Tekst nr: 220

12016. aasta Hindätiidmise avvuhinna laureaatide lühitutvustused2016. aasta Hindätiidmise avvuhinna saajite väiku tutvustusõ
2
3* Mammaste Lasteaia ja Kooli Vandersellide rühm liitus keelepesä-projektiga 2012. aasta sügisel.*Mamastõ Laistaia ja Kooli Vanderselle rühmäst sai keelepesä 2012. aastaga sügüse.
4Esimesed lapsed, kes rühmas võru keelega tutvust tegid, on tänaseks koolilapsed.Edimätse võro keele opja omma joba koolilatsõ.
5Praegused väiksed vandersellid alustasid võru keele õppimist 2013. aasta sügisel.Parhillatsõ vanderselli alustiva võro keele opmist 2013. aasta sügüse.
6Nädalaplaanis on neil reede keelepesa päev, mille jooksul kogu õppetöö ja tegevus toimub võru keeles.Nädälist ega riide nä opva ja tegutsõsõ õnnõ võro keelen.
7Vanderselli rühma lapsed esitavad lasteaia pidudel alati võrukeelseid etteasteid ning innustavad ka teiste rühmade lapsi ja õpetajaid rääkima võru keelt ja väärtustama esivanemate pärimust.Vanderselli rühmä esinese latsiaia pidodõl alati võro keelen.
8Rühma õpikeskkonda muudavad mitmekesisemaks võrukeelsed sildid, nn kõnelevad seinad, teated, raamatud ja kodukohanurgake.Näide rühmän omma võrokeelitse sildi, nn kõnõlava saina, teedüsse, raamadu ja kodopaiga nukakõnõ.
9Vanderselli rühma õpetajad on Helle Ehasalu, Kerli Verev ja õpetaja abi Karmen Sabbal.Latsiaia ja kooli latsivanõmbitele kõrraldõt perreõdakil 2013. ja 2014. aasta sügüsel pakuti tegevüst ka võro keele keskusan.
10
11Helle Ehasalu osaleb aktiivselt Võru Instituudi korraldatavatel Vana Võromaa keelepesa õpetajate täiendkoolitustel ja õppereisidel.Vanderselli rühmä oppaja omma Helle Ehasalu, Kerli Verev ja oppaja abi Karmen Sabbal.
12Koolitustelt ja õppereisidelt saadud mõtteid ja ideid rakendab Helle oma töös ja jagab neid kõigile oma kolleegidele.Helle Ehasalu käü esierälidse hoolõga Võro Instituudi tävvendüskoolituisil ja jaga säält saadut kõigilõ umilõ tüükaaslaisile – ka tõisi rühmi oppajilõ.
13
14*Mammaste lasteaia ja Kooli pikaaegne särav võru keele ja kultuuri õpetaja Marju Lepasson - Mammaste Lasteaia ja Kooli õpilastel on võimalik omakandi teadmisi omandada nii võru keele ringis kui valikainena teises ja neljandas klassis.*Mamastõ Latsiaia ja Kooli kavvanõ helksä võro keele ja kultuuri oppaja Marju Lepasson Marju Lepasson om jo 13 aastakka opanu Mamastõ Latsiaian ja koolin võro kiilt ja kultuuri.
15Nii ringitundi kui ka valikainetunde juhendab juba kolmteist aastat õpetaja Marju Lepasson, kes on oma kodukoha patrioot ja kellel kodukeeleks võru keel.Mamastõ koolilatsil om umma paigapäälist kiilt olnu võimalik oppi nii võro keele tsõõrin ku valikainõna tõsõn ja nelländän klassin.
16Marju Lepassonil on Tartu Ülikooli lõuna-eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse kutsetunnistus, ta on koostanud koolile võru keele ja kultuuri õpetamise ainekava.Marju Lepasson om kooli jaos kokko pandnu võro keele ka kultuuri oppamise ainõkava, tä om tennü ja jaganu lahkõlt tõisilegi võro keele oppajilõ mitmõsugumaidsi opimaterjaalõ (nt tüülehti jm).
17Marju Lepasson on koostanud ja jaganud teiste õpetajatega võrukeelseid õppematerjale ja töölehti.Marju Lepasson kõnõlas ka kotun umma kiilt ja om olnu Mamastõ opilaisi jaoss tõõlidselt helksä ume keele ja kultuuri väärtüisi edesiandja.
18Rahvakalendri tähtpäevadel (mardi- ja kadripäev, talsipühad) esinetakse teistele oma kooli õpilastele ja Põlva valla Hooldekodule.Marju om olnu kasvataja mitman Põlva Talorahvamuuseumi kõrraldõt võro keele laagrin.
19Kooli jõulu- ja kevadkontsertidel esinevad õpilased alati ka võru keeles.Rahvakallendri tähtpäivil (mardi- ja kadripäiv, talsipühä) esinedäs uman keelen tõisile uma kooli opilaisile ja Põlva valla vanulõ inemiisile.
20Võru keelt õppivate lastega osaletakse iga-aastasel Põlva valla koolide folkloorifestivalil Himmastes, Jakob Hurda sünnipaigas ning esindatakse kooli Põlva ÜG-s toimuvatel omakultuuripäevadel.Kooli jõulu- ja keväjäkontserdel esinese Marju opilasõ alati võro keelen.
