külgeklõkadsigaq pandas lehmäkett päitside külge
6927lõmpsib nagu vana emishamps ku vana immis
6928räägi tõsiselt, ära lõmpsi!kõnõlõq tõsitsõhe ajagu-iq haussi!
6929lõngavihtvälmeq
6930lõngavärvpain
6931peenike koht lõngaspink
6932tuul lõngutab usttuul lõngutõllõs ust
6933tukkuja pea lõngub ette-tahasuigataja pää lõnkõlõs ette-taadõ
6934lõokesetalvlõivotalv lõotalv
6935lõpetajakoolilõpõtaja
6936lõpetamatalõpõtamaldaq
6937lõpetaminelõpõtus lõpak
6938lõpetage müramine!jätkeq mürrämine perrä!
6939see on mu lõplik otsusseo om mu perämäne sõna
6940lõplikku vastust veel poleviimäst vastust olõ-iq viil käen
6941oma naisest on ta nüüd lõplikult lahusumast naasõst om tä noq periselt eräle
6942poliitiku jutt vihastas kuulajad lõplikult väljapoliitigu jutu pääle süändüq kullõjaq otsaniq ärq
6943ta on lõplikult lolliks läinudtä om noq peris ullis ärq lännüq
6944lõpmata paljulõpmaldaq pallo
6945lõpmata suured kaladilmliguq kalaq
6946lõpmatu suured kraavidperädü suurõq kraaviq
6947see oli lõpmata kallistuu oll ilmadu kallis
6948väike saareke keset lõpmatut merdtsillokõnõ saarõkõnõ kesk ilmotsaldaq merd
6949alustatud töö tuleb lõpuni viiaalostõt tüü tulõ lõpuniq tetäq
6950koolimaja on küla lõpuskoolimaja om külä otsan
6951lõpus läks töö kiireminiperäotsan läts tüü kipõmbahe
6952metsamassiivmõtsalahmak
6953putru sai nii palju, et lõpp kippus kätte hapuks minemaputro sai nii pallo et peräots tükse kätte ärq hapnõma
6954lõpp oli veel jäänudperäkene oll viil jäänüq
6955tegi endale lõpu pealetekk hindäle otsa pääle
6956lõpule jõudmaotsa saama valmis saama
6957lõpule viimaärq tegemä valmis tegemä
6958mets lõpeb, algavad põlludmõts saa otsa nurmõq nakkasõq pääle
6959millal tööpäev lõpeb?kuna tüüpäiv läbi saa?
6960ta oli näost päris otsa lõppenudtä oll näost peris ärq jäänüq
6961loomad lõppesid nälgaeläjäq lõppiq nälgä
6962mis oli mängu lõpptulemus?määne sais jäi?
6963reformi lõpptulemusreformi perämäne sais
6964milline oli reformi lõpptulemus?miä reformist peräkõrd vällä tull?
6965lõpuks jõudsime kohalelõpus saimiq peräle
6966lõpuks algaski kontsertummõtõ nakaskiq kontsõrt pääle
6967kalad hingavad lõpustegakalaq hingäseq lõpussidõgaq
6968lõputu teekondilmotsalda tii
6969see tee on lõpututaal tiil tulõ-iq lõppu
6970selle üle on lõputult vaieldudtaa üle om ilmlõpmaldaq vaiõld
6971koer tuli lausa lõrisedes kallalepini tull pääle ku larisi õkva
6972rooliotsal oli lõtk seesrooliotsal oll loks seen
6973lõtvade elukommetegalitsine hatanõ
6974lõdvavõituvedelik
6975lõdvakslobõhõlõ lodõvalõ lobõvalõ ledevälle
6976lõtv käsivetel käsi
6977sõlm on lõtvsõlm om lopõ
6978topeltlõugkats lõuga
6979pea lõuad!piäq lõvvaq kinniq!
6980lõunaoodesüümaig
698110 kraadi lõunalaiust10 kraati lõunalakjust
6982Maasik, seisa ja lase lõõga panna!Maaso saisaq ja lõialõ!
6983mindi tervisekeskusse ujuma ja lõõgastumaminti tervüsekeskustõ oidma ja hingämä
6984pärast rasket tööd lõõgastusimepäält rassõ tüü lasksõmiq hindit lõdvas
6985armulõõmkirgüs
6986tõsiste asjade üle ei maksa lõõpidatõsitsidõ asjo üle massa-iq haukuq
6987head tuttavad lõõbivad omavahel tihtihääq tutvaq ajavaq sakõstõ hindävaihõl haussi
6988lõõpijapõhulõug suuhago
6989lõõrid tuleb luuaga läbi pühkidalõõriq tulõ luvvagaq läbi tougadaq
6990päike lõõskas hommikust õhtunipäiv helgäs hummogust õdaguniq
6991lõõskavhelksä hilksa kirgsä
6992tuul lõõskabtuul lõõds
6993suitsulõõts, mesiniku lõõtshuska
6994treppidest ülesronimine võtab lõõtsutamatreppe pääl turnminõ pand tehkätämä
6995tööd oli nii palju, et ei läbenud süüagitüüd oll nii pallo et läpe-es süvväkiq
6996läbi metsaläbi mõtsa
6997luges raamatu läbilugi raamadu läbi
6998tema ettepanek ei läinud läbitimä ettepanõk es lääq läbi
6999suvi läbi olin maalsuvi otsa olli maal
7000raha sai läbiraha sai otsa
7001rääkis oma läbielamistestkõnõl ummi läbielämiisi
7002läbilõikav sireenkillõ hädäpassun
7003töötajad läbisid esmaabikursusetüüliseq teiq läbi hädälidse abi andmisõ kursusõ
7004heinamaad läbiv kraav ummistushainamaast läbijuuskja kraav läts umbõ
7005suusataja läbis distantsisuusataja sõit maa läbi
7006läbitud kursusedläbi tettüq kursusõq
7007ükski asi pole läbinisti hea või halbolõ-iq ütskiq asi tävveste hää vai halv
7008allikavesi on läbipaistev ja hea maitsegalättevesi om klaar ja hää maigugaq
7009valla tänavune eelarve on läbipaistevvalla timahavvanõ etterehkendüs om selge ja läbi nätäq
7010läbipaistvaks muutumaklaaruma selgümä
7011pluus on läbipaistevpluusõ paistus läbi
7012räägivad läbisegikõnõlõsõq ütekõrragaq
7013asjad olid läbisegiasaq olliq üten hüllün kuun
7014püssikuul läbistas südamepüssäkuul läts süämest läbi
7015naaskel ei suuda läbistada paksu vineerinaaskligaq saa-iq paksust vineerist läbi tsusadaq
7016valuhoog läbistas kehavalutsähvähüs käve kerest läbi
7017auto läbisõit on 200 000 kmauto läbisõit om 200 000 km
7018põllumassiivüten tükün nurm
7019tuleb tagada teede läbitavus igal aastaajaltulõ kaiaq et egäl aastaaol tiid piten läbi päsessiq
7020läbitungimatu pilkläbipäsemäldäq kaehtus
7021konkursi läbiviimine oli raskendatudkonkurssi oll rassõ kõrraldaq
7022lägaseks minemalägähtümä
7023lägaseks läinud tiiklägähünüq lump
7024lägahoidlapasatünn
7025päris lähedalligilähkün
7026linna lähedale tehti staadionliina lähkühe tetti spordiplats
7027ta ei lasknud mind lähedaletä lasõ-s minno manoq
7028nende arvamused on lähedasednäide arvamisõq ommaq lähküq
7029lähedasedumadsõq
7030haige ei tundnud enam oma lähedasi äratõbinõ tunnõ-õs inämb ummi lähenguidsi ärq
7031lähedusesligikõrral lähükõrral
7032lähemal ajalligembädsel aol
7033lähimkõgõ lähemb
7034tehti katseid lähendada kodu ja kooliprooviti koto ja kuuli tõõnõtõõsõlõ lähembäle viiäq
7035sarnased harrastused lähendavad inimesiütesugudsõq aoviidängüq tegeväq inemiisi lähembäs
7036lähenev külmalainelähembäle tulõja külm
7037raudteeülesõidule lähenev auto ei peatunud õigel ajalraudtii lähkühe jõudnuq auto saa-as õigõl aol pidämä
7038hakkasin sellele kohale lähenemanaksi tollõ kotussõlõ lähünemä
7039me elame lähestikkumi elä lähkün
7040ära istuta õunapuid liiga lähestikku!istutagu-iq uibit ütstõõsõlõ pallo lähküle!
7041kriisipiirkonda lähetati abivägesidkriisipiirkunda saadõti abiväki
7042ministrile lähetati sõnumministrile saadõti sõnnom
7043Võru linna lähikonnas on mitmeid järviVõro liina lähkül om mitmit järvi
7044kas lähikonnas pole kedagi, kes sind aitaks?kas lähükõrran olõ-iq kedägiq kiä sinno avitanuq?
7045Stalini lähikondStalini ligembädseq
7046sattus presidendi lähikondatrehväs presidendi ligembäidsi sekkä
7047linn ja tema lähiümbrusliin ja timä ligistü
7048Tallinna lähiümbruse valladTalna-lähküq vallaq
7049peab lähtuma oma võimalustestpiät tegemä nii kuis sul tetäq and
7050merelt lähtuv reostusmere päält tulõja püretüs
7051probleemi käsitleti riigi huvidest lähtuvalthätä kaeti riigi kasu perrä
7052kurjategija peos läigatas nugakurategijä pion läügäht väits
7053ei tohi piima üle ääre maha läigatadatohe-eiq piimä üle veere maaha tsirksadaq
7054ta silmis oli imelik läigetäl oll silmin esiqmuudu helgeq
7055huule-, küüneläigehuulõ- küüdseläügeq
7056kas te soovite läik- või mattpinnaga fotosid?kas ti tahat läükjit vai ilma läükeldäq pilte?
7057läikpaberklantspapõr
7058süda läigibsüä om kuri
7059püksitagumik läigibpüksiperseq klants
7060loomadel karv läigib, nad on hästi toidetudeläjäq iletäseq näile om häste süvväq annõt
7061läikivläüksä läükjä
7062kingad läigivadkängäq klantsvaq
7063söök on vana, läilaks läinudsüük om vana läüläs lännüq
7064läitis ahjus tulesoet ahjo tulõ
7065läki ära koju!läkeq ärq kodo!
7066paavsti jõululäkituspaavsti joulusõnnom
7067tõmbas vett kopsu ning lämbustõmmas vett tävvü ja läppü ärq
7068tehke aken lahti, selles õhus võib lämbuda!tekeq akõn vallalõ tan lüü hõngu kinniq!
7069ta sõnad lämbusid nuuksumissetä sõnaq uppuq ikku
7070oras lämbus paksu lume allorassõq läpähtüq paksu lumõ all ärq
7071lämmatavläpätäjä
7072lämmatas naise padjagaummut naasõ padagaq ärq
7073vastuhakk lämmatati eosvastanakkaminõ litsuti kõrragaq maaha
7074mure oli mehel õlad längu vajutanudmurõh oll mehel olaq lüngäkille vidänüq
7075kõnnib õlad länguskäü olaq lüngän
7076längus katusloogan katus
7077läppunud vesiläppünüq vesi
7078hakk on üsna lärmakas lindhakk om peris larmaja tsirk
7079lärmakad peod häirisid külarahvastlarmidsõq pidoq segäsiq külärahvast
7080lärmakad naabridlarmajaq naabriq
7081lapsed lärmavad hirmsastilatsõq hirskasõq hirmsahe
7082rahvuskultuuri lätetelrahva kultuuri lättide pääl
7083ära enam üle mu läve astu!ärq inämb üle mu läve astkuq!
7084kissell sai väga läägekissel sai väega mälsä
7085lääne poolõdagu puul
7086Lääne-Eesti, Lääne-EuroopaÕdagu-Eesti Õdagu-Õuruupa
7087õhtuks keedeti läätseleentõdagus keedeti läädsäliimi
7088kannan kontaktläätsikanna silmäläätsi
7089lödivõitulädsälik lödsälik
7090lödikslumolõ lümüle lädsäle lödsäle lääle
7091üleküpsenud tomat läheb lödiksüleküdsänüq tomat lätt lädsäle
7092tee läks lögasekstii läts lääle
7093lömakstsädsele tsääle
7094koer lömitab maad ligi ja liputab sabapini lamaskõlõs ja höörütäs handa
7095kas nende ees on vaja lömitada?kas näide iin om vaia köödsätäq?
7096plekk on lömmi löödudkard om loppi lüüd
7097lõi kaabu lömmilei kaabu lossi
7098lörtsi sadamaräpotama
7099sellest lörtsist ei tasu ülikonda õmmeldataast lördsist massa-iq külh ülikunda ummõldaq
7100ega riided ole lörtsidaegaq rõivaq olõ-iq lortsmisõs
7101ärge lörtsige kõike head ära!ärkeq lörtskeq kõkkõ hääd ärq!
7102nina on lössi vajutatudnõna om lakja vaotõt
7103kirikukella kumedad löögidkerigukellä kummõq löögiq
7104elektrilöökeelektriläük
7105lõi jalaga vastu maadlei jalagaq vasta maad
7106lõi jala ärapess jala perrä
7107lööb saunale uut katustlüü sannalõ vahtsõ katussõ pääle
7108lõi välku ja müristaslei välkü ja tümist
7109jalgpallimeeskond lõi vastast 5:3jalgpallimiiskund lei vastast 53
7110lõin saapad läikimalei saapaq klantsma
7111kass lööb nurrukass lüü nurru
7112uudis lõi mu tummaksuudis lei mu tummis
7113heinaküün lõi äkitselt üleni leegitsemaäkki lei hainaküün tävveniste palama
7114lõi talle vastu näguläügäht tälle vasta vahtmist
7115mis siis viga laudu kokku lüüa!mis sõs viga lavvakõisi kokko klopitsaq!
7116lõi muna katkikoksas muna katski
7117löövlüüjä
7118üles löömaüles lüümä tsipsma ehitämä ornokki lüümä
7119vaat kus sa oled ka enda üles löönud!kaeq kos sa olõdõq ka hindä ornokki löönüq!
