Tekst nr: 196

1Carl-Magnus Annell, 65 a. endine ajakirjanik:Carl-Magnus Annell, 65 a. inneskine aokiränik:
2
3Kuld peaks olema see kõige püsivam aine maailmas, siis, kui kõige muu väärtus langeb.Kuld pidänü' olõma tuu kõgõ püsüvämb ainõ' maailman, sõs, ku kõgõ muu väärtüs satas.
4Sellepärast ostavad inimesed rasketel aegadel kulda.Selle ostva' inemise' kulda, ku ao' omma' rassõ'.
5
6Kuld peaks olema see, mis inimesi ühendab, - armastuse tunnistuseks kingitakse sõrmuseid ja muid ehteid.Kuld pidänü' olõma tuu, miä inemiisi kuun hoit, - hoitmisõ tunnismärgis kingitäs sõrmussit ja muid ehtit.
7Aga ka see ei kesta igavesti.Aga ka tuu ei kestä' igaväste.
8Kuld peaks oma hea juhtivuse tõttu tugevdama neid kõige nõrgemaid elektroonilisi signaale, võimaldades seega inimestele kauneid elamusi heli ja pildi vallas.Kuld, miä om nii hää juhtmisõga, pidänü' tegemä kõvõmbas noid kõgõ nõrgõmbit elektrooniliidsi signaalõ ja tuuga pakma inemiisile ilosit läbielämiisi helü ja pildi vallan.
9Ehk on kõik see, mida kuld esindab, hakanud sarnanema rohkem ainele, mis on küll värvilt kulla moodi, aga libiseb kergelt läbi sõrmede.Peräkõrd om kõik tuu, midä märgitäs kulla nimega, nakanu' olõma inämb sääntse ainõ sarnanõ, miä om kül' värmi poolõst kulla muudu, a juusk kergehe läbi sõrmi.
10Nagu liiv.Nigu liiv.
11See aga, mis me elule erilise kuldse sära annab, võib olla hoopis lihtsam asi.Aga tuu, miä mi elolõ esi'erälidse kulladsõ läüke and, või olla' hoobis lihtsämb asi.
12Nagu näiteks istuda esimesel kevadisel päeval aias ja juua kohvi.Nigu näütüses istu' edimädsel keväjädsel pääväl aian ja juvva' kohvi.
13Või tunda, kuidas kass põlvedele hüppab, et jagada sinuga oma soojust.Vai tunda', kuis kass põlvi pääle kargas, et jaka' su'ka umma lämmüst.
14Või siis sõita rattaga kiiresti ja kaugele ühel pärastlõunal, kui tuul vastu ei puhu ja sind seega tagasi asfalti sisse ei suru.Vai sõs sõita' rattaga kipõstõ ja kavvõhe ütel päältlõunõl, ku tuul vasta ei puhu' ja sinno tuuga tagasi asfaldi sisse ei pressi'.
15Ja nüüd sa siis tahad, et ma võrdleksin kulda mullaga.Ja no' sa sõs tahat, et ma säädnü' kulla kõrvuisi mullaga.
16Hm... See tundub olevat nagu küsimus, millele sa kaudselt ise vastuse annad.Hm... Taa tunnus ollõv nigu küsümine, minkalõ sa kauduisi esi' vastusõ annat.
17On tunne, nagu ootaksid mult kriitikat kulla suhtes, selleks, et siis ülistada mulda, Emakest Maad, kust kõik elu võrsub.Om sääne tunnõ', nigu sa oodasi' mu' puult kriitikat kulla kotsilõ, tuu jaos, et sõs ülendä' mulda, Imäkeist Maad, kost kõik elo võrsus.
18Vabanda, aga sellest ma hüppan üle.Anna' andis, a tuust ma karga üle.