Tekst nr: 201

1Kaeth Gardestedt, 68 a. toimetaja:Kaeth Gardestedt, 68 a. toimõndaja:
2Iga uus päev toob endaga kaasa kuldseid võimalusi.Egä vahtsõnõ päiv tuu hindäga kullatsit võimaluisi.
3Juba alates mu lapsepõlvest on sõna ”kuld” alati kasutatud positiivses tähenduses.Joba mu latsõiäst pääle om sõnna ”kuld” kõgõ tarvitõt positiivsõn tähendüsen.
4
5Püüa kinni see kuldne hetk! Kuldsõrmused kui armastuse sümbol.Püvvä' kinni' seo kullanõ silmäpilk! Kuldsõrmusõ' ku armastusõ tunnismärk.
6Kuldkirstud muinasjuttudes kui rikkuse ja vara sümbol.Kuldkirstu' muinasjutõn ku rikkusõ ja vara tunnismärk.
7Täiskasvanuna ja kunsti armastajana hindan ma harmooniat Phytagorasõ kuldlõikes.Ma' ku täüskasunu' inemine ja kunsti armastaja kitä kokkokõlla Pythagorasõ kuldlõikõn.
8Nii nagu vanasõna ütleb: ” kõik pole kuld, mis hiilgab”, - ära lase end peibutada välisest kullahelgist, vaid tee alati kindlaks, et kõik on ikka läbinisti ehtne ja aus.Nii nigu vanasõna ütles: ”kõik olõ-i' kuld, miä helkäs”, - är' lasku' hindä är' meelütä' välitsest kullahelkest, a tii' alasi kimmäs, et kõik om õks tävveste ehtsä ja ausa.
9Nautida hommikupäikese kuldseid kiiri, lasta mõtetel kõrgele lennata, - milline ilus start uuele päevale!Tunda' mõnno hummogudsõ päävä kullatsõst kirgüsest, laskõ' mõttil korgõhe linnada', - määne illos start vahtsõlõ pääväle!
10
11Mullast oled sa tulnud ja mullaks pead sa saama.Mullast olõt sa tulnu' ja mullas piät sa saama.
12Kirikuõpetaja sõnad on pöördumatud, kolm peotäit mulda mütsatab vastu kirstu, tuletades meelde me kõigi kaduvust.Keriguopõtaja sõnno anna-i' tagasi pöördä', kolm peotäüt mulda mütsätäs vasta kirstu ja tulõtas miilde, et ütskõrd olõmi' kõik kaonu'.
13Maa sees käib väsimatu töö: väikesed putukad, ussikesed ja paljud teised virgad olevused kohendavad mulda ja teevad ruumi tärkavatele taimedele.Maa sisen käü väsümäldä' tüü: väiku' mutuga', vaglakõsõ' ni pallo tõisi virko hingeliisi kobistasõ' mulda ja teevä' ruumi kihonõvilõ kasvõlõ.
14Uus elu idaneb igal aastal, kasvab, rõõmustab ja meelitab nii putukaid kui inimesi oma värvide ja lõhnadega.Vahtsõnõ elo idonõs egä aastak, kasus, tund rõõmu ja meelüteles ummi värme ja hõngõga mano nii mutukit ku inemiisi.
15Siis närbub, kõduneb ja saab taas…mullaks.Sõs närvehtäs, mädänes ja saa jälkinä'…mullas.
16Elu ringkäik.Elotsõõr.