Tekst nr: 165

1See lugu juhtus kuskil 20 aastat tagasi.Taa lugu johtu nii 20 aastakka tagasi.
2Olin siis 7-8 aastane, päris täpselt ei mäletagi enam.Ma olli sõs 7-8 aastaganõ, peris täpsähe ei mälehtägi inämb.
3Oli suvi ja minu iga suvi nägi välja selline, et kohe kui kool lõppes, pakkisin oma asjad ja isa viis mu Võrumaale vanavanemate juurde, kus ma neile kolmeks kuuks abiks ja seltsiks pidin olema.Oll suvi ja egä mu suvi näüdäs vällä sääne, et õkva ku kuul lõppi, pakõ ma uma asa ja esä vei mu Võromaalõ vanavanõmbidõ mano, kon ma näile kolmõs kuus abis ja seldsis pidi olõma.
4
5Minu vanavanemate talu asus paksu metsa sees.Mu vanavanõmbidõ talo oll paksu mõtsa sisen.
6Lähim asustus oli 20 km kaugusel.Kõgõ ligembäni küläkotusõni oll 20 km.
7Lähim naabertalu oli samuti mitmeid kilomeetreid eemal.Kõgõ ligembäni naabritaloni oll niisamatõ mitu kilomeetrit maad.
8Maja ümbritses mets ja meie põllud.Maja ümbre oll mõts ja mii nurmõ.
9Vanavanemad elasid traditsioonilist maaelu - loomad ja põllutööd.Vanavanõmba elli sisseharinut maaello – eläjä ni põllutüü.
10Sõpru muid mul ei olnud, kui lambad, koerad, kassid ja putukad.Sõpro mul muid olõ-õs, ku lamba, pini, kassi ni mutuga.
11
12Igal hommikul kell viis oli minu ülesanne võtta köögilaualt vanaema poolt valmis pandud võileivad, aidast täitsin endale kaheliitrise plastikpudeli koduvalmivat kalja kaasa.Egä hummok kell viis oll mullõ ette nätt võtta köögilavva päält vanaimä valmis pantu võiuleevä, aidan panni hindäle katõliitriliste plastikpudõlihe üten võtta kotontettüt taari.
13Võtsin oma kolm karjakoera ja lambakarja.Võti uma kolm karapinni ja lambakara.
14Läksime mööda metsateed karjamaale.Lätsimi mõtsatiid piten karamaalõ.
15Lammaste jaoks oli kolm erinevat karja kohta ja  vastavalt korraldustele veetsime ühest neist oma päeva.Lambidõ jaos oll kolm esi kotust karan olla ja näist üte pääl, nigu käsk oll ant, ollimi päävä är.
16Mina pidin valvama, et lambad metsa ega viljapõldu ei läheks.Ma pidi vahti pidämä, et lamba mõtsa ega vilja ei läässi.
17Väiksele lapsele on alati mäng huvitavam, kui päev otsa ainiti lambaid vahtida ning selle tarbeks olid mul oma nipid.Väikeist last tõmbas inämb iks mängmine ku päiv otsa mugu lambidõ vahtminõ ni tuu tarbõs olli mul uma kundsi.
18Garaaži alt haarasin kaasa vanaisa kirve.Autokuuri alt haari üten vanaesä kirvõ.
19Karjamaale jõudes esimese tunnikese raiusin erinevaid põõsaid maha ning tassisin põõsakuhja karjamaa keskele, -  nii oli tükk aega rahulik metsas ringi tuiata koos koertega, ilma et peaks lammaste pärast muret tundma.Ku karamaalõ saiõ, sõs edimädse tunnikõsõ raiõ kõgõsugumaidsi puhmõ maaha ni nöörässi puhmukuha karamaa keskele, – nii sai tükk aigo rahun mõtsa piten ringi roita üten pinnega, ilma et olõs pidänü lambidõ peräst murõht tundma.
20Lammas on kord selline loom, et kui tal toit ees, ega ta siis kuskile väga uitama ei kipu.Lammas kõrd joba om sääne elläi, et ku täl süük om iin, ega tä sõs kohegi väega hulkma ei tükü.
21Nii nad nosisid karjamaa keskel põõsahunnikut ning mina sain rahulikult metsa avastada.Nii nä noskadi karamaa keskel puhmu-unikut ni ma sai rahun mõtsa tundma oppi.
22Ühel hommikul juhtus aga niimoodi, et vanaema saatis mu lammastega teisele karjamaale, minu jaoks tundmatule maastikule, kus tavaliselt hoiti lehmi.A üts hummok johtu niimuudu, et vanaimä saat mu lambidõga tõõsõ karamaa pääle, mu jaos tundmalda maalõ, kon hariligult hoiõdi lehmi.
23Põõsaid ma tol päeval maha ei raiunud, kuna karjamaa oli niivõrd lopsaka rohuga, et ma ei näinud selleks tarvidust.Puhmõ ma tuupäiv maaha es rao, kuna karamaa pääl oll hain nii lihhav, et tuud es lää mu arust vaia.
24Olin kaasa võtnud oma nukud ja mängisin nendega.Ma olli üten võtnu uma pupi ja mänge näidega.
25
26Ühel hetkel märkasin, kuidas lambad määgides tormama hakkasid ja nõnda ühest kohas teise ja edasi-tagasi, justkui oleks midagi juhtunud.Ütekõrraga panni tähele, kuis lamba määgmä ja marutama naksi ja niida joosi ütest kotussõst tõistõ ja edesi-tagasi, õkva nigu olõs midägi johtunu.
27Läksin asja uurima ning astusin otse maamesilaste pessa.Lätsi asja uurma ni astõ õkva kimalaisi pessä.
