Tekst nr: 218

1Sune Hjalmarsson, 80a. pensionär, Sune Hjalmarsson, 80 a. pensionär,
2endine majandusteadlane:inneskine majandustiidläne:
3
4Tunnetan mulda kui huumust, mis on meie elu allikaks.Ma tunnõ mulda ku maapõrmu, miä om mi elo lättes.
5Ajapikku annab ta meile kulda, olgugi, et mitte otseselt kullakangide näol.Pikäpääle and tä meile kulda, olku' et mitte õkvalt kullakangõ kujol.
6Mis meist saaks, kui mulda poleks? Kõik taimed on mulla toiteväärtusest sõltuvad.Miä meist saanu', ku mulda es olnu''? Kõigi kasvõ elo olõnõs mulla toidusväärtüsest.
7Inimesed ja loomad on omakorda sõltuvad taimedest, taimed jällegi loomadest.Inemise' ni eläjä' umakõrda olõnõsõ' kasvõst, kasvo' jälki eläjist.
8On ilmne, et kõik elav kuulub kokku ja toetab üksteist.Om ilmselge, et kõik elläv käü kokko ja tugõ ütsütte.
9Sellest vastastikusest koosmõjust saabki pikapeale kuld.Taast katõpoolidsõst kuunmõost saagi pikäpääle kuld.
10Mitte küll metallina, aga ”kuldse” elu-oluna, - ilusate mõtete, hea panuse näol oma ligimestele.Mitte kül' metalli kujol, aga nigu ”kuldnõ” elokõrd, - ilosidõ mõttidõ, hää annõngu kujol ummi ligimäidsi hääs.
11Hea sõber on kulda väärt.Hää sõbõr om kullaga vaihta'.
12Pääsemine raskest olukorrast on kulda väärt.Päsemine rassõst saisost om kulda väärt.
13Vaadates oma kaugeid esivanemaid, tõdeme, kui suurel määral nad olid seotud maa ja mullaga.Kaiõn ummi kaugit iinvanõmbit piät tunnistama, ku kõvva nä olli' köüdedü' maa ja mullaga.
14Külvati oma haruldasi seemneid ja nähti neid ajapikku idanemas, kasvamas ja paljunemas.Külbeti ummi harvõ siimnit ja nätti näid pikäpääle idonõman, kasuman ja edesi minemän.
15Mitte ainult mutt ei ole oma käikude kaevamisel sõltuv mullast.Mitte õnnõ müger ummi uusõ ajamisõ man ei olõnõ' mullast.
16Muld on ka meie väärtuslik kullakaevandus.Muld on ka mii' väärt kullakaivand.
17Raskem töö on seda aga oskuslikult ja targasti kasutada.Rassõmb tüü om aga tuud mõistmisõga ja targastõ tarvita'.