7120Leeni kõhu peale tuli lööveLeenile ai niguq kistreq kõtu pääle
7121lööve on see, kui on punased plekidkiistmeq ommaq sääntseq vereväq plekiq
7122käele ilmub löövekäe aja kiskmit täüs
7123lööve avaldub kalamarjataoliste plekkide näol, kui ravi ei saa, siis muutub kärnadekskiskmõq ommaq kalamara-sugudsõq plekiq ku vastust ei saaq sis lääväq kärnis
7124lüheldane tüse meesterahvaslühelik hürske meesterahvas
7125enne pühi on lühendatud tööpäevinne pühhi om tüüpäiv lühembäs tett
7126pärast jaanipäeva hakkavad päevad lühenemapäält jaanipäävä nakkasõq pääväq lühembäs jäämä
7127lühiajaline laenlühkü ao lain
7128lühike inimenetühmrik jupats
7129lühike olendpäkäts pässäts
7130lühike arulühükene miil
7131liinil on lühis, kusagil on traadid koosliinil pääl om lühüs kongiq ommaq traadiq kuun
7132lükkas riivi ukse ette tagasitougas riivi ussõ ette tagasi
7133lükkame koosoleku edasitoukamiq kuunolõgi edesi
7134tule aita mul heinakoorem ümber lükata!tulõq avidaq mul hainakuurma ümbre kukadaq!
7135nagu ta mind lükkas, nii olin kõhuli maasniguq tä minno kukas nii olli ma kõtulõ maal
7136lükka tooli edasi, et saaksid korralikult istuda!kukkaq tuuli edesi et saat lavva man ilosahe istuq!
7137pakkumine, taotlus lükati tagasipakmist rahaküsümist võeda es vasta
7138ma hakkan helmeid lükkimama naka helmi salitsõma
7139maasikaid kõrrele lükkimamaaskit helmile ajama
7140üritus lükkus laupäevaleettevõtminõ tougati puulpäävä pääle edesi
7141lehtede riisumine lükkus kevadesselehti riibminõ jäi keväjä pääle
7142lülijalgnejakkjalgnõ
7143kaelalülikaalalüll kaala ruudsjakk
7144rinnalülirinna ruudsjakk
7145nimmelülinimesside ruudsjakk
7146sabalülialaotsa vai tagaotsa ruudsjakk
7147varrelülivarrõ käänüs
7148parimaski sõnaraamatus on lünkikõgõ parõmbangiq sõnaraamatun ommaq mulguq seen
7149seadused on lünklikudsäädüseq ommaq mulkligadsõq
7150hakkasime kohvi lürpimanaksimiq kohvi larpma
7151löe karkpluks jalus
7152ülestõus lõppes lüüasaamisegamäsü lõppi pessäqsaamisõgaq
7153maalmaal
7154maalemaalõ
7155mahamahaq maaha maalõ
7156maasmaan maal
7157maastmaast maalt
7158maad möödamaildõ
7159maast tulnud haigusmaahädä
7160kui külma maa peal istud, läheb maahäda sisseku külmä maa pääl istut lätt maahädä sisse
7161haritav maanurm
7162maa-ala detailplaneeringpiirkunna täpsä plaan
7163maa-alune parklamaa-alonõ saisoplats
7164üksus pidi maabuma Peipsi ääresütsüs pidi maalõ tulõma Peipsi veeren
7165maadlen selle kiviga, aga ei saa teda maa seest kättemaadlõ taa kivigaq a saa-ai timmä maa sisest kätte
7166oksad paindusid lume all maadligiossaq vaalduq lumõ all ligi maad
7167maadligi heinmaadjas hain
7168vabamaadlusvabamaadlus
7169uues vabrikus saavad paljud maaelanikud töödvahtsõn vabrikun saavaq palloq maainemiseq tüüd
7170must maagiakuri nõidus kuri kunts võhlus
7171maagiline number, tähendusnõiduslinõ nummõr tähendüs
7172maagilised märgid, tantsudnõidlidsõq märgiq tandsoq
7173see pole tervele maailmale kuulutamiseks!taa olõ-iq kõgõlõ maalõ-ilmalõ kuulutaq!
7174ta on maailmakodanik, kelle juured on Eestistä om ilmainemine kiä om Eestist peri
7175järgmisel kuul külastab Eestit maailmakuulus tsirkuseartisttulõva kuu tulõ Eestihte küllä üle ilma tunnõt tsirkusõtekij
7176maailmameister 100 m jooksus100 miitre joosu ilmameistre
7177teaduslik maailmapilttiidüsline ilmakaeminõ
7178eeposte maailmapilteepoisi ilm
7179püstitas uue maailmarekorditekk vahtsõ ilmarekordi
7180Esimene maailmasõdaEdimäne ilmasõda
7181Teine maailmasõdaTõnõ ilmasõda
7182sellest võib alata uus maailmasõdataast või vahtsõnõ üle ilma tapõlus vallalõ minnäq
7183Esimese maailmasõja ajalku saks vinnegaq edimäne kõrd pusõl
7184nafta hind maailmaturul tõuseb kogu aegnafta hind ilmaturu pääl kõgõ nõsõs
7185milline on ta maailmavaade?määntse nuka alt tä ilma kaes?
7186soos leidus rauamaakisuun oll rauda
7187igasugused sulid ka siin maakamarat tallavadegäsugudsõq suliguq ka tan maad sõkvaq
7188Karjala maakitsusKarala maakaal
7189maakividest kõrtsihoonemaakivvest tett kõrts
7190maakohasmaal
7191maakorraldajamaakõrraldaja
7192kolhoosnikele jagati maalappekolhoosnikõlõ jaeti maatükke
7193väike maaliline linnakeväikene illos liinakõnõ
7194maaliline järvpiltillos järv
7195maalib maastikke ja inimesimaal maad ja inemiisi
7196maalis aknaraamid valgeksvärvse aknõraamiq valgõs
7197maalib paberile tähtimaal paprõ pääle tähti
7198maalähedased oksadmaalähkeseq ossaq
7199maalähedane linnainimenemaameeline liinainemine
7200isa sängitati kodukalmistu maamuldaesä sai kododsõ matusaia mulda
7201maandatud ja maandamata elektriseadmedmaandusõgaq ja maandusõldaq eelektririistaq
7202saunaskäimine maandab närvipingetsannankäümine võtt pingal  V  herevilläq olõgi ärq
7203lennuk maandus maja tahalinnuk tull tarõ taadõ maaha
7204tüütu kärbes maandus mitu korda lapse ninalekiusaja kärbläne linnas mitu kõrda latsõ nõna pääle
7205lõpuks ta maandus minu juureslõpus tull tä muq manoq
7206suusahüppaja maandus omil jalulsuusahüppäjä jäi ummi jalgo pääle
7207maja põles maani mahatarõ palli maaniq maaha
7208Tallinna–Tartu maanteeTalna–Tarto suurtii  V tii
7209vana Võru–Tartu maanteevana Võro–Tarto suurtii
7210Riia–Pihkva maanteeRiia–Pihkva kivitii
7211talupoegade maaomandi suurus oli erinevtalopoigõ maa suurus oll esiqsugumanõ
7212maapakku minemäärq pagõma paossihe minemä
7213elas maapagulasena Kanadaselli Kanadan paossin
7214Capri saart on peetud maapealseks paradiisiksCapri saart om peet ka maapäälitses paradiisis
7215setu kuninga Peko maapealne asemik sootskaseto kuninga Peko maapääline asõmik sootska
7216õhutemperatuur maapinnallämmüs maa pääl
7217ta on liidrist kaks sekundit maastä om vidäjäst kats sekondit taadõ jäänüq
7218mägised maastikudmägidseq maaq
7219kuppelmaastikkunnmaa
7220latras maast-ilmastkõnõl kõgõ ilma kokko
7221kloostri maavaldusedkluustri maaq
7222tema maavaldusedtimä maaq
7223Eesti-Soome maavõistlus jalgpallisEesti-Soomõ maavõigõlus jalgpallin
7224Maa-väline eluelo välänpuul Maad
7225madalad puudmadalaq puuq
7226madalaimkõgõ madalamb
7227madalavõitumadalik madalapoolinõ
7228madal vesiohku vesi
7229meremadalleedeq kivi
7230laev sõitis madalalelaiv sõit ohku pääle
7231päike on juba madalalpäiv om jo madalan
7232madalamalalamban alambal alanpuul
7233madalamalemadalampa alambahe alambalõ
7234madala(häälse)lttorõhõhe torõhõlõ
7235madalamaltmadalambast alahast
7236tuul ja vesi madaldavad mägesidtuul ja vesi tegeväq mäki madalambas
7237madaldas häältvõtt helü maaha
7238järvevee südasuvine madalseisjärvevii süäsuvinõ ohkus
7239meie laskesport on praegu madalseisusmiiq laskmissport om parhillaq halvan saison
7240läksime üle madalsoo ja jõudsime rabasselätsimiq üle hainasuu ja saimiq samblõsuu pääle
7241roomav madarvirn virnas virnashain võrn
7242rabamadarniidüvirnahain
7243aida ees olid kogu esiseina pikkuselt mademedaida iin oll terve edesaina pikkunõ trepp
7244kas tõesti läheb jälle madinaks?kas tõtõstõ lätt jälq müllüs vallalõ?
7245põdrapullpõdrapull
7246lapsed madistasid terve õhtulatsõq mässässiq terve õdagu
7247nägin madu põõsasse minevatnäi siugu puhmu sisse minnev
7248must madutõrvas tõrvassiug tõrvashuss
7249magama minemamagalõ minemä
7250magab poole päevanitõhras poolõniq pääväniq
7251magajamagaja
7252magav lapsmagaja lats
7253väga hiline magamaminejaüü
7254panin kogu oma raha magamauinudi kõik uma raha
7255põõsa all olid metssea magamiskohadpuhma all olliq mõtstsia magahusõq
7256kapsad on magedad, ei ole soola pandudkapstaq ommaq riipnäq olõ-iq suula pant
7257magedavõitumahelik makõlik maoldaq
7258supp on magedavõitu, tooge soola!supp om mahelik toogõq suula!
7259magedavõitu naljadmaoldaq nalaq
7260magistraalteepäätii
7261magistraaltorupäätoro
7262magistraalkraavpääkraav
7263magnetnõelmagnõtnõgõl
7264magnetvälimagnõtväli
7265liiga magusullimakõ makõmakus
7266šokolaad oli jäätisest magusamsokolaat oll ijätüsest makõmb
7267magusavõitumakõlik
7268magusaks muutumaimahtuma
7269lapsena ei antud meile midagi magusatlatsõn es andaq meile sukugiq magahuisi
7270pärast suppi pakuti ka magustoitupäält supi anti makussüüki kah
7271supp, praad, magustoitliim küdüs makõ
7272on erineva magususega puuviljuom mitundmuudu magõhusõgaq puuviljo
7273kukkus mahasattõ maaha  V  mahaq
7274panime kartulid mahapannimiq kardoka mahaq
7275joob oma raha mahajuu uma raha mahaq
7276maha laskmamaaha laskma
7277vastuhakku maha surumavastanakkamist maaha surbma
7278jooksis eest ära, jättis meid mahajuusk iist ärq jätt meid sinnäqpaika
7279jättis suitsetamise mahajätt suidsutamisõ maaha
7280mahajäetud majatühi maja
7281lammas jättis pojad mahalammas hiit pojaq ärq
7282maha jäämamaaha  V perrä jäämä eräldümä erätümä
7283mahajäänud piirkondmaahajäänüq piirkund  V kolk
7284temast jäid maha vaid mõned asjadtimäst jäiq perrä õnnõ mõnõq asaq
7285jäime neist mahajäimiq näist maaha
7286Jüri ja Mari kuulutati kirikus mahaJüri ja Mari hõigadiq kerikun maaha  V  Jüri ja Mari nimeq põrotõdiq kerigulakkõ
7287laulatus peeti üks kuu pärast viimast mahakuulutamistlaulatus peeti kuu aigo pääle viimäst hõikust
7288mahavisatud aegärq raisat aig
7289vanatädil on kogu aeg mahe näguvanaltädil om kõgõ mahhe nägo
7290õrn mahe tuulpehmegene mahhe tuul
7291mahe talveilmlepeq ilm
7292õunamahlubinamahl
7293kasemahlkõomahl
7294mahlaaurutimahlapaarutaja
7295mahlakad ploomidmahladsõq ploomiq
7296noore looma liha on õrn ja mahlanenoorõ eläjä liha om pehmekene ja hämm
7297mahlane huumorhää nali
7298keedupotid mahuga viis liitritviieliitrilidseq paaq
7299see sõnaraamat on mahult eelmisest suuremseo sõnaraamat om suurõmb ku mineväne
7300mahukas pagasiruumruumliganõ pagaasnik
7301mahukas künalauhkvanõ ruih
7302mahukas raamatpaks raamat
7303süütab sigareti ja tõmbab tubli mahvipand suidsu palama ja tõmbas hää kõhvi
7304kõige rohkem mahvi saime maasikate korjamise ajalkõgõ rohkõmb itsi saimiq maasikidõ korjamisõ aigo
7305enne kontserti saab koor kõva mahviinne kontsõrti saa kuur kõvva vatti
7306tihased on peki peale maiadtialasõq ommaq vägevä pääle makjaq
7307ära ole nii maias!ärq ajaguq magahust takan!
7308poiss on väga maias tüdrukute järelepoiss om väega väsli tütrikke pääle
7309kalamaimud maigutasid hapnikupuuduses suudkalamaimuq maigudiq suud näil olõ-õs küländ hapasnikku
7310sel on päris hea maiktaal om peris hää magu
7311piimal oli vee maikpiimäl oll vii maik man
7312lihal juba lõhn ja maik juureslihal joba hais ja maik man
7313poliitilise maiguga anekdoodidpoliitilidsõ maigugaq nalaq
7314sai näitemängu tegemisest maigu suhusai näütemängo tegemisest meki suuhtõ
7315meie koolil on halb mainemiiq koolil olõ-iq hääd kuulsust
7316maise kohtu said sa rahaga ära ostailmligu kohtu sait sa rahagaq ärq ostaq
7317mungad peavad loobuma maistest rõõmudestmungaq piät maapäälitsist rõõmõst vallalõ ütlemä
7318ta maised jäänused sängitati kodumaa muldatimä luuq-kundiq pantiq kodomaa mulda
7319mainekas ürituskuulsa ettevõtminõ
7320mainekas ülikoolnimegaq ülikuul
7321olen talle seda juba maininudma olõ tälle tuud joba nimitänüq
7322ma korra mainisin seda talle, aga ta on selle unustanudma tälle tuud nimssi a tä om ärq unõhtanuq
7323maisihelbedmaisihelbeq surbut mais
7324konn liigub vees ujudes, maismaal hüpateskunn ujos viin hüppäs maa pääl
7325vee ja maismaa jaotus Maalvii ja kuiva maa jaotus Maa pääl
7326pääses maismaalepässi maisõmaa pääle
7327-maitseline-maolinõ -maonõ -maogaq
7328magusamaitselinemakõmaolinõ
7329igal talul oma taar, igal taaril oma maitseegäl talol uma taar egäl taaril esiq mekk
7330tal on hea maitsetäl om hää silm
7331lõpuks lisage toidule maitserohelistlõpus pankõq söögile supihainaq kah manoq
7332oma maitse järgi kujundatud koduuma meele perrä kujondõt kodo
7333lõhna- ja maitseainednuhkõq ja maigussõq
7334pune sobib hästi lihale maitseaineksvorstiruuh kõlbas häste liha pääle maitsõs
7335käib maitsekalt riideskäü ilosahe rõivin
7336maitsekas ruumikujundusillos ruumisäädmine
7337maitsestamata jogurtmekiandjaldaq jogurt
7338täiesti maitsetu toittävveste maiguldaq süük
7339maitsetu juttmaoldaq jutt
7340maitsetu mööbelilõdu tarõkraam
7341kas tulete meritsi või maitsi?kas tulõtiq merd vai maad müüdä?