21Marju Lepassoni õpilased on pälvinud auhinnalisi kohti mitmetel võistlustel nagu Artur Adsoni nimeline etluskonkurss, omaloomingukonkurss „Mino Võromaa“, ettelugemise võistlus „Kullõ, ma loe sullõ“ jm.Marju Lepassoni opilasõ omma kittä saanu mitmil võistlusil nigu Artur Adsoni nimeline ilolugõmisvõistlus, umaloomingukonkurss “Mino Võromaa”, ettelugõmisevõistlus “Kullõ, ma loe sullõ” jm.
22
23*Orava Kool*Orava Kuul
24
25Orava Kool on ainuke Vana-Võromaal, kus kõik õpilased 1.-9. klassini õpivad võru keelt.Orava Kuul om ainumb Vana-Võromaal, kos kõik opilasõ 1.-9. klassini opisõ võro kiilt.
26Võru keele ja kultuuri õpe algas 2002. aastal õpetaja Maaja Glaseri initsiatiivil.Võro keele oppamisega alustati Maaja Glaseri iistvõttõl 2002. aastagal.
27Aastaid oli võru keele tund üks kord nädalas 3.; 5. ja 7. klassis, 2015. aasta sügisest on õpe kõigis klassides.Aastit oll võro kiil üts tunn nädälin 3.; 5. ja 7. klassin, 2015. aasta sügüsest om oppus kõigin klassen.
28Võru keelt õpetavad Maaja Glaser, Marje Ilves ja Maarika Kaldmäe.Võro kiilt oppasõ Maaja Glaser, Marje Ilves ja Maarika Kaldmäe.
292015. aasta sügisest alustas kooli lasteaiaosas tööd võru keelepesa.2015. aastaga sügüse alost kooli latsiaiajaon tegevüst keelepesä.
30Traditsioonilisel võru keele nädalal novembrikuu alguses on peaaegu kõik koolitunnid võrukeelsed.Võro keele nädälil märdikuu algusõn omma piaaigu kõik koolitunni võrokiilse.
31Õpetaja Maaja eestvõttel on osaletud võrukeelsete ülesastumistega kõikvõimalikel ettevõtmistel alates maakonna lasteaedade direktorite nõupäevadest kuni Põlvamaa Aasta Ema tänuürituseni.Oppaja Maaja iistvõttõl om võro keelen üles astut kõikvõimaligõn paigun, nt maakunna latsiaidu juhtõ nõupääväst nikagu Põlva maakonna Aasta Imä tenoüritüseni.
32Orava kooli õpilastele jagub autasusid pea kõigilt võrukeelsetelt ettevõtmistelt – näiteks 2016. aasta võru keele ja kultuuri olümpiaadil sai 8. klasside arvestuses 2. koha Getter Dolgošev.Orava kooli latsi- ja mudilaskuur om Maaja Glaseri iistvõttõl laulnu kõigil Uma Pidodõl.
33Orava Kooli algatusel hakati hiljuti valla ajalehes avaldama laste silmapaistvaid võrukeelseid loometöid.Orava kooli opilasõ saava piä egal võro keele ja kultuuri ettevõtmisel kittä – näütes 2016. aastaga võro keele ja kultuuri olümpiaadil sai 8. klassi arvõstusõn 2. kotussõ Getter Dolgošev.
34Orava kooli mudilas- ja lastekoor on osalenud kõigil võrukeelsetel laulupidudel Uma Pido.Oravi kooli algatusõl naati näide valla aolehen avaldama latsi vaimukit võrokiilsit kirätöid.
35
36Orava Kool pälvis Hindätiidmise avvuhinna ka 2012. aastal.Oravi kuul sai Hindätiidmise avvuhinna ka 2012. aastagal.
37
38*Võrumaa Spordiliit*Võromaa Spordiliit
39
40* Võrumaa Spordiliit annab isegi Facebookis sageli oma tegemistest teada võru keeles.Võromaa Spordiliit and esiki Molovihun aig-aolt umist tegemiisist võro keelen teedä.
41Võrukeelse sõnumiga on palju nende tunnustusatribuutikat: medalid, vimplid, aukirjad jm.Spordiliidu massin kand võrokiilsit kirju, hammide pääl lövvüs umakeelitsit ütelüisi, näütüses tekst Taa rõnna seen lüü võro süä.
42Võrumaa Spordiliidu masinad kannavad võrukeelset tunnuskirja, T-särgi üheks kirjaks on Taa rõnna seen lüü võro süä.Võrokiilne kiri om sakõst ka spordiliidu medalide, vimplide, aukirju jm atribuutika pääl.
43Spordiliit hoolitseb selle eest, et võistlused toimuksid võimalikult erinevates Võrumaa kohtades, mis aitab spordisõpradel oma kadukanti enam tunda ja sellest lugu pidada.Võromaa Spordiliit kand huult tuu iist, et egän Võromaa nukan olõssi uma spordivõistluse, miä avitasõ spordisõbrul umast kodukandist inämb teedä ja luku pitä.
44Võrumaa Spordiliidu tegevjuht Merike Õun suhtleb - kõneleb ja kirjutab - heas elavas võru keeles.Võromaa Spordiliidu tekevjuht Merike Õun kõnõlas ja kirotas hään elävän võro keelen.