Tekst nr: 187

1Täämbä päälelõunal oll’ Põlvan Uma Pido loengupäiv, kohe tull rahvast nii Vana Võromaa Põlva ku Võro maakunna jao päält.
2Loengit avit sisse juhata Ilvesse Aapo tulõvadsõlõ Umalõ Pidolõ pühendedü lauluga “Puu kasussõ korgõs”.
3Täna pärastlõuna peeti Põlvas Uma Pido loengupäeva, kuhu kogunes rahvas nii Vana Võrumaa Põlva ja Võru maakondadest.Loengupäävält kodotii pääle minti Kalla Urmassõ iist võetu rahvalauluga.
4Loengu juhatas sisse Aapo Ilvese poolt tulevasele Uma Pidole pühendatud laul “Puu kasussõ korgõs”.
5Loengupäeva juhatas välja rahvalaul Urmas Kalla eestvõtmisel.Kõivupuu Marju kõnõl, kuis Uma Pido võrokõisilõ õks ka edespite kõrda läässi.
6Tuus om tähtsä meelen pitä, et pidol olõs väkev sõnnom; et pido ei tähendä kontsõrti; et pido piät olõma osaliisi, mitte kõrraldajidõ näko ja et kõgõ tähtsämb om kaia, et latsõ saassi olla pidol osalisõ.
7Marju Kõivupuu rääkis, kuidas Uma Pido ka edaspidi võrokestele korda läheks.Märgotõdi ka kuun, kuis kihlkundlikku vaimu pidol inämb nätä olõssi ja lõpõtõdi Marju võrdpildiga Vana Võromaa kultuurist ku põlitsõst puust – ku tuu maaha võtta, jääs elo vaesembäs.
8Selle jaoks on tähtis meeles pidada, et peol on vägev sõnum; et pidu ei tähenda ainult kontserti; et pidu peab olema osalejate mitte korraldajate nägu ja et kõige tähtsam on jälgida, et lapsed saaksid peol olla osalised.Elleri Kalle kõnõl, kuis är tunda põlist mõtsa ja põlist usku ja kuis nuu kokko käävä.
9Koos arutati ka, kuidas kihelkondade vaim peol rohkem näha oleks ja lõpetati Marju võrdlusega Vana Võrumaa kultuurist kui põlisest puust – kui see maha võtta, jääks elu vaesemaks.Tull vällä, et põlinõ mõts olõ-i kimmähe tuu, ku mõtsa all omma suurõ puu risti-rästi  maaha sadanu, juurõ pistü.
10Kalle Eller rääkis, kuidas põlist metsa ja põlist usku ära tunda ja kuidas need omavahel kokku käivad.Põlitsõ mõtsa tunnussõs võiva olla hoobis näütüses mõtsan kasuva korgõ ja sirge lõhmussõ, a ka pallo mõtsaandõ.
11Tuli välja, et põline mets ei ole see, kus suured puud on metsa alla risti-rästi maha sadanud, juured püsti.Mi rahvas taha-i viil usku õdagumaist tõtõ, et inemisel ütsindä om hing.
12Põlise metsa tunnuseks võivad olla hoopis näiteks metsas kasvavad kõrged ja sirged pärnad, aga ka palju metsaande.Inemise käävä õks ka täämbädsel pääväl puiõlõ kaibama, ku elon midägi halvastõ om.
13Meie rahvas ei taha veel uskuda õhtumaa tõde, et inimesel üksinda on hing.Taa om mi rahva usk vai miil, maamiilt olõminõ.
14Inimesed käivad ka tänapäeval puudele kaebamas, kui elus midagi halvasti on.Põlist mõtsa mass hoita, selle et ku tuud jääs vähämbäs, sõs jääs ka maamiilt veidembäs.
15See on meie rahva usk või meeleseisund, maameele olemine.Neläs Uma Pido tulõ tsipa inämb ku aasta peräst, 28. mail 2016 Põlvan Indsikurmun.
16Põlist metsa tasub hoida, sest et kui seda jääb vähemaks, jääb ka maameelt vähemaks.Pido kõnõlõs mõtsast ja väeliisist puiõst.
17Neljas Uma Pido tuleb natuke vähem kui aasta pärast 28. mail 2016 Põlvas Intsikurmus.Pidoteemaliisi loengupäivi om plaanin viil pitä.
18Pidu räägib metsast ja väelistest puudest.Pildi autor om Ülle Harju.