7342maitse, kas soola on parajalt?maidsaq kas om paras suul?
7343maitsevmeksä hää maigugaq
7344sool on loomadele maiusekssuul om eläjile magjahusõs
7345jäi üksinda laua juurde maiustamajäi ütsindä lavva mano majaskõllõma
7346maiustada tahtmamagahõlõma
7347oleks meilgi üks majake mere ääres!olõssiq meilgiq üts tarõkõnõ mere veeren!
7348koolimajakoolimaja koolitarõ
7349popsimajapopsitarõ
7350kui lapsed koju tulevad, siis on majaelanikke paljuku latsõq kodo tulõvaq sõs om majaliisi hulga
7351majakavahttulõtornivaht
7352parun elas linnas, mõisat majandas valitsejaparron elli liinan mõisat kammand valitsõja
7353nende majanduslik olukord paranesnäide majanduslinõ sais läts parõmbas
7354tema majesteettimä maiõstiit timä korgõavvulinõ
7355majesteetlikud mäeduhkõq mäeq
7356astub majesteetlikul sammullätt väega uhkõ sammugaq
7357külalised majutatakse hotelliküläliseq pandasõq võõrastõmajja elämä
7358sõime maksakastetseimiq massasuusti
7359palgast võetakse maksud mahapalgast võedasõq massuq maaha
7360firma on maksujõuetufirmal olõ-õi massuvõimu
7361maksimaalne kiirustäüskibõhus täüsvunk
7362maksimaalne suurustäüsmõõt
7363maksimaalne tasukõik raha
7364nõuab maksimaalset tähelepanutaht täüt tähelepandmist
7365karistus määrati maksimaalmääraskaristust anti tävve ravvagaq
7366maksimaalne punktide arv{m} tävveq punktiq
7367vanemapalga maksimumvanõmbapalga ülemäne piir
7368ehitusmeestele makstakse hästiehitüsmehile massõtas häste
7369paljas lubadus ei maksa midagipalas lubaminõ massa-iq midägiq
7370maksevjovvun masva
7371ilma allkirjata dokument pole maksevilma allkiräldäq papõr massa-iq midägiq
7372ihkab kätte makstahimostas kätte tassoq
7373see läheb küll kalliks maksmataa lätt külh kallis
7374töötajatele makstav tasutüüliisile massõtav taso
7375kas maksab minna?kas tasos minnäq?
7376kätte maksmakätte tasoma tasa tegemä
7377küll ma sulle kätte maksankülh ma sullõ tasa tii
7378Petseri tee muudeti maksuliseksPetseri tiile panti mass pääle
7379mis on selle masina maksumus?miä taa massin mass?
7380tsaariaegne raha kaotas maksvusetsaariaignõ raha massa-iq inämb
7381on maksvusetuei massaq olõ-iq jovvun
7382malbe tüdruktasalik tütrik
7383malbe nägumahhe nägo
7384kes siis jaaniööl magada maldab!kiä sõs jaaniüüse läpe maadaq!
7385kas sa ei malda tundigi oodata?kas sa kõhta ei ütte tunnigiq uutaq?
7386maleturniiri peetakse juba kümnendat kordamalõvõistlust peetäs joba kümnendät kõrda
7387malendid on ettur, vanker, ratsu, oda, lipp ja kuningasmalõpulgaq ommaq pupsik kahhur hopõn oda lipp ja kuning
7388kutsusin sõjaväe langetama, maleva maha raiuma{rahvalaul} kutsi sõa sõõrumahe malvi maaha ragomahe
7389suviti töötavad taas õpilasmalevadopilasmalõvaq tegeväq jälq suvõl tüüd
7390(katusele) malku panemamalgutama
7391harimalkharipuu harapuu
7392harimalk{m} kikkaharaq
7393kuhjamalkväänüs vöörüs
7394malka andamalka andaq  V  ruuska tetäq
7395ma võtan sulle malgama võta sullõ kebetska
7396massiivsed raudväravadrassõq raudvärteq
7397matemaatikatunnis läks tarvis sirklit ja mallimatõmaatigatunnin oll vaia tsirklit ja malli
7398levivad võõra malli järgi pandud nimedmano tulõ võõra moodu perrä pantuid nimmi
7399malmisttsiguninõ
7400malmpadatsikun
7401porgandipeenar on maltsa kasvanudpõrknapinnär om mältsä täüs kasunuq
7402ega lapsed kõiki asju papadele-mammadele räägiegaq latsõq kõiki asjo essile-immile ei kõnõlõq
7403nõid mananud tõved vaenlastelenõid sõnonuq tõvõq vainlaisilõ
7404manab rasket eluvannus rassõt ello
7405vana kirstu tuttavad lõhnad manavad esile kaugeid mälestusivana kirstu tutvaq hõnguq herätäseq ammuskiidsi mälehtüisi
7406omaaegne võimas kultuur hakkas mandumaumaaignõ väkev kultuur nakas alla käümä
7407mandunud tiivadarmõduq siivaq
7408tal on väljakujunenud maneeridtäl ommaq kimmäq mooduq man
7409peened maneeridpiinüq kombõq
7410mustlane mangub ikka sinult head-paremattsigan iks igratas su käest hääd-parõmbat
7411mangub su juures seni, kuni pead talle andmamustõldas man seeniq ku piät tälle andma
7412sa mangud siin kerjuste pool, mine mangu seal, kust midagi saada on!saq nurutat siin santõ man mineq nurudaq sääl kost midägiq saiaq om!
7413kas te jätate juba mangumise järele, muudkui aga manguvad!kas ti jätät umma juiamist muguq juiasõq pääle!
7414mangujanuio
7415maniakaalne rahutusrabõlõmisullus
7416maniakaalne puhtusearmastuspuhtusõullus
7417poliitikud manipuleerivad rahvagapoliitigategijäq ullitasõq rahvagaq
7418ma manitsesin teda, et ta edasi ei räägiksma karisti tälle ärq et tä edesi ei kõnõlõq
7419ta sai tihti lohakuse pärast manitsedatä sai sakõstõ räpäküse peräst nuumiq
7420Euraasia on kõige suurem mannerEuraasia om kõgõ suurõmb maisõmaa
7421mandri–Vormsi jääteesuurõmaa–Vormsi ijätii
7422tõi naabritelt mannerguga piimatõi naabridõ käest karragaq piimä
7423kilumannergkilupang
7424tegi veel ühe mannetu katsetekk viil üte hädälidse proovi
7425mansardkorrusega häärberärklikõrragaq härbän
7426mansardkatusmurrõt katus
7427manuaalne teraapia, manuaalteraapiatasominõ
7428sõjaväe manöövridsõaväe nüüvriq
7429kartulimardikaskoloraado
7430mäe- ja niidumaridmäe- ja niidümarikõsõq
7431mäe- ja niidumari keelmäe- ja niidümari kiil
7432marjulmaran
7433marjulemarja
7434lähme marjule!läkeq marja!
7435marjultmarast
7436pihlakail on juba marjad küljespihlaq ommaq joba maran
7437kala oli marja täiskala oll marja täüs
7438kulus marjaks ärakullu maras ärq
7439ärge suitsetage marihuaanat!tõmmaku eiq kanepit!
7440markantne näideväegaq hää näüdeq
7441ühe marraskil koha pärast ei maksa veel kurtaüte kriipsadu kotusõ peräst massa-iq viil kaivadaq
7442feldmarssalsõamarssal
7443marssijamarsja
7444tuul paisus marukstuul läts marus
7445marusmarun
7446marrumarru
7447mees läks uudist kuuldes marrumiis läts marru ku uudist kuuld
7448sellise maruga ei saa merele minnasääntse mäsügaq saa-iq mere pääle minnäq
7449maru vahva lugu!umbõ väkev lugu!
7450maruline aplausmarunõ kässiplaksutaminõ
7451mahalastud rebane oli marutaudismaaha last repän oll marun
7452koer jäi marutaudipini läts marru
7453marutõbine rebane, kährikmarun repän kährik
7454marutõbine koermarupini
7455marutõbine huntmarususi
7456sai maruvihaseksläts ullistõ süänd täüs
7457oli maruvihaneoll väegaq halvastõ ärq pahanuq
7458ära tühisest asjast masendu!tekku-iq taast tühäst vällä!
7459nõudepesumasinanomamõsumassin
7460masinakirjutajamassinakirotaja
7461vilja või lina masindamavillä vai linno pesmä
7462masinlikud liigutusedsisseharinuq liigutusõq
7463jahimees on end osavalt maskeerinudjahimiis om hindä kavalahe ärq käknüq
7464lapsed maskeeriti maskiballiks loomadekslatsõq tettiq maskipidos eläjis
7465tankid olid hästi maskeeritudtangiq olliq häste ärq tettüq
7466maskeerus mungakstekk hindä mungas
7467auto täismass ületas piiriauto kaal oll üle
7468masseeri mu selga!tasoq mu sälgä!
7469hiljem see massipsühhoos vaibusildampa taa kambaullus läts üle
7470massipsühhoosi tekitamainemiisile ullust päähä ajama
7471kaks suurt soomassiivikats suurt suulahmakut
7472massiivne tammepuust ukssuur rassõ tammõpuust uss
7473massiline vastuhakkhulgasna vastanakkaminõ
7474laevamastlaivamast
7475see pole meie masti meestaa olõ-iq miiq lihti miis
7476kaardimastmast
7477kaart on joonistatud mastaabis 1 : 50 000kaart om joonistõt mõõdun 1 50 000
7478maailma mastaabis teadlanemaailma mõõdun tiidüsmeistre
7479mastaapne üritussuur ettevõtminõ
7480ära mine mastaapseks!haargu-iq ilma üskä!
7481materdas mao surnuksrehke sivvu ärq
7482tema ideid hakati kohe materdamatimä mõttit naati õkva maaha tegemä
7483materiaalne maailmainõlinõ ilm
7484materiaalne abirahaabi ainõlinõ abi
7485kui ei olnud küllaldaselt materjali, siis tehti õhem katusku es olõq tävvelist nõvvu sis tetti ohemb katus
7486käisime rabamatkalteimiq käügi samblõsuu pääle
7487poisid matkisid hästi vanamooripoiskõsõq teiq vannamutti häste perrä
7488küll ma sind matan, ära karda!külq ma sinno mata ärq peläku!
7489vanaema on juba maha maetudvanaimä om joba ärqkiq matõt
7490mattis varanduse õunaaeda maa sissekäkke varandusõ uibuaida maa sisse
7491kuhi maeti kinnikuhi katõti kinniq
7492mata söed tuha alla!tõmbaq hüdsile tuhk pääle!
7493lumi matab puud enda allapuuq jääseq lumõ alaq
7494tuisk on jäljed matnudtuisk om jäleq ärq matnuq
7495ta on majja kõvasti raha matnudtä om majja kõvva rahha sisse pandnuq
7496hinge matmahõngust kinniq võtma
7497mul matab hingemul matt rinnaq kinniq
7498matriarhaalneimäperine
7499sai matsu, siis jäi vaitsai läügü sõs jäi vaiki
7500sai matsu vastu peadsai plõhvi vasta pääd
7501käis üks matsüts tümähüs käve
7502mats! mats! kukkusid õunad puu otsast allatümäki! tümäki! sattõq ubinaq uibu otsast alla
7503ta on terve elu matsakas olnudtä om terve elo sääne täütvärki olnuq
7504kott matsatas vastu maadkott madsaht vasta maad
7505poiss matsatas kõhulipoiss sattõ kõtulõ
7506kukkus matsatusega mahasattõ maaha niguq madsahti
7507kelle jalg tatsub, selle suu matsubkelle jalg tsolks tuu kiil nilps
7508vihad matsuvadvihaq tsopsvaq
7509ta matsutas süües ebaviisakalttä matsut süümise aigo väegaq halvastõ
7510ühes matis on 2–6 toopi viljaütte matti lätt 2–6 tuupi vilja
7511õlg-, krohvimattolg- krohvimatt
7512andis vastasele matiand vastatsõlõ mati
7513sooviksin matte fotosidpallõsiq läükeldäq pääväpilte
7514saabus öö ja kõik mattus pimedusseüü tull ja egäl puul läts pümmes
7515mattus töösseoll ülepää tüü seen
7516sõnad mattusid lennukimürassesõnaq kattõq linnugi mürinä sisse ärq
7517jäljed mattusid lume allajäleq jäiq lumõ alaq
7518varahommikul antakse matustel süüakikka aigo andas puhtin süvväq
7519matusekutsepuhtõkiri matidsõkutsõq
7520matuselistele pakutakse surnuaial viinamatjarahvalõ pakutas matusaian viina
7521medal oli rinnasraha oll rõnnan
7522spordimeditsiinsporditohtõrdus
7523meditsiiniline läbivaatustohtri kaeminõ
7524meditsiiniõdede streikõti streik
7525parameedikabitohtõrdaja kipõtohtri
7526ta oli seda asja juba kaua meeles kandnudtä oll tuud asja joba pikält märknüq
7527matkajate meelest maitses toit imehästimatkaliisi meelest oll süük väegaq hää
7528ei oska ma tema meele järgi ollamõista-iq ma tälle meele perrä ollaq
7529ära heida meelt!hiitku-iq miilt pääst är!