28Sain korraliku rünnaku osaliseks.Sai peris kõrdapiten panda.
29
30Päev karjas lõppes varem.Karapäiv sai varrõmb otsa.
31Mu jalad olid mitmest kohast paistes, samuti käed, sest vihased mesilased olid sutsanud mind igalt poolt ja ka lambad olid oma osa saanud.Mu jala olli mitmõ kotusõ päält paistõdu, käe niisama, selle et vihadsõ kimalasõ olli mullõ kõigipooli poksõ pandnu ja ka lamba olli uma osa saanu.
32
33Paar päeva olin karjakohustustest oma paistes käte ja jalgade tõttu vabastatud.  Mäletan seda valu ja kuidas mu jalad nägid välja nagu puupakud.Paaris pääväs olli ma karaorjusõst päsnü ummi paistõduisi kässi ja jalgo peräst.
34Mäletan oma viha mesilaste vastu.Mälehtä tuud hallu ja kuis mu jala näütsi vällä nigu puupaku. Mälehtä umma vihha kimalaisi pääle.
35Tagatippu, et ma nüüd kodus pidin jalgu ja käsi valutama, tõi mu vanaema sahvrist välja rästikuviina.Peräkõrd, et ma pidi no koton jalgo ja kässi praavitama, tõi mu vanaimä sahvrist vällä rästiguviina.
36Teadsin seda pudelit küll, kus siksakiline rästik läbipaistvas vedelikus ulpis.Ma tiidse tuud pudõlit kül, kon tsakilidsõ joonõga siug läbipaistva leeme sisen upuskõli.
37Judinad käisid alati üle, kui sahvrist meepurki tuues see pudel silma jäi.Kahmõ käve kõgõ üle sälä, ku sahvrist miipurki tuvvõn tuu pütõl silmä jäi.
38Nüüd pidin selle pudeliga tõsisemalt silmitsi seisma.No pidi ma tuu pudõliga tõsitsõmpa silm silmä vasta saisma.
39Vanaema kangutas kartulikoorimisnoaga pudelilt plastik-korgi pealt ning sundis mul sõõmu võtma.Vanaimä kangut kardokakuurmisõ väidsega pudõli päält plastik-korgi maha ni sundõ mu sõõmu võtma.
40Minu keeldumist ja trotsi ei aksepteeritud.Mu ärütlemist ni jonni võeda es kuulda.
41Vanaema ähvardas, et ega ma muidu ei saavatki terveks, jalad jäävad pakkudeks alla ja kes teab, äkki suren hoopis ära.Vanaimä ähvärd, et ega ma muido ei saavatki terves, jala jäävä ala nigu paku ja kiä tiid, peräkõrd koolõ hoobis är.
42Silmad kinni, võtsin hirmsast pudelist lonksu ja maitse oli veel kibedam ja hirmsam, kui olin ette osanud kujutada.Silmä kinni, võti hirmsast pudõlist klõnksi ja maik oll viil mõromb ja hirmsamb, ku ma olli mõistnu ette kujota.
43Läksin õhtul voodisse, kirusin mesilasi, nende pärast ma ju seda jubedust läbi elan.Lätsi õdagu sängü, vannõ kimalaisi, näide peräst ma jo taad jälehüst läbi elä.
44Paar päeva hiljem olingi terve, ei tea kas sellest ussiviinast, aga igatahes oli ees hommik jälle lambad karja viia.Paari päävä peräst olligi terve, ei tiiä kas tuust hussiviinast, a niivainii oll iin hummok lamba jäl karja viiä
45
46Läksin vanaisa garaaži, et kirves kaasa võtta, kui mulle jäi silma bensiini kanister.Lätsi vanaesä autokuuri, et kirvõs üten võtta, ku mullõ jäi silmä pendsinikanistri.
47Vanaisal oli vana villis, mille tarbeks ta linnast kanistritega bensiini varus.Vanalesäl oll vana villis, mink tarbõs tä liinast kanistridõga pendsinni vidi.
48Võtsin salaja väikse kanistri ja mõned riidekaltsud ja kirve.Võti salahuisi väikse kanistri ja mõnõ rõivanärdso ja kirvõ.
49Karjamaal raiusin taas põõsaid, tassisin oksahunniku karjamaa keskele ja lambad ümber põõsakuhja muretult söömas.Karamaa pääl raiõ jäl puhmõ, nöörässi ossaunigu karamaa keskehe ja lamba jäi puhmukuha ümbre süümä, nii et mitte üts murõ.
50Mina aga läksin otsima neid mesilaste pesasid, leidsin ühtekokku kolm pesa.A ma lätsi otsma noid kimalaisi pessi, üttekokko sai kätte kolm pessä.
51Rebisin riidetüki kolmeks jupiks, kallasin bensiiniga üle ning igasse pesasse läks üks bensiini nuustak ning tuli otsa.Kaki rõivatükü kolmõs jupis, vali pendsiniga üle ja ekkä pessä läts üts pendsininuustak ni tuli otsa.
52Kättemaks oli magus.Kättetasominõ oll makus.
53Vanavanemad ei saanud mu teost aimugi ning aastaid ei mõelnud ma selle peale enam.Vanavanõmba es tulõ tuu päälegi, midä ma olli tennü, ja pallo aastakit es mõtlõ ma tuu pääle inämb.
54Nüüd, tagasi mõeldes, on mul neist mesilastest kahju ning enese julmuse üle häbi.Ku ma no tagasi mõtlõ, om mul noid kimalaisi hallõ ni umma hirmutüüd häbü.
55Lapsed võivad olla ikka nii julmad.Latsõ võiva olla iks nii ilmarmulda.