Tekst nr: 122

1Võru liikumineVõro liikumine
2
3Vana lõunaeesti kirjakeel hääbus lõplikult 19. ja 20. sajandi vahetusel.Vana lõunaeesti kiräkiil kattõ lõpligult är 19 ja 20. aastagasaa vaihtusõl.
4Kui varem oli kohalik keel kõlanud koolis, kohtus, kirikus ja vallamajas, siis 20.sajandil jäi tema kasutus vaid suulise suhtluskeele tasemele.Ku inne tarvitedi paigapäälist kiilt koolin, kohtun, kerikun ja vallamajan, sõs 20. aastagasaal jäi timä tarvitus kõnnõkeele tasõmõlõ.
5Kirjasõnas pruukisid lõunaeesti keelt veel kuigipalju luuletajad ja kirjanikud, kuid ühtne kirjakeele traditsioon oli kadunud.Kiräpildin tarviti lõunaeesti kiilt kuvõrd viil luulõtaja ja kiräniku, a ütidse kiräkeele pruuk oll kaonu.
6Koos Eesti nn teise ärkamisajaga 1980-ndate aastate lõpus algas uus ärkamine ka võru keele jaoks.Üten Eesti nn tõõsõ heränemisaoga 1980-ndidõ lõpun naas vahtsõnõ heränemine ka võro keele jaos.
7Üksteisest peaaegu sõltumatult tekkisid erinevad algatused ja ettevõtmised:Ütstõõsõst peaaigu sõltumalda tekkü eri ettevõtmisõ:
8Ilmusid Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrukeelse näidend "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta  suvõl" (1987) ja Kauksi Ülle võrukeelne luulekogu "Kesk umma mäke" (1987);Ilmuva Madis Kõivu ja Aivo Lõhmuse võrokiilnõ näütemäng "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (1987) ja Kauksi Ülle võrokeeline luulõkogo "Kesk umma mäke" (1987);
9Kaido Kama ja Kalle Elleri algatatusel hakkas tööle Võrumaa Muinsuskaitseseltsi keeletoimkond; Kaido Kama ja Kalle Elleri iistvõtmisel naas tüüle Võromaa Muinsuskaitsõseldsi keeletoimkund;
10Võru Hariduskoondis kuulutas Arvi Leoski ja Evi Kasesalu eestvedamisel välja konkursid võrukeelsete õpilastööde ja võru keele õpiku saamiseks; Võro Hariduskuundis kuulut Arvi Leoski ja Evi Kasesalu iistvidämisel välla konkursi võrokeelitside koolilatsi kirätöie ja võro keele opiraamadu saamises;
11Tartu Ülikooli raamatukogu kohvikus hakkasid koos käima Tartu võrukeelsed ja -meelsed inimesed, neist kujunes hiljem Tartu Võru Vaimu Selts.Tarto Ülikooli raamadukogo kohvikun naksi kuun käümä Tarto võrokiilsõ ja -miilse inemise, näist sai ildampa Tarto Võro Vaimu Selts.
12Võru liikumise nö esimene laine kulmineerus Võru keele ja Kultuuri Fondi loomisega 1988. aasta sügisel.Võro liikumisõ edimedse lainõ tähtsämbit saavutuisi oll 1988 aastaga sügüse Võro keele ja Kultuuri Fondi luumine.
13Tallinnas asutati 1990. aastal Tallinna Võru Selts, kus hakkasid koos käima Tallinnasse ja selle ümbrusse elama asunud võrokesed, Kes peavad tähtsaks võru keelt ja kultuuri.Talnan luudi 1990. aastagal Talna Võro Selts, kon naksi kokko käümä Talna kanti elämä lännü võrokõsõ, kinkä jaoss om tähtsä võro kiil ja kultuur.
14Liikumise peamiseks eesmärgiks on võru keele ja kultuuri väärtustamine nii kohalikus elus kui ka eestimaises ja ülemaailmses kultuuripildis, võru keele väljatoomine "köögikeele" staatusest, tema prestiiži tõstmine ning kasutussfääri laiendamine.Liikumise päämidses tsihis om võro keele ja kultuuri väärtüstämine nii paigapäälsen elon ku eestimaidsõn ja üleilmsen kultuuripildin, võro keele vällätuumine nn "köögikeele" saisust, timä prestiiži nõstmine ja laembalt tarvitedäväs tegemine.
15Tänaseks võru keel jõudnud koolidesse, kaasaegsesse muusikasse, teatrilavale, ajakirjandusse.Täämbätses om võro kiil jõudnu kuulehe, popmuusikahe, tiatrile ja aokirändüste.
16Võru keeles on kaitstud diplomitöid ja teaduskraade, peetud maha konverentse ja seminare.Võro keelen om kaitstu diplomitöid ja tiidüskraatõ, peet konvõrentse ja semminääre.
17Enn Kasak ja Tõnu Tender on teinud ettepaneku nimetada võru liikumine brauni liikumiseks.Enn Kasak ja Tõnu Tender omma pandnu ette nimetä võro liikuminõ brauni liikumisõs.
18Seda ennekõike Liivimaa kindralkuberner George von Browne- i (1698-1791) auks, kelle eestvõtmisel loodi 18. sajandi lõpul Võru kreis.Tuud innekõkkõ Liivimaa kindralkubõrneer George von Browne- i (1698-1791) aus, Kinka iistvõtmisõl luudi 18. aastagasaa lõpun Võro kreis.
19Samal ajal sarnaneb võru liikumine teatud määral ka inglise taimesüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) poolt avastatud Browni liikumisega.Samal aol om võro liikumisel väiku sarnasus ka inglusõ taimõsüstemaatiku Robert Browni (1773-1858) avastet Browni liikumisõga.Vormi lõpp