7530meelde tulemamiilde tulõma halgahtuma
7531mul ei tule kuidagi meeldemul ei halgahtuq eiq
7532meelde tuletamamiilde tulõtama halgahtama
7533see oli meeldejääv sündmustuu asi jäi miilde
7534meeldetuletusmiildetulõtus
7535mulle meeldis väga preestri jutlusma väega sallõ papi lugõmist
7536meeldiv inimenesündsä inemine
7537meeldiv raamathää raamat
7538uudist oli meeldiv kuuldasõnomit oll hää kuuldaq
7539meeldivate kohtumistenihüvviniq kokkosaamiisiniq
7540väljas oli juba meeldivalt soevälän oll joba peris hää lämmi
7541meeldivalt värskehää värski
7542ta käitub meeldivalttä pidä hinnäst armsahe üllen
7543põllumehed läksid meeleavalduselepõllumeheq lätsiq miilt avaldama
7544ta tegi seda meelegatä tekk tuud nimme
7545tehke seda minu meeleheaks!tekeq tuud muq hääsmeeles!
7546terve pere oli meeleheiteskõik pereq oll miilt ärq hiitmän
7547meeleheidet tekitamaikma pandma
7548puuokspuuoss
7549poiss valmistas vanaemale palju meelehärmipoiskõnõ tekk vanalõimäle pallo murõt
7550ainsaks meelelahutuseks oli neil kaardimängnäide ainukõnõ aoviidüs oll kaartõmängmine
7551sportlik meelelahutussportlik aoviidüs
7552tulen teiega meeledi kaasama tulõ tiiqkaq hää meelegaq üten
7553lehm sööb seda rohtu meeleldilehm süü seod haina magusahe
7554haige tuli meelemärkuselehaigõ tull meelemõistusõ manoq
7555oli päev otsa meelemärkusetamõista-as päiv otsa miilt
7556tal on alati heas meeleolustä om alasi hään tujon
7557valitses minnalaskmise meeleoluasal lasti minnäq kiäkiq es hooliq
7558meeleolumuusikatujomuusiga aoviidüsmuusiga
7559teose lüüriline meeleoluteossõ tundõlinõ tuun
7560ei maksa oma meelepaha teiste peale välja valadamassa-iq umma meelehalva tõisilõ kätte massaq
7561rääkis sellest suure meelepahagakõnõl tuust väegaq pahanult
7562puhas meelepete!puhas meelepetüs!
7563kas keegi hüüdis või oli see meelepete?kas kiäkiq hõigas vai kuuli võlssi?
7564ma justkui nägin seal kedagi, kuid see oli vist meelepeteniguq olõssiq kiäkiq sääl olnuq a vast mullõ õnnõ paistu
7565joodikutel esineb mitmesuguseid meelepetteidjoodiguq nägeväq ja kuuldvaq mitmit asjo
7566meelepärane söök, värv, tegevus, ajaviidemeele perrä süük värv tegemine aoviidüs
7567meelepärane toitrõõgõruug
7568harva juhtub, et minia on ämmale meelepäranetaad trehväs harva et minnij om ämmäle meele perrä
7569sulane läks ära, kui söök ei olnud meelepäranesulanõ läts ärq ku süük es olõq meeleline
7570õpilase, reisija meelespeakoolilatsõ reisjä teedüstäht
7571ta on nagu meeletutäl om niguq miil pääst ärq
7572süda hakkas meeletult kloppimasüä nakas armõtuhe pesmä
7573soos oli meeletult jõhvikaidsuu pääl oll kurõmarjo perätühe
7574tegi ühe meeletuse teise järeltekk üte ulli tükü tõsõ perän
7575talupojad olid mõisniku meelevallastalopojaq olliq mõisaherrä meelevallan
7576puuleheke on tuule meelevallaspuulehekene om tuulõhelevälläq
7577meelevaldne otsusmeelevallagaq tett otsus
7578meelitavmeelütäjä meelütäv
7579meelitajamakõmeitra
7580küll ta meelitas, aga mind ta nõusse ei saanudkülh tä makõt a minno tä ärq es kõnõlõq
7581ütles seda vaid meelituseksütel tuud õnnõ meelütämises
7582meelsaminiinnembi innembä
7583käib meelsasti teatriskäü hää meelegaq tiatrin
7584meelsamini elaksin maal kui linnasinnembi mä elässiq maal ku liinan
7585koguti andmeid rahva meelsuse kohtakorati teedüst tuu kotsilõ midä rahvas arvas
7586tappis meeltesegaduses oma kaaslasesegädse päägaq hukas uma seldsilise ärq
7587mehed oleksid nagu meeltesegaduses olnud, jooksid muudkui edasi-tagasimeheq olõssiq niguq pääst segi lännüq joosiq pääle edesi-tagasi
7588ettepanek oli kõigile meeltmöödaettepanõk oll kõigilõ miilt piten
7589proovib mulle meeltmööda ollapruuv mu tahtmisõ perrä ollaq
7590turistid ostavad meeneidtuuritajaq ostvaq meelüssit
7591ostsin selle endale meeneksosti taa hinele mälehtüses
7592poisile meenusid isa sõnadpoiskõsõlõ tulliq esä sõnaq miilde
7593onule meenus, et ta peab vara tõusmaunolõ halgaht miilde et tä piät varra üles tulõma
7594peab meelde tuletama, kuidas see oli, nii äkki ei meenupiät meeliskellemä kuis taa oll äkki päähä sata eiq
7595kui veidi meenutad, küll siis meelde tulebku tsipa märgotat kül sis miilde tulõ
7596noorusaegu meenutav vanaemavanaimä kiä meelüskeles noorõ iä asjo
7597vanaisa sõjameenutused paelusid poissevanaesä sõajutuq panniq poissõ kullõma
7598õde läks joodikule mehelesõsar läts joodikulõ mehele
7599õde on mehelsõsar om meheline
7600pilli- ja pullimeespilli- ja nalamiis
7601mul pole meest praegu kodusmul olõ-iq parlaq meesterahvast koton
7602ma pole siitkandi mehimaq olõ-iq siist nukast peri
7603ta olevat seal mingiks suureks meheks saanudtimäst ollõv sääl määnegiq suur nõna saanuq
7604laeva meeskondlaivarahvas
7605meessoostesäne
7606kannab viha kogu meessoo pealeom kõgõ miihi suu pääle ärq pahanuq
7607läti keeles leidub nais- ja meessoost sõnuläti keelen ommaq olõman nais- ja miissuust sõnaq
7608mis meetodil see töö on tehtud?mändse moodu perrä taa tüü om tett?
7609mehehakatisel juba vurruudemed nina allpoiskõsõotsal joba habõnahüdüläq nõna all
7610nooruk püüdis olla hästi meheliknuurmiis pruuvsõ ollaq väega mehe muudu
7611mehelik jõudmehejoud
7612isa oli mehelik meesesä oll iks mehe muudu miis
7613mehhaanilised liigutusedsisseharinuq liigutusõq
7614töö on mehhaniseeritudtüüq tetäseq massinidõgaq
7615tekkemehhanismtegünemine saamislugu
7616tunnustati noore poisi mehist käitumistkiteti noorõ poisi mehest olõmist
7617sõjaajal mehistuti kiirestisõa aol saadi varra mehes
7618mehkeldab tähtsate tegelastegamehkeldäs tähtside tegeläisigaq
7619meiegamiiqkaq
7620oh sa mu meie!oh sa mu miitra!
7621tule õhtul meile!tulõq õdagu miiq poolõ!
7622meilitsie-postigaq e-postildõ meiligaq
7623poiss ei viitsi õppida, aga meisterdada talle meeldibpoiskõnõ viisi-iq oppiq a timmerdäq miildüs
7624ta on omal alal meisterliktä om uma ala meistre
7625meisterlik löökmeistrelüük
7626meki, kas on liiga mage?meksäq kas om pallo makõ?
7627poiss mekib kookipoiss maits kuuki
7628kuidas kook mekkis?kuis kuuk maigulõ oll?
7629tee neile sõnadele meloodia ka juurde!tiiq nailõ sõnnolõ üts viis ka manoq!
7630Riigikogu hakkas menetlema uut seadustRiigikogo nakas kõrra perrä arotama vahtsõt säädüst
7631menetlus kohtus käis kiirestikohtumõistminõ käve kipõstõ
7632ei võeta menetlussevõeta-iq arotusõ alaq
7633menstruatsioon jäi ärakuurõivaq ommaq kinniq
7634tal on menstruatsioontäl ommaq kuurõivaq man
7635algas esimene menstruatsioonkuurõivaq tulliq külge
7636menstruatsioon algabihovarotus murd mano
7637mentaalne maailmvaimoilm
7638tarbimismentaliteetpruukmismuud
7639meeste mentaliteet on kord juba sellinemehile iks jo paistusõq naaq asaq nii
7640seal on kord juba selline mentaliteetsääl om kõrd joba sääne vaim seen
7641väikelinna mentaliteetväiko liina vaim
7642raamatul oli erakordne menuraamatul oll innenägemäldäq hää minek
7643etendused olid menukadmängmiseq lätsiq väega häste
7644ulatage mulle menüü!andkõq mullõ söögikaart!
7645piirivalve päästis kaks merehädalistpiirivalvõq päst ärq kats merehädälist
7646Kroonlinna merekindlusKruunliina merekrõpastu
7647saarte kliima on merelisem kui sisemaalsaari ilm om merelidsemb ku suurõl maal
7648merelise päritoluga järvedmerest jäänüq järveq
7649sadamas kohtab välismaa meremehisadaman näge välämaa meremiihi
7650meresõit on siin põline tegevusalameresõit om siin ammutsõst aost rahvalõ tüüd andnuq
7651mõnetunnine meresõitmõnõtunninõ meresõit
7652Kihnu Jõnni meresõidudKihnu Jõnnu merekäümiseq
7653merd möödamerilde
7654meri põlvinimeri põlviniq
7655rukis voogas nagu merirügä lohet ku meri
7656Eestist saab Soome meritsi rutem kui maitsiEestist saa Suumõ merilde innembi ku maildõ
7657tarust mett võtmamehitsit tukkama
7658kärjemesivahassidõgaq mesi
7659lillede mesimagus lõhnlilli mesine hõng
7660veetsime oma mesinädalad välismaalpeimiq umma hähäkuud välämaal
7661messilsuurõlaadu pääl
7662metallehistöökunts-sepätüü
7663metafoorses tähendusesülekannõtun tähendüsen
7664sünoptiline meteoroloogiailmaoppus ilmatiidüs
7665uurimismetoodikauurmisviis
7666õpetamismetoodikaoppamisviis
7667metsaalunemõtsaalonõ
7668metsasalumõtsasaar
7669(noor) palgimetshirremõts
7670alusmetsalosmõts
7671kaitsemetskaitsõmõts
7672keskealine metskeskiän mõts
7673valmiv metspuultäüs mõts
7674küps metstäüsmõts vana mõts
7675metsaskäimise riidedmõtsadsõq rõivaq
7676mine metsa oma jutuga!mineq persehe uma jutugaq!
7677mine metsa!{nal} pakõq paiu!
7678ta on pisut metsa pooletä om ladvagaq mõtsa poolõ
7679jõudsime metsalagendikulejoudsõmiq lakõ pääle vällä
7680metsas on kolm metsalagendikkumõtsan om kolm lakõt
7681küll on metsalised!külh ommaq õks mõtsalisõq!
7682metsaga metsamaamõtsagaq mõtsamaa
7683metsata metsamaamõtsaldaq mõtsamaa
7684metsamaterjali väljavedumõtsa vällävidämine
7685metsane mägimõtsagaq mägi
7686kõige metsasem on saare põhjaosakõgõ inämb mõtsa om saarõ põhaosan
7687edasi läks maastik metsasemaksiinpuul tull inämb mõtsa
7688maja on metsatukasmaja om saarõn
7689metsatöölised olid metsas raha teenimasroomakõsõq olliq mõtsan rahha tiinmän
7690metsauuendus ei ole õnnestunudnuur mõts ei olõq kasuma päsnüq
7691tehti metsauuendustpanti nuur mõts kasuma
7692Metsik LääsMõtsik Õdak
7693metsikud õunapuudmõtsuibuq
7694metsik loodusputmaldaq luudus
7695mullikad on metsikuks läinudnii mõtsik poiss et tulõ kässigaq külge
7696metsikud suguharudõhvaq ommaq mõtsikus lännüq
7697metsikud kombedmõtsinemiseq
7698Jüri oli oma raevus metsikjäledü sõda
7699metsik rünnak VJüri oll vihanõ niguq mõtsalinõ
7700tormaminerääräüss
7701tõusis metsik tuulnõssi marutuul
7702metsikuvõitumõtslik
7703ennekuulmatud metsikusedinnenägemäldäq hirmutüüq
7704metsise mängualamõtussõmäng
7705metsistunud koerad hulkusid ringimõtsikus lännüq piniq hulgõq ümbre
7706metsistunud aedärqkasunuq aid
7707vanasti käisid saksad metskurvitsajahilvanast saksaq käveq nepijahin
7708metstildri häälitsus on:üttelüüdü helü om ütte lüüdü!
7709mees hukkus miini otsasmiis jäi miini otsa
7710tsässon lasti miiniga õhkutsässon lasti miiniga ülest
7711elatusmiinimumkõgõ vähämb elämisraha
7712miinusmärkmiinusmärk
7713viis miinus kaks võrdub kolmviiest kats mahaq om kolm
7714aga miks?a mille?
7715miks (siis)milles
7716miks sa (siis) nii teed?milles sa nii tiit?
7717nuimiksernuimiksri
7718hetk, mil päike loojus, oli ütlemata kaunisõkva ku päiv läts jumalihe oll ütlemäldäq illos
7719mil määral?ku pallo?
7720väikeriigi militarism ei sisalda ekspansionismiväiko riigi sõamiil olõ-õi alaqhaardja
7721millal see aeg veel tuleb?kunas tuu aig viil tulõ?
7722tule, millal tahad!tulõq kunas tahat!
7723kavatsen millalgi Tallinna sõitaplaani kunagiq Talnahe minnäq
7724milline see (siis) on?määnes tuu om?
7725meil polnud aimugi, millises suunas minnami es tiiäq sukugiq kohepoolõ minnäq
7726milline mees!kon om miis!
7727kas te räägite minust?kas ti minno kõnõlõt?
