Karula rahvuspark
Võru keeles

Otsi

Tere tulemast!
Hea külastaja, oled jõudnud Eesti kõige väiksema rahvuspargi - Karula rahvuspargi koduleheküljele.
Siit leiad huvitavat lugemist ja vaatamist paljude teemade kohta, kuid oma silm on siiski kuningas ja seepärast tasub kindlasti ka kohale tulla.

Tutvu rahvuspargiga
Kaardil klikkides näed vaatamisväärsuse lühitutvustust
Muistis
Ajalooline hoone
Loodusobjekt


Karula rahvuspargi kontor
Ähijärve küla, Antsla vald, 66420 Võrumaa
Tel/Fax 782 8350
karula@lk.ee

Tehtud tööd
Projektid
Uuringud

Galerii

Kaardid

Infoleht

Sisujuht

Kontaktid

Lingikogu

Loodus
Maastikuline liigestus
Karula kõrgustiku suhtelised ja absoluutsed kõrgused pole suured.
Absoluutsete kõrguste vahe on 70 m (68 kuni 138m), kusjuures suurem osa territooriumist asub 75 kuni 100 m kõrgusel üle merepinna.
Kõrgeim mägi kaitsealal on Rebäsemõisa Tornimägi (137,8 m).
Kuplistikest ja oosmõhnastikest väärivad eriti esile tõstmist Kaika kuplistik ja Ähijärvest lõunasse jääv ala.

Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud  põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega.
Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamütsid) või kuplite järsemal nõlval. Kuplitel paiknevat metsa  ümbritseb ringikujuliselt põllu- või heinamaa.
Laugemad, maaharimiseks sobivad kuplid on lagedad.
Nõlvadel on kujunenud kuni 1,5 meetri kõrgused künniterrassid.
Kuplitevahelistes nõgudes paiknevad enamasti soometsad või -heinamaad.

Pärandkultuurmaastik paikneb peamiselt rahvuspargi põhjapoolses osas Rebäsemõisast Jõeperäni ning Karkküla ümbruses.
Tinu-Peräkonnu ümbruse pärandkultuurmaastikud on küüditamise ja ala metsastumise tulemusel samahästi kui hävinenud. 

Pärandkultuurmaastikud hõlmavad praegu ligikaudu 30% rahvuspargi pindalast.

Karula loodusmaastiku moodustavad ulatuslikud metsa-alad koos järvede ja soodega.
Karulas on  Kagu-Eesti suurim metsamassiiv, mis ulatub kaugelt üle rahvuspargi piiride.
Tüüpiline loodusmaastik asub rahvuspargi lõunaosas ning Õdrejärve ja Kaugjärve ümbruses. 

Loodusmaastikega ala hõlmab umbes 70% rahvuspargi territooriumist. 

Peamised maastikke ohustavad tegurid on traditsioonilise maakasutuse vähenemine, ebaseaduslik maavarade kaevandamine, intensiivne maaparandus ning metsa- ja põllumajandus.

Nende ohtude vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine.

Veestik
Karula veed

Mandrijää taandumisel tekkis Karula kuplistiku alale hulgaliselt järvi; 40 neist jääb rahvuspargi alale.
Põhjapoolsed Karula järved kuuluvad Kõrg-Eesti rohketoiteliste järvede valdkonda.
Kuplites sisalduvas moreenis on karbonaatseid kivimeid, mistõttu vee mineraalsus on suurem ja see koos vee neutraalse või kergelt aluselise reaktsiooniga loob eeldused liigirikkale elustikule.
Lõunapoolsed Hargla nõo piirkonda jäävad järved kuuluvad Kagu-Eesti vähe- ja