7728liivik oli mineeritudliivak oll miinitet
7729metsavahetee oli mineeritudmõtsa vaihõlõ olliq tii pääle miiniq pantuq
7730sinna minekuga ei ole kiiretsinnäq minekigaq olõ-iq kipõt
7731enne lume minekut tuleb puud metsast ära tuuainne lumõ minekit piät puuq mõtsast ärq tuuma
7732teeme minekut, muidu jääme pimeda pealeläämiq ärq muido jäämiq pümme pääle
7733isa oli juba minekulesä oll joba minegi pääl
7734kaubal oli laadal hea minekkaubal oll laadun häämino
7735ta läheb mu juurest minematä lätt mu mant ärq
7736mingem!läkeq! läämiq!
7737ära minemaärq minemä
7738minejaminejä
7739kuhu sa lähed?kohes saq läät?
7740pani minema, nii et suits tagatelsse minemä ku savvas
7741läks, nii et tolmasläts ku lõhnatõn
7742minema (siit) kõik!mant kõik!
7743mineraalmaamaisõmaa
7744liivamaa, savimaa, kruusamaa – kõik on mineraalmaaliivamaa savimaa ruusamaa – kõik om maisõmaa
7745mineraalvesitervüsevesi
7746mineraalväetiskuntsväetüs
7747minestuseshoimussillaq hoimussin meelemõistusõldaq
7748pole veel lootust minetanudolõ-iq viil loodust kaotanuq
7749linna minevad bussidliina minejäq bussiq
7750mineval aastalminevaasta
7751minev kaupminejä kaup
7752liht-, täis-, enneminevik{kiil} liht- täüs- inneminnevaig
7753kas see nüüd mingi mehe jutt on?taa no määne mehe jutt!
7754minimaalpalkkõgõ väikomb palk
7755teeme siis minugipoolest niiteemiq sõs muqkipoolõst niimuudu
7756ei tea, kas minusugune tuleb selle tööga toimetiiä-iq kas muqsugumanõ tulõ taa tüügaq toimõ
7757kõrbes õhk virvendas ja miraaž tuli silme etteliivakõrbõn õhk virvend ja petüpilt tull silmi ette
7758see, mis ma teile ütlesintuu midä ma teile ütli
7759vaatame, mis näo ta teebkaemiq mis näo tä tege
7760ei tule meelde, mis päev onei tulõq miilde määne päiv om
7761mis sa ütlesid?kui sa kitit?
7762millegaminkaq millegaq
7763millega (siis)minkas
7764millegipärastminkagiqperäst
7765milleksmilles mille jaos misjaos minktarbis minkperäst
7766misasja?midäs?
7767mida siismidäs
7768mida ma (siis) teen?midäs ma tii?
7769professor ei olnud misantroop, aga mitte ka inimestest huvitatudprofesri hoobis es põlõq inemiisi a es tahaq näist teedäq kah
7770ei ole miskit tehaolõ-iq midägiq tetäq
7771miskipärastminkagiqperäst
7772näe, mismoodi meelitada oskab!kaeq kuis mõist meelütäq!
7773mispeale sa nõnda vihastasid?mille pääle sa niimuudu vihatsõs lätsit?
7774mees tegi sügava kummarduse, mispeale naine noogutasmiis tekk sügävä kumardusõ mink pääle naanõ pääd nõrgut
7775mispärast sa eile ei tulnud?mille sa eeläq es tulõq?
7776mispärast sa just mind ihkad?minkperäst sa õkva minno himostat?
7777tema missiooniks oli kodutute aitaminetä süämeasas oll kodoldaq inemiisi avitaminõ
7778milline see (siis) on?määnes tuu om?
7779sinu peale võib kindel olla mistahes olukorrassuq pääle võit egän asan kimmäs ollaq
7780mistarvis sa seda tegid?mille sa taad teit?
7781mistarvis sellest temale rääkida?misjaos om tuud vaia timäle kõnõldaq?
7782raha oli vähe, mistõttu jäid mõned vajalikud asjad ostmatarahha oll veidüq selle jäiq mõnõq tarvilidsõq asaq ostmaldaq
7783mistõttu see asi nii läks?mille taa asi nii läts?
7784mitmekesi te lähete?mitmõgese ti läät?
7785mitmekesi saavad hundid jagu noorest põdrastkisoeq saavaq mitmõkõistõ jako eskiq noorõst põdrast
7786koolitoitu püütakse mitmekesisemaks muutakoolin proovitas egäsugumast süüki andaq
7787oluline on säilitada metsa võimalikult mitmekesisenatähtsä om egäsugumast mõtsa alalõ hoitaq
7788udu mitmekordistas avariide arvuudsu peräst tull õnnõtuisi mitu kõrd inämb
7789ülikool on valmis üliõpilaste hulka mitmekordistamaülikuul om valmis mitu kõrda inämb üliopilaisi manoq võtma
7790viha mitmekordistas mu jõuviha tekk mu jovvu mitmõkõrdsõs
7791mitmekordne hindmitmõkõrdnõ hind
7792ta oli mitmekordne olümpiavõitjatä oll mitmõkõrdnõ olümpiävõitja
7793hoovi kerkis mitmekordne majahuuvi kerkü mitmõkõrralinõ maja
7794mitmekordne vineermitmõ kõrragaq viniir
7795hind ületas maali väärtuse mitmekordselthind oll mitu kõrda suurõmb ku maal väärt oll
7796ta on mitmekülgne inimenetaa inemine mõist mitund asja
7797kogus mitmekülgset infot koduküla ajaloo kohtakoras egäsugumast teedüst uma kodokülä aoluu kotsilõ
7798toit peab olema mitmekülgnesüüki piät olõma egäsugumast
7799raamat näitab ajalugu mitmekülgseltraamat näütäs aoluku mitmõ nuka alt
7800vitamiinide mitmekülgne toimevitamiine mitund sorti mõjo
7801mitmendaks sa võistlustel jäid?mitmõs sa võistluisil ollit?
7802juba mitmendat päeva sajabsatas joba mitmõndat päivä
7803tarvitab mitmesuguseid ravimeidvõtt mitmõsugumaidsi arstiruuruuhi
7804inimesi on mitmesuguseidegäsugutsit inemiisi om
7805tegu oli mitmeti kasuliktaast tegemisest oll mitund muudu kassu
7806seda nähtust on seletatud mitmetitaad nätüst om seletet mitund muudu
7807mitmevärvilised riidedkiriväq rõivaq
7808kuusel põlesid mitmevärvilised küünladkuusõ külen palliq mitmõvärmilidseq kündleq
7809mitmuse nimetav ja omastav käänemitmusõ nime- ja umakäänüs
7810ei tea mittetiiä-iq joht
7811üldse mittesukugiq
7812mitte ei lasta oma mõtetega üksi ollalasta-iq joht ummi mõttidõgaq ütsindä ollaq
7813niiviisi ei talitatud mitteniimuudu tetä-äs joht
7814ma ei tee seda mitte mingi hinna eestmaq ei tiiq taad määntsegiq hinna iist
7815lähen, aga mitte tänalähä külh a mitte täämbä
7816ta teadis alati, kuidas tegutseda ja kuidas mittetä tiid alasi kuis tulõ tetäq ja kuis eiq
7817aitan teda küll, miks mittema avida tedä külh milles eiq
7818kas ta pole mitte sinu isa?kas tä olõ-iq mitte su esä?
7819mitte ei lasta magadamitte ei lastaq maadaq
7820sinna ei taha mitte minnataha-iq kuigiq sinnäq minnäq
7821linna mitteametlikud kohanimedliina mitteammõtlidsõq paiganimeq
7822see maailmarekord on mitteametliktaa maailmarekord olõ-iq ammõtlinõ
7823mitteküllaldased teadmisedpuuduliguq tiidmiseq
7824mitterahuldav hinnepuudulik hinnõq
7825tema käitumine koolis oli mitterahuldavtä pidi hinnäst koolin halvastõ üllen
7826mitterahuldavad elutingimusedväegaq kehv elämine
7827linna lähedal on mitu suurt kauplustliina veeren om mitu suurt puuti
7828mitut liiki kaladmitund sorti kalaq
7829mitmel pool Võrumaalmitmõl puul Võromaad
7830köök on neil mitme pealeküük om näil mitmõ pääle
7831mitu kotti kartuleid nad said?mitu kotti kardohkit nä saiq?
7832ta on juba mitu korda maha kukkunudtä om joba mitukõrd maaha sadanuq
7833see juhtus juba mitukümmend aastat tagasituu oll joba mitmitkümnit aastit tagasi
7834mitukümmend õpilast sai kiituskirjamitukümmend opilast sai kitüskirä
7835hukkus mitusada inimestmitusada inemist sai hukka
7836vastaseid oli mitusadavastatsit oll mitmitsato
7837aktimodellihonäütäjä
7838modelleerijakujoandja
7839tööstuse moderniseeriminetüüstüse ao perrä säädmine
7840ansambel mängis väga modernset muusikatandsambli mänge väegaq vahtsõt muudu muusikat
7841vanale laoplatsile ehitatakse modernsed hoonedvana laoplatsi pääle ehitedäseq vahtsõ ao huunõq
7842modernsed ehitisedvahtsõaolidsõq ehitüseq
7843seda meetodit tuleks vajadusel modifitseeridataad muudu tulnuq muutaq ku vaia om
7844häält võib moduleeridahelü korgust saa muutaq
7845ta käib moekate riietegatä käü moodu perrä rõivin
7846laps pani moepärast mütsi pähelats pand mooduperäst mütsü päähä
7847teda keelitati moepärast jäämatäl pallõldi mooduperäst jäiäq
7848mokša keelmoksa kiil
7849ta suri momentaanselttä sattõ jala päält maaha
7850monitoril läks pilt eest ärakruut läts pümmes
7851monopoolne seismonopolisais
7852laulis monotoonseltlaul ütetasatsõhe
7853monotoonne muusikaüteline muusiga
7854lahti monteerimavallalõ võtma
7855moodsalt riidesmoodu perrä rõivin
7856vanamoelinevanamoodulinõ
7857ta on väga minu mooditä om väega muq muudu
7858mustlase moodimustlasõ juhti
7859kuidasmoodikuiviisi
7860vana või uut moodivana vai vahtsõ moodugaq
7861latikat süüakse igat moodilatkat süvväs kõgõ moodu ala
7862moodne kunstvahtsõ ao kunst
7863moodne viievõistlusvahtsõnõ viievõistlus
7864see moodus probleemi lahendamiseks ei sobitaadviisi mi joht hätä ärq ei praavitaq
7865tüdrukud moodustasid ringitütärlatsõq teiq tsõõri
7866rajoonidest moodustati maakonnadrajoonõst tettiq maakunnaq
7867räim moodustas püütud kalasaagist umbes kolmandikuloomussõst vast kolmasjago oll räim
7868voodi, laud ja kapp moodustasid kogu tema mööblisäng laud ja kapp oll kõik timä tarõkraam
7869moodustati seltsluudi selts
7870esimene riiklik moodustisedimäne riigi muudu asi
7871kasvajalised moodustisedkasuja muudu asaq
7872sarapuulehtedel olid õunataolised moodustisedsarapuu lehti pääl olliq määntsegiq ubinidõ muudu asaq
7873koobas on moodustunud vooluvete tulemusenakuup om saanuq vii uhtmisõst
7874ookeani kohal moodustunud tsüklonsuurõmere pääl tegünüq suurpöörüs
7875hakkas moodustuma uus erakondvahtsõnõ eräkund nakas luuma
7876moodustus kõrresõlmsai luudus kõrrõsõlm
7877sõnamoodustussõnno kokkosäädmine
7878laskemoonpauguq sõamuun
7879toidumoonsöögikraam
7880vanakurat sai end moondada nii suureks kui väikseksvanahalv sai hinnäst iskiq suurõs ni väikos
7881mees moondas enda maoksmiis iske hindä sivvus
7882nõid moondab mehe konnaksnõid muutas mehe kunnas
7883silmamoondajasilmälumja
7884kulles moondub konnakskunnapojast saa kunn
7885kurat moondunud hobuseksvanasthalvast saanuq hopõn
7886hirmust moondunud näguärqhirmahunuq nägo
7887moonutas tundmatuseni oma häälttekk uma helü tävveste võõras
7888vaarikamoosvabarnamuus
7889mootorjalgrataspunnvõrr
7890see ei vastanud tolle aja moraaliletuul aol es kõlbaq nii tetäq
7891sõdurite moraal oli langenudsoldanidõ miil oll hukan
7892moraalijüngerkõlbats
7893igaühel oma moraalegälütel uma sündsüs
7894selle loo moraal on …oppus taast luust om …
7895ta on moraalitu inimenetäl olõ-iq häpü ei avvu
7896moraalne laostuminesündsüse häömine
7897näitleja kehastatud tegelane mõjus morbiidseltnäütlejä mängit tegeläne oll niguq koolupiirak
7898morn inimenepuhkats pohkats
7899vaikib mornilt endaettetorsatas
7900mis sul täna viga on, et nii morn oled?mis sul täämbä hätä om et nii tõtõ olõt?
7901ajab kogu aeg suu mossi nagu oleks midagi hädaaja kõgõ huuli trompi niguq ei tiiäq miä hädä olõssiq
7902miks sa nii mossis oled?mille sa nii torbin olõt?
7903miks ta endaette mossitab?midä tä hindäette tussotas?
7904uus näidend „Saabastega kassi” motiividelvahtsõnõ näütemäng „Saabastõgaq kassi” ainidõ perrä
7905motivatsioon puudusolõ es määnestkiq huvvi
7906õppimiseks polnud motivatsiooniolõ-õs tuud miä olõssiq pandnuq opma
7907mudaravimuagaq ravitsõminõ
7908mudane koht, mudaaukmuatus mülgeq mülgätüs hapatus läpähtüs muahaud nõdsõrmus tsorbak tsärdsäk tsobak
7909mudaseks tegemamuatama
7910mudasevõitulädsälik lödsälik
7911mudellennukmutõllinnuk
7912käed mudivad närviliselt taskurätikutkäeq nütsütäseq kärsmäldäq nõnarätti
7913kõnekeel mugandab võõrsõnad suupärasekskõnnõkeelen säetäseq võõraq sõnaq hindäperi ümbre
7914püüab uutes oludes muganedapruuv vahtsidõ muudõgaq ärq haridaq
7915see tuba tundub mulle mugavtaa tarõ paistus mullõ kuntimüüdä
7916laias voodis on mugavam magada kui narillajan sängün om parõmb maadaq ku poolka pääl
7917mugav diivanperstmüüdä sohva
7918tundsime end külas mugavaltmeil oll külän hää ollaq
7919mugav meeslaisalik miis
7920mugavad rõivadihoperi rõivaq
7921kui kõik asjad on käeulatuses, siis on ikka mugavamku kõik asaq ommaq kuunpuul sis om iks kogosamb
7922meie majas pole mingeid mugavusimiiq majan olõ-iq määntsitkiq vahtsit vigurit
7923ei hooli mugavustesthäästolõkist hooli-iq
7924mugis endal kõhu täispohmist hindäl kõtu täüs
7925mugultaimedjunnikasvoq
7926kartulimuguladkardohkaq
7927mugulsibulsipul
7928muhedaks muutumamuhenõma
7929muhedastitsohehõhe tsohehõlõ
7930vanamees vestis muhedasti juttuvanamiis ai tsohhet juttu
7931muhe nägumahhe nägo
7932see mõte ajas kõiki muhelemataa mõtõq pand kõiki muhaskõllõma
7933ära löödud kohale tekib muhkärqlüüdü kotussõ pääle aja jama üles
7934muhk tuleb üles, kui käe ära löödkunni aja käe pääle ku ärq lüüt
7935muhklik ja okslik puujuhmliganõ ja osliganõ puu
7936muide, hiljem selgus, et ta polnudki süüdimuusiän tull ildampa vällä et tä olõkiq-is süüdü
7937räägi kõvasti, muidu ta ei kuule!kõnõlõq kõvva muido tä ei kuulõq!
7938muidu oli ta jutukas, aga täna mittemuidoq tä kõnõl pallo a täämbä es
7939koopasse ei pääse muidu kui köiegakuupa ei päseq tõistõ ku õnnõ köüdsegaq
7940põllu ääres kasvasid vaid üksikud puud, muidu oli maa lagenurmõ veeren kasviq õnnõ ütsiguq puuq muido oll lakõ maa
7941ega ma muidu ei taha, ma maksanegaq ma ilma iist ei tahaq ma massa
7942ega sa muidu tulnud, ju sul ikka asja ka oli?egaq sa asandaq es tulõq sul iks asja oll?
7943muidugi me talitasime ema soovi järgimuidokiq mi tei imä tahtmisõ perrä
7944muidugi ma homme tulenmuidokiq ma hummõn tulõ
7945muidugi ta teadismeelegaq mõistaq tä tiid
7946muiata pole siin midagi, nii võib igaühega juhtudaolõ-iq tan midägiq naardaq nii või egäütegaq minnäq
7947tema naljad ei pane muigamagitimä nalaq ei panõq vuntsigiq liikma
7948Oskar juba muigabOskaril vunts joba naard
7949laps muigutab unes suudlats mokitas unõn suud
7950muinasjutuline lastenäidendjutussõ-mäng latsilõ
7951sellest räägitakse lausa muinasjutulisi lugusidtuust kõnõldas peris uskmaldaq juttõ
7952ta palk on muinasjutulinetimä palk om uskmaldaq suur
7953eestlaste muistne vabadusvõitluseestläisi muistõhavvanõ vabahusvõidõlus
7954Ugandi oli üks muistse Eesti maakondiUgandi oll üts muistidsõ Eesti maakund
7955see sündis muistsel ajaltuu sündü kogonivanast
7956köögist kostis hääli, mujal oli kõik vaikneköögist kuuldu helle muial oll kõik vaganõ
7957küllap mujal oleks parem eladaarvadaq muialpuul olnuq parõmb elläq
7958kuhu mujale tal ikka minna onkohe täl iks minnäq om
7959muusika kisub mõtted töö juurest mujalemuusiga kisk mõttõq tüü mant ärq
7960kusagilt mujalt polnud abi lootakostkiq muialt olõ-õs api uutaq
7961mukib ja seab end peegli eesmukitas ja säädeles varokaehtusõ iin
7962hea kobe muldhää kohhil maa
7963huumuserikas muldmullaväegaq maa
7964mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa jälle saamapõrmust olõt sa võet ja põrmus piät sa jälq saama
7965vanaisa magab ammu mulla allvanaesä makas ammuq maamullan
7966muldasin hobusega kartulid ka ärakünni hobõsõgaq kardohkaq kah ärq läbi
7967isa läks kartuleid muldamaesä läts kardohkit hellämä
7968mulgi keelmulgi kiil
7969kivide vahel voolava vee mulinkivve vaihõl juuskja vii hullin
7970supp keeb mulinalsupp kiis mulinagaq
7971supp muliseb pliidilsupp mulisõs pliidi pääl
7972ole vait, ära mulise!olõq vaiki midäs sa mulgatat!
7973mis te mulistate porilombis?midäs ti mulistat mualumbin?
7974püüab jätta endast head muljetpruuv hinnäst hääst külest näüdädäq
7975pärast pidu vahetati muljeidpäält pido kõnõldi läbielämiisi
7976tuli reisilt ja jagas muljeidtull reisi päält ja kõnõl mälehtüisi
7977mis mulje ta sulle jättis?kuis tä sullõ tundu?
7978muljub sigaretti sõrmede vahelpitsitäs suitsu näppõ vaihõl
7979muljus paberi peos nutsakukspitsit paprõ peon tutsakuhe
7980ärge lapsi ära muljuge!ärkeq latsi ärq sõkkõq!
7981ninad vastu klaasi lapikuks muljutudnõnaq vasta klaasi lapikus litsuduq
7982muljub meele muttavaotas meele mutta
7983kass puges mulgust läbikass tükke mulgust läbi
7984keev vesi ajab mullekiimä lännüq vesi aja mullõ
7985käed olid mullased ja porisedkäeq olliq maa ja muagaq kuun
7986vahelduv mullastikegäsugunõ maa
7987maaviljeluseks soodus mullastikpõllupidämises hää maa
7988põdramullikaspõdrahõhv
7989lehmmullikaslehmhõhv
7990mullu kasvas meil üsna hea vilimulluq kasviq meil peris hääq viläq
7991see on mul mullune tallekeseo om mul varrisinõ hoonakõnõ
7992puutüvipuutüvi puutümi
7993need on veel mullused õunadneoq ommaq viil mulludsõq ubinaq
7994munaveeretamismängmunaveerütüs
7995munakivisillutismunakivipõrmand kivitii
7996lahti klopitud munakollasedvallalõ lüüdüq munasoraq
7997kahe munakollasega munakatõ soragaq muna
7998kana munes munakana lõi muna
7999kana läheb munelekana lätt loodussõhe
8000kivimurdkivimurd
8001laadale tuli rahvast murruna kokkulaadulõ tull rahvast murdu
8002kinnine, lahtine luumurdkinniline vallalinõ luumurd
8003murru lugeja ja nimetaja{matõm} murru lugõja ja jagaja
8004lumemurd{mõts} lumõmurd
8005murdeealine lapsvarsaiän lats
8006ta murdis luutä murd luu
8007murra mulle tükk leiba!murraq mullõ üts tükk leibä!
8008kõvem mees murrab teise mahakõvõmb miis vääräs tõõsõ ärq
8009kass murdis hiire mahakass vääräs ärq hiire
8010selle peene pulga võid niisama pooleks murdataa piinü pulga võit niisama poolõs murrastaq
8011murtud tiivaga lindärq murdunu siivagaq tsirk
8012hunt hunti ei murrasusi situ-iq soe hanna pääle
8013rahvast oli murdurahvast oll murrun
8014mis teile muret teeb?miä teid murõhtama pand?
8015meil on vähe muresidmeil om murrit veidüq
8016jäta reisi korraldamine minu mureks!jätäq reisi kõrraldaminõ muq hoolõs!
8017muredad küpsisedputõq prääniguq
8018muredad kartulidjahudsõq kardohkaq
8019miks sa nii murelik oled?mille sa nii murrõn olõt?
8020murelikuvõitumurõlik
8021murelikud ajadmurrõlidsõq aoq
8022savimaa on hästi murenenudsavimaa om häste ärq laonuq
8023krohv on murenenud ja pragunenudkrohv om putõs lännüq ja mõrinuq
8024devoni liivakivi on murenenuddevoni liivakivi om putõ
8025ema muretseb väga oma poja pärastimä väegaq murõhtas umma poiga
8026vanaema hakkas vanaisa pärast muretsemavanaimä nakas vannaessä murõtama
8027muretseminemurõhtaminõ
8028muretsejamurõhtaja
8029muretses endale uue mantlisoet hindäle vahtsõ mäntli
8030muretses küla pealt sada eurotnõvvutõlli külä päält sada õurot
8031midagi ei olnud saada, kõike pidi vaevaga muretsemamidägiq olõ es saiaq kõkkõ pidi saandõlõma
8032elab muretut elueläs hoolõtut ello
8033elati lõbusalt ja muretulteleti rõõmsahe ja hoolõtuhe
8034Võru murde Räpina murrakvõro keele Räpinä keelepruuk
8035seltsi tegevuses toimus murrangseldsi tüün oll suur pöörähüs
8036nende elus polnud äkilisi murranguidnäide elon olõ-õs määntsitkiq äkiliidsi muudatuisi
8037soome keele Häme murresoomõ keele Häme murrõq
8038murulauk on üsna pikk, seda saab juba toidu sisse näpistadapiusaq ommaq hüäq pikäq naid saa jo söögi sisse tsipsadaq
8039muskaatpähkel, -veinmuskatpähkmäs -vein
8040süsimusthüdsimust
8041must ese V olendtõrvand
8042must nagu vanatontmust ku vana tõrvand
8043mustaks minemamustuma
8044hakkan riiet mustaks värvimama nakka rõivast mustama
8045ta ei lausunud musta ega valgettä lausu-us musta es valgõt
8046mustikad teevad suu mustaksmustigaq mustatasõq suu ärq
8047mustaks tegemamustatama nüüsterdämä tüüsterdämä
8048kus sa oma riided nii mustaks oled määrinud?kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt?
8049mustaks saanud riidedmustõnuq rõivaq
8050tuli saunast musta näogatull sannast kriimo näogaq
8051mustad nõudasudsõq anomaq
8052mine vaata, mis see mustab seal tee peal, kas mõni magab või on surnud?mineq kaeq miä tuu mustas sääl tii pääl kas mõni makas vai om koolnuq?
8053mustikaid on nii et maa mustabmustikit om nii et mustõtas
8054kärbsed on lambikupli täpiliseks mustanudkärbläseq ommaq lambikupli täpilidses sitnuq
8055sa ära musta teist, ega sa isegi targem ole!saq lõimaku-iq tõist egaq sa esikiq targõmb olõ-iq!
8056lumi on sulanud, maa juba mustendablumi om ärq sulanuq maa jo mustõtas
8057jääaukudes mustendas vesiijämulgõn mustõt vesi
8058mustendav pilvpümetäjä pilv
8059meil kasvavad mustsõstrapõõsad aia ääresmiiq sitkapuhmaq kasusõq aidveeren
8060higist mustunud särgikaelushigist mustas lännüq pluusõkaal
8061tal ei olnud enam midagi muud tehatäl olõ es inämb midä muud tetäq es
8062kelle muu kui sinu hooleks ma oma lapsed jätan?kink tõõsõ ku suq hoolõs ma umaq latsõq jätä?
8063arutusel olid ka muud küsimusedarotõdiq tõisi asjo kah
8064selle asja üle tuleb mõeldataad asja piät märkmä
8065ta lahkus koos muude pidulistegatä läts ärq üten tõisi pidoliisigaq
8066kas sa muid kalu ei saanudki?kas sa muid kallo saaqkiq es?
8067tegin käsikirja mõningaid muudatusitei käsikirja mõnõ muudatusõ
8068autod muudkui voorivad möödaautoq muguq vuurvaq müüdä
8069muudkui räägivad sellest Euroopasse minekustkõnõlõsõq pääle tuud Õuruupahe minekit
8070varas hakkas ust lahti muukimavaras nakas ust vallalõ murdma
8071muulukaid kasvab kuivadel küngastel ja nõlvadel, muulukad on maasika moodirämme kasus kuivi kuntõ ja pervi pääl rämmiq ommaq maasiga muudu
8072päikeseenergaia muundatakse taimedes keemiliseks energiakspäävävägi tetäs kasvo seen keemilidses väes
8073energia ei kao, vaid muundubeenergiä kao-iq ärq a lätt tõõsõs
8074muuseumitöötajamuusõumitüütäjä
8075tal on hea muusikaline kuulminetäl om hää muusigakuuldminõ
8076lavastuse muusikaline kujundustiatrisäädmise muusiga
8077täna tuleb muutlik ilmtäämbä tulõ muutliganõ ilm
8078muutlik meelhiitliganõ miil
8079kevadel on väga muutlik ilmkeväjä ilm väega laagõskõllõs
8080osa soid muudeti kultuurmaaksosa soid tetti nurmõs
8081ta ei suuda oma käitumist muutatä mõista-iq tõisildõ ollaq
8082ta muutis oma nimetä võtt hindäle tõõsõ nime
8083tema oma meelt ei muudatimä umma miilt muuda-aiq
8084ta on viimasel ajal muutunudtä om viimätsel aol tõistsugumadsõs lännüq
8085haruldaseks muutunud taimharvas jäänüq kasv
8086üleöö võib kõik muutudaüte üügaq või kõik tõõsõs saiaq
8087aeg muutubaig muut
8088muutumatu suurusmuutmaldaq suurus
8089Eesti Vabariigi sünd oli suur muutusEesti Vabariigi sündümine oll suur muutus
8090selle hobuse kabja all on mõhnseo hobõsõ kabja all om üts kumu
8091ükski rohi ei mõiganudütskiq ruuh es mõoq
8092kas sa tema targast jutust ka midagi mõikasid?kas sa timä targast jutust midägiq mõrgassit kah?
8093mõistagi ei julgenud ta sellest rääkidameelegaq mõistaq et tä julgu es tuust kõnõldaq
8094mõistata, mis see on: seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline?mõistaq ärq miä taa om sisest siiu-viiunõ päält kullakarvanõ?
8095mõistatasin, kes võis mulle need lilled saatapruuvsõ ärq arvadaq kiä tuu mullõ naaq lilliq saat
8096mõistatati mõistatusimõistõti mõistatuisi
8097ei jõudnud ära mõistatada, mis see onjõvva-as ärq hamatsaq miä taa om
8098keravälk on mõistatuslik loodusnähtuskerävälk om seletämäldäq luudusõilmus
8099selles loos on midagi mõistatuslikkutaan luun om midägiq esiqerälist
8100mõistete lahtiseletaminetähendüisi vallalõkõnõlõminõ
8101mõistetamatu asiarvosaamaldaq asi
8102mõistetamatu teguarvosaamaldaq tego
8103kuidas sa end mõistetavaks tegid, kui ta keelt ei osanud?kuimuudu sust arvo saadi ku tõnõ kiilt es mõistaq?
8104iseenesestmõistetavesiqhindäst mõistaq
8105mõistetavalt on iga algus raskemeelegaq mõistaq et egä alostus om rassõ
8106ta on mõistlik inimenetiä um mõista
8107sellega ajad hea meelega juttu, kes mõistlik oninemine
8108igati mõistlik meestuugaq ajat hüä meelegaq juttu kiä mõista om
8109mõnikord onkõigildõ sündsä miis
8110mõistlikum vaikidatõõnõkõrd om targõmb vaiki ollaq
8111lapsed peaksid mõistlikul ajal magama minemalatsõq piässiq aoldõ magama minemä
8112kas tal pole midagi mõistlikumat teha?kas täl olõ-õi midägiq targõmbat tetäq?
8113ära ole nii torm, inimestega peab mõistlikumalt käituma!olgu ei nii kärre inemiisigaq piät ilehempä ümbre käümä!
8114nad mõistavad teineteist poolelt sõnaltnä saavaq tõõnõtõõsõst kõrragaq arvo
8115mõistev abikaasaarvosaaja tõõnõpuul
8116kuulas mõistvaltkullõl ja sai arvo
8117kohus mõistis alimendid väljakohtugaq mõistõdiq latsõkasvatusrahaq vällä
8118talle mõisteti tuhat eurot trahvitälle tetti tuhat õurot trahvi
8119mõistmatu inimenemõistmaldaq inemine
8120mõistmatu asiarvosaamaldaq asi
8121kosjajuttu alustati mõistukosajuttu naati ajama sõnamõistuisi
8122mõistujutt, mõistukõneümbrenukajutt
8123terve mõistusegamudsugaq
8124käib üle mõistusevõtt õkva mudsu manoq
8125tal on häda mõistuse pärasttä om mudsugaq hädän
8126sul pole raasugi mõistust peassul olõ-iq taad tollo sukugiq pään
8127võta asja mõistusega!märgiq taad asja!
8128asi vajab mõistusega võtmisttaa asi taht märkmist
8129seda tööd peab mõistusega tegemataad tüüd piät märgogaq tegemä
8130mõistuslikud olendidmudsulidsõq
8131mõistuslikud kaalutlusedmõistusõperi rehkendüseq
8132mõju avaldamamõoma mõotama
8133tubaka tervistkahjustav mõju on ammu tõestatudom ammuq teedäq et tubak mõos tervüsele halvastõ
8134keelte vastastikune mõjukiili mõlõmbapoolinõ mõotaminõ
8135mõjukas isiktähtsä inemine
8136pidas mõjuka kõnekõnõl tegüsä jutu
8137mürk mõjus silmapilkseltkihvt mõio kõrragaq
8138isa sõnad mõjusidesä sõnaq mõioq
8139ei mõju sellele poisile ükski ütleminemõrka-iq toolõ poisilõ ütskiq ütlemine
8140öised varemed mõjuvad tontlikultüüsidseq varõmõq näütäseq niguq tondiq
8141oleme madalrõhkkonna mõjupiirkonnasolõmiq madalarõuhkusõ mõotusalan
8142sotsiaalsed mõjuridütiskundlidsõq mõotajaq
8143mõjusamad meetodidtegüsämbäq mooduq
8144mõjus esineminemõiksa ülesastminõ
8145kui oskad mõjutada, proovi!ku mõistat mõotaq tiiq pruuvi!
8146meri mõjutab kliimatmeri mõotas ilma
8147ilm mõjutab enesetunnetilm mõos olõmisõ pääle
8148kiriku mõjuvõim on vähenenudkerigu mõovõim om vähämbäs jäänüq
8149naise mõjuvõim mehe ülenaasõ mõjo mehe üle
8150äkki puhkesid mõlemad naermaäkki naksiq mõlõmbaq naarma
8151mõlemast otsast teritatud pliiatsmõlõmbast otsast teritet pleiäts
8152mõlemat moodi võib tehamõlõmbidõ saa tetäq
8153nii koju kui külla – mõlemasse oli palju maadkodo ni küllä kõiki oll pallo maad
8154huvi oli mõlemapoolnehuvvi oll mõlõmbalt puult
8155mõlemapoolne kiindumustõõnõtõõsõ hoitminõ
8156mõlgutas kurje mõtteidmõtõl halvo mõttit
8157kinnismõtteid mõlgutamapäähä võtma
8158ämber on mõlke täispang om kloppõ täüs
8159mõlkikloppi
8160mõlkisklopin
8161mõlkis kannlohkliganõ kann
8162mis sa mõmised, räägi selgesti!midäs sa mämähät kõnõlõq selgehe!
8163mõmiseb laulujorumärises laulujorro
8164laps võttis mõmmi kaissulats võtt kahrukõsõ hõlma
8165mõnepäevane imikpaaripääväne lats
8166mõnepäevane ürituspaaripääväne ettevõtminõ
8167oli tunda mõnesuguseid muutusioll tundaq mitmõsugumaidsi muutuisi
8168oli mõnesuguseid arvamusioll egäsugumaidsi arvamiisi
8169olukord on mõneti muutunudolõminõ om kuikivõrd tõõsõs lännüq
8170jätab mõneti veidra muljenäütäs kuiki andsak vällä
8171palk on mõnevõrra tõusnudpalk om kuikivõrdpallo nõsõnuq
8172kas tead mõnda, kes tahaks heinu müüa?kas tiiät mõnt kiä tahassiq haino müvväq?
8173mõni teelõik sai uue kattemõni tiijupp sai vahtsõ päälüsse
8174jõudsime kohale mõne tunnigamõnõ tunnigaq saimiq peräle
8175mõni aeg tagasimõni aig tagasi
8176kuulsin temalt mõndagi huvitavatkuuli tä käest ütte-tõist huvitavat
8177sellest on ju mõni viisteist aastat möödas!tuust om joq mõni viistõistkümme aastakka müüdä lännüq!
8178tule meid mõnikord vaatama!tulõq meid mõntvuuri kaema!
8179mis te tast mõnitate?mis ti timäst mõnitat?
8180mõnitab vanu inimesiirveles vanno inemiisi
8181ta viidi rahvale mõnitadatä viidi rahvalõ mõnitõllaq
8182see oli öeldud mõnitusekstuu oll üteld narmisõ peräst
8183tööst polnud mingit mõnutüül olõ-õs määnestkiq mõnno
8184ta oskas oma sõnadele õige mõnu andatä mõist umilõ sõnolõ õigõ mõno andaq
8185kass lööb mõnu pärast nurrukass lüü häästmeelest nurru
8186mõnules tükk aega soojas vannisvideli jupp aigo lämmän vannin
8187mõnus väsimus kehasmakus halu kuntõ seen
8188raadiost tuli mõnusat muusikatraadiost tull hääd muusikat
8189mõnus taatmooska tätä
8190tuba on mõnusalt soetarõ om hää lämmi
8191mõra on sisse tulnudlahkõ om sisse löönüq
8192kauss oli mõranenudkausikõnõ oll ärq mõrahunuq
8193võrgulinast mõrdpolonits
8194süvaveemõrd, mõrrasüsteemsakol
8195vitsmõrdvitsamõrd
8196mahl on mõrkjasmahl vähä mõrkas
8197see rohi on mõrkjas, seda lehm ei söötaa hain om mõrkaja taad lehm ei süüq
8198mõrsja kingid pulmalistelemõrsjaandõq
8199mõrsjaitkmõrsjaikk mõrsjaikminõ
8200see mõrtsukas on ka vanglast vabaks saanudtaa inemisetapja om kah vangist vällä saanuq
8201igaüks mõtles omi mõtteidegäüts märgot ummi mõttit
8202ta oli oma mõtetega mujaltä oll ummi mõttidõgaq tast kavvõdal
8203mõte sai teoksmõttõst sai tego
8204kõne mõte jäi segasekskõnnõ mõtõq jäi segätses
8205mis mõttega ma pean tühja tööd tegema?määntse mõttõgaq ma piä tühjä tüüd tegemä?
8206ta on nii mõttes, et ei kuule ega näetä om nii mõtõssin et ei kuulõq ei näeq
8207selles mõttestuun mõttõn
8208seda saab ka teisiti mõtestadataalõ saa ka tõsõ mõttõ andaq
8209on, mille üle mõtiskledaom midä märkiq
8210järele mõtlemaperrä mõtlõma meeliskelemä meeliskitsmä meelüskelemä meelitsemä
8211mõtlesime sauna küttami märge sanna küttäq
8212käpiknukkkäpäpupp
8213ma mõtlesin väljama märge vällä
8214seda tasub mõeldataa pääle mass märkiq
8215mõtlev inimenemõtlõja inemine
8216mõtleminemõtlõminõ märkmine
8217mõtlematu tegurummal tego
8218kuidas ma võisin nii mõtlematu olla!kuis ma külh nii mõtlõmaldaq olli!
8219mõtlematultrumaluisi
8220tegin seda päris mõtlematulttei taad peris ulli päägaq
8221jäi mu jutu peale mõtlikuksjäi mu jutu pääle mõtõssihe
8222räägib aeglaselt ja mõtlikultkõnõlõs aigopite ja mõtligult
8223meie mõttekaaslasedmiiqkaq sama mõttõ pääl olõjaq
8224me ei suutnud ta mõttekäike jälgidami jovva-as tä mõttil perän kävvüq
8225mõttelage jutttühi jutt
8226argimured kammitsevad mõttelenduegäpäävämurrõq pandvaq mõttõq kinniq
8227mõttetargad aruteludtarga mõttõgaq märgütüseq
8228vastuvaidlemine oli mõttetu, kõik oli juba ette teadavastaajaminõ oll asandaq kõik oll joba ette teedäq
8229mõttetult vahtimamolotama
8230mõttetu töö tegeminetühä tüü tegemine
8231mõttetu meesmüüdä miis
8232mõttetu tegelanesündmäldäq inemine
8233aegruumil on neli mõõdetaigruumil om neli mõõdõnd
8234elevant on suurte mõõtmetega loomeelevant om suurt mõõtu elläi
8235streik võtab suuremaid mõõtmeidtüüsaisang lätt järest laembas
8236ilmad olid mõõdukalt soojadilmaq olliq parralt lämmäq
8237mõõdukas söömine ja joominemõistusõgaq süümine ja juuminõ
8238jooksis mõõduka tempogajuusk mõistligult
8239ära mõõda teisi oma mõõdupuuga!ärq kaeguq tõisi hindä perrä!
8240tänapäeva mõõdupuuga mõõtes on ta teosed küündimatudseo ilma mõõdu perrä ommaq tä raamaduq armõduq
8241tal on alati mõõk pea kohaltäl om kõgõ mõõk jõhvigaq asõmõ kottal
8242tõusu järel algab mõõnpäält viinõsõngu tulõ mõõn
8243ained tuleb taignasse lisada mõõdu järgiasjo tulõ tahta sisse pandaq mõõdu perrä
8244suu on südame mõõtsuu om süäme mõõt
8245rätsep hakkas mõõtu võtmarättsepp nakas mõõdind võtma
8246alamõõdulised vähid lastakse vette tagasialt mõõdu vähäq lastasõq vette tagasi
8247vihma tuli parajal mõõdulvihma tull paras jago
8248sa võiksid targematest mõõtu võttasa võissit targõmbidõ perrä kaiaq
8249mõõtminemõõtminõ mõõduvõtminõ
8250talu maad mõõdeti lõpuks väljatalo maaq mõõdõdiq lõpus vällä
8251mõõda sammudega, kui pikk see peenar on!viskaq samm pääle ku pikk taa pinnär saa!
8252mõistust pole kõigile ühepalju mõõdetudmutsu olõ-iq kõigilõ üttemuudu jaet
8253ma olen seda teed lapsena küllalt mõõtnudma olõ latsõn taad tiid küländ astnuq
8254veemõõturviimõõtja
8255kõrv hakkas mäda jooksmakõrvast naas mätä tulõma
8256see soo on mädataa suu om mädä
8257mäda tomatmäänüq tomat
8258mäda asi, kohtmäätüs
8259mädavõitumädälik
8260siin on miski mädatan om midägiq paigast ärq
8261sajud mädandavad heinasaadesaoq määtäseq hainarukõ
8262mädane keskkõrvapõletikmääne keskkõrvapalanik
8263lapsel läks sõrm mädanemalatsõl läts sõrm kasuma
8264jalg mädanes terve suvejalg ai suvõ otsa mätä vällä
8265õunad juba mädanevadubinaq joba mädäneseq
8266mäekuru ületati kiirestimäekurmust saadi ruttu üle
8267Himaalaja kõrgeimad mäetipudHimaalaja kõgõ korgõmbaq mäeq
8268mäkra mängimaperst nukka litsma
8269mäel V ülalpool asetsevmäelmäne
8270mägisel maal on raske põldu haridamäidse maa pääl om rassõ põldu tetäq
8271Haanja kõrgustik on Eesti kõige mägisem alaHaani korgõmaa om Eestin kõgõ mäitsemb
8272lapsed sõid lepa magusat mähkilatsõq seiq lepä magusat mäihä
8273mähi rätik ümber käe!käänäq rätt käe ümbre!
8274mähi mul ruttu sõrm kinni!mähksäq mul sõrm kinniq!
8275salli mähkunud tütarlapssalli sisse mähkünüq tütärlats
8276veetaimed kipuvad ümber jalgade mähkumaviihainaq tüküseq jalgo ümbre mähkmä
8277surnuaiapühal mälestasime lahkunuidsurnuaiapühäl mälehtimiq kadonukõisi
8278sportlase mälestusedspordimehe mäletämiseq
8279ma hoian neid asju mälestuseks allesma hoia naid asjo mälehtüses alalõ
8280leeriskäimine oli mälestusväärne aegleerinkäümine oll aig midä mälehtäq
8281niikaua kui mina mäletanmuq mälehtäväst
8282mäletamisest saatimälehtäväst mälehtümäst
8283mäletsetav toitmälehtüs
8284mälu järgimeeliskaudu
8285mälu on kehvaks jäänudmeelenpidämisegaq om halvastõ
8286toit tuleb hästi läbi mäludasöögi piät häste katski tsalkma
8287nüüd on tema mäng läbinoq om timä mäng läbi
8288paneb kõik mängupand kõik mängo
8289kutsikad mängivadpinipujaq haugõlõsõq
8290mängijamängjä
8291rebane mängitab uru suu ees oma kutsikaidrepän mäng oosõ iin ummi kutsikidõgaq
8292laste mänguasjadlatsi asaq
8293parki ehitati uus mänguväljakparki tetti vahtsõnõ mängoplats
8294kanarbikumännikkanarigupedästik kanarigupedästü
8295märatseb mõnda aega, siis läheb hoog ülelahk ja larmas mõnõ ao sõs lätt huug üle
8296märjaks saamahämmähtümä hämmümä
8297märjaks tegemahämmämä
8298tegin jalad märjakshämssi jalaq ärq
8299jalad said märjaks{nal} tsoll tull üle tsuvvaveere
8300sain märjaks{nal}järv kaldu kaala
8301märg nagu särglikõ nigu rääbüs
8302kastsin end vees märjakshämssi hindä vii seen likõs
8303märjavõitulikõnõ nesse
8304rohi on märjavõituhain om nesse
8305liigselt pinda märjata ei ole vajapäälüst ülearvo likõs tetäq olõ-iq vaia
8306voodit märgamaalaq kusõma
8307märgatav edasimineksilmägaq nätäq edenemine
8308väljas on märgatavalt valgemaks läinudnätäq et välän om valgõmbas lännüq
8309pakendil on märge kalorsuse kohtapaki pääle ommaq märgidüq kaloriq
8310tegi loengus märkmeidtekk loengil ülestähendüisi
8311kariloomad märgistatakse numbritegakaraeläjile pandasõq numbriq külge
8312linde märgistatakse rõngastadestsirkõ märgitäs rõngidõgaq
8313märgistatud radamaaha märgit rada
8314koerad märgistavad oma piiridpiniq tähüstäseq umaq piiriq ärq
8315kas sa kohtuniku märguannet nägid?kas sa kohtunigu märki näit?
8316veelindude suled ei märguviitsirkõ sulõq saa-iq likõs
8317silmad märgusid pisaraistsilmäq lätsiq likõs
8318tunnimees nõudis tulijalt märgusõnatunnimiis nõud tulõja käest tunnissõnna
8319korjas pesu märjalt kokkukoras mõsu likõst pääst kokko
8320lapsed tulid märjalt tuppalatsõq tulliq leonult tarrõ
8321sissesõitu keelavliiklusmärktiimärk miä lupa-iq sisse sõitaq
8322sõdurid lasid märkisoldaniq lasiq täppi
8323külmavärinad on algava haiguse märgikskülmäjõdinaq ommaq tõvõ päälenakkamisõ märgiq
8324ise sõi, kuid mulle pakkuda ei märganudesiq sei a näe-es mullõ pakkuq
8325ma ei märganudki, kui ta ära läksma kavatsõgiq es ku tä ärq läts
8326ma ei märganudki, et täna on pühapäevma hamadsõgi-is et täämbä om pühäpäiv
8327märkasin bussiaknast äkki, et keegi sõidab jalgrattaga teelrõbahti bussi aknast et üts sõit jalgrattagaq tii pääl
8328kas sa märkad selles sallis viga?kas sa tunnistat seon sallin vika?
8329püüab märkamatuks jäädapruuv tähelepandmaldaq ollaq
8330ta oli märkamatult lahkunudtä olï hilläkeiste ärq lännüq
8331märkamatult oli õhtu saabunudhillä-tassa olï õdak kätte tulnuq
8332krunt on välja mõõdetud ja piirikividega märgitudkrunt om vällä mõõdõt ja piirikivvegaq ärq märgit
8333vaid puud märgivad siin kunagise talu asetõnnõ puuq näütäseq inneskidse talo asõnd
8334see luulekogu märgib pöördepunkti luuletaja loomingustaa luulõkogo tähüstäs käänätüst luulõtaja loomingun
8335ta ei jätnud märkimata, et ma hommikul hilinesintä jätä es nimmamaldaq et ma hummogu ildas jäi
8336nagu ettekandes märgitiniguq ettekandmisõn joba nimmati
8337üles märkimaüles märkmä üles kirotama üles tähendämä kirja pandma üles pandma
8338märgi üles, muidu unustad ära!kirodaq üles muidoq unõhtat ärq!
8339midagi märkimisväärset eile ei toimunudmidägiq tähtsät eeläq es johuq
8340märkimisväärne osasuur jago
8341märkimisväärne saavutussuur asi
8342kalendermärkmiktähtraamat
8343seda kuuldes paranes tuju märksatuud kuuldõn läts tujo õkva hulga parõmbas
8344tervis on nüüd märksa paremtervüs om noq tundaq parõmb
8345märksa halvemütsjago halvõmb
8346õpilane sai hilinemise pärast märkuseopilanõ sai ildasjäämise peräst märküse
8347tegi paar asjalikku märkusttekk paar asalikku märgüst
8348heinamärsskosli kossõlg
834922. märtsil22 urbõkuud
8350meri mäsleb tormismeri mässeles tormi käen
8351tunded mässavad hingestundõq mässäseq hingen
8352lapsed, mis te seal muudkui aga mässate?latsõq mis ti sääl muguq jaamõrdat õnnõ?
8353poiss mässas pool tundi tahvli juures, kuid lahendas ülesande siiski ärapoiss jannas puul tunni tahvli man a tekk lõpus ülesandõ sõskiq ärq
8354mässas aias terve päevamülläs aian terve päävä
8355mässis sõrme sidemega kinnimähke napo mähüssegaq kinniq
8356mässisin kinni küll, kuid korralikult ei saanud seotudpolmõ kinniq külh a kõrdapiten saa es köüdetüs
8357mässisin end kõvemini mantlissekääni palidu hindäle kõvõmbalõ ümbre
8358ära lase end mässida kahtlastesse ettevõtmistesse!lasku-iq hinnäst vitäq kahtlaisi ettevõtmiisi mano!
8359levitati mässulisi lendlehtikannõti lakja mässümiilsit paprit
8360mässuliste juhidmässäjide iistvõtjaq
8361mätlikuks muutumaturbistuma
8362kiivitaja jookseb kiiresti ka mööda mätlikku pinnastkiivit juusk kipõstõ ka mätligast maad piten
8363ära määgi!ärq määgkuq!
8364vihm määndab viljavihm määtäs vilä ärq
8365arst määrab diagnoositohtrõ määräs tõvõ ärq
8366kogub ja määrab taimikorjas kasvõ ja määräs näid ärq
8367ei sure keegi enneaegselt, igalühel on aeg määratudkoolõ-iq kiäkiq inne aigo egälütel om aig määrät
8368ta määrati töörühma juhikstä panti tüürühmä juhis
8369maja saab müüa seaduses määratud korrasmajja saa müvväq nii kuis säädüs ette näge
8370tähtede järgi saab aega ja ilmakaari määratatähti perrä saat aigo ja kaari paika pandaq
8371need sõnad polnud määratud sinulenaaq sõnaq olõ-õs sullõ mõtõlduq
8372suurelt osalt määrab kliima taimede ja loomade levilasuurõst luust pand ilm paika kasvõ ja eläjide eloalaq
8373testamendis on määratud iga pärija pärandiosatõstament pand paika määne jago om egäl perijäl saiaq
8374olid määratud Pärsiasse minemaolliq nimitedüq Pärsiamaalõ minnäq
8375määramatus eas daamärqarvamaldaq vannusõn daam
8376täpselt määratletud tööülesandedkimmähe paika pant tüü
8377määratu suur koolimajaperädü suur koolimaja
8378surmale määratuid ei päästa enam miskikiä om surmalõ ärq määrät päse-iq inämb kohegiq
8379töökoha saamisel osutus määravaks ta keeleoskustüükotussõ saamisõ otsust ärq timä keeletundminõ
8380määrdunud riidedmustõnuq rõivaq
8381hele ülikond määrdub kiirestihelle ülikund saa pia mustas
8382üleni määrdunud inimenenõgikikas
8383määrdunudkriimo must sitanõ
8384määrdunud näoga lapsmursa
8385saapa-, vankrimääresaapa- rattamäär
8386köha vastu on hea hanerasvast määreköhä vasta om hää hanirasvamäär
8387leivamääreleevämäär
8388määris võid leivalepand võidu leevä pääle
8389määris haiget selgavõidsõ haigõt sälgä
8390määris vankriratastpand rattatsõõrilõ määri
8391ei tahtnud oma nime määridataha es umma nimme määriq
8392ära määrimaärq määrmä ärq mustatama ärq pokandama ärq poogatama ärq tsungõndama ärq tälbätämä
8393poiss on uue särgi ära määrinudpoiskõnõ om vahtsõ hammõ ärq präägätänüq
8394riided olid ära määritudrõivaq olliq ärq pläkerdedüq
8395uus kleit juba ära määritudvahtsõnõ kleit jo ärq rokatõt
8396kus sa oma riided nii ära oled määrinud?kon sa umaq rõivaq nii ärq nüüsterdänüq olõt?
8397oi, poiss, riided määritud!võih poiskõnõ rõivaq hukan!
8398määrus kehtestab uue korramäärüs pand vahtsõ kõrra masma
8399rivimäärustikrivikõrd
8400ära aja möga!ajagu-iq haussi!
8401mis sa mögised!midäs saq mulgatat!
8402mis sa möirgad, ole vait!midäs sa mäürät olõq vaiki!
8403lõvi möirgaslõvi mõuras
8404kits mökitabkits mökotas
8405räägi selgelt, ära mökita!kõnõlõq selgehe ärq mäkätäguq!
8406mis te mökutate, hakkame minema!midäs ti molotat nakkamiq minemä!
8407metssead olid öösel kartulipõllul möllanudmõtsatsiaq olliq üüse kardohkanurmõn müllänüq
8408pulmas möllati mitu päevasaajon marutõdi mitu päivä
8409lapsed möllasid heintellatsõq müllässiq haino pääl
8410vastuseks oli tige mörin, mille sõnadest aru ei saanudvastussõs kuuldu tihkõt märinät ja sõnnost saa-as midägiq arvo
8411lubimörtkalk
8412kas sa endale mööblit ka oled jõudnud muretseda?kas sa hindäle tarõkraami ka olõt joudnuq soetaq?
8413mööda minemamüüdä minemä
8414aega mööda saatmaaigo edesi ajama
8415üle oja pääseb mööda kitsast purretojast päses üle ahtakõist purrõt piten
8416rändab mööda ilmahulk ilma piten
8417tuleb teed möödatulõ tiid piten
8418teeb oma tahtmist möödatege hindä tahtmist pite
8419minu mäletamist mööda toimus see veebruarismuq mälehtämise perrä oll tuu radokuun
8420tulistas märgist möödalask märgist müüdä
8421sai mööda lõugusai lõuga piten
8422mainis uudist möödaminnesnimmas uudist niguq muusiän
8423möödaminnes ajasime ka muid asjukäügipäält aimiq ka muid asjo
8424suvi on möödassuvi om läbi
8425kiire on möödaskipõ om üle lännüq
8426rong möödus mitmetest taludestrong sõit müüdä mitmist tallõst
8427mööduv nähtusmüüdäminejä asi
8428äike mööduspikne läts üle
8429möödujamüüdäminejä
8430möödunudaastanemineväaastaganõ mullunõ
8431möödunud aasta(l)mineväaastaga mulluq
8432nukuvankerpupikäro
8433kumbki osapool pidi mööndusi tegemamõlõmbaq poolõq pidiq perrä andma
8434selles asjas ta mööndusi ei teinudtuun asan tä perrä es annaq
8435peab möönma, et tal oli õiguspiät tunnistama et täl oll õigus
8436mööna, et tal on õiguslupaq täl arvadaq et täl om õigus
8437möönev kõneviis V jussiiv{kiil} tunnistaja kõnnõviis
8438karu tuli müdinagakahr tull nigu mükin
8439lapsed jooksevad, nii et müdiseblatsõq juuskvaq niguq tümmin
8440juuremügaradjuurõjundiq
8441mügarbakterid{kasvot} jundipisiläseq
8442mügarlikkompõnõ kühmliganõ juntliganõ
8443minu tervituse peale ta ainult mühatasmu teretüse pääle tä õnnõ mükähüt
8444mets mühisebmõts kohisõs
8445see vana mühkam – teed talle töö ära, aga ta isegi ei täna sindtaa vana müütläne – tiit tälle tüü ärq a tä tennägi eiq sinno
8446sõber müksas mindsõbõr noksas minno
8447koer müksas mind ninagapini tüünäht minno nõnagaq
8448koer müksib tüdruku kätt oma ninagapini noks nõnagaq tütärlatsõ kätt
8449soos võib kergesti mülkasse vajudasuu pääl võit kergehe mülgähtüste vaodaq
8450õunmüntupinments
8451sõjamürasõa jõrksna
8452mul on sellest mürast küllaltmul om taad mürrä ja jõrra viländ
8453sellise müraka mehega ma kaklema ei lähesääntse mürägu mehegaq ma taplõma ei lääq
8454neli lapsemürakatneli latsõjõrakut
8455kivimürakaskivijurak
8456mürati kohutavaltvõeti ku hoitkuq
8457poisikesed müravad tagatoastsuraq mürräseq takantarõn
8458poisikesed tegid mürglitpoiskõsõq teiq tramma
8459rotid mürgeldavad pööningulrotiq tegeväq tarõ pääl mirulit
8460tänavu on sääsed mürgisedtimahavva ommaq kiholasõq kihtidseq
8461kärbseseened on mürgisedkärbläseseeneq ommaq jihvtidseq
8462mürgitatud saamamürkümä
8463sai toidumürgitusesai söögikihvtüse
8464veremürgitusveremürgeldüs
8465äikesemürinpikse tümmin
8466mootor mürisebmotor jõrras
8467äike müristabpikne tümistäs
8468mürklid on piklikud, kogritsatest erinevad (seened)lehmänisaq ommaq pikligadsõq tõistmuudu ku huunisaq
8469käis kõva mürtskõva müräk käve
8470{kõnnõk} mürtsu tegema{kõnnõk} jandalit lüümä
8471kirst mürtsatas maa sissekirst mürähtü maa sisse
8472metsast kostis mürtsatusimõtsast kuuldu tümähtüisi
8473muusika mürtsubmuusiga mürts
8474trummid mürtsuvadtrummiq tümpseleseq
8475aurumasinad mürtsusid töökojasauruvasaraq pardsudiq tüükuan
8476see oli minu jaoks täielik müstikamu jaos oll tuu tävvelik hämmärvärk
8477kreeka mütoloogia{m} kreeka müüdiq
8478nokkmütslakats lakõs kartus nokats
8479karvamütskarbus luntküpär
8480kus mu müts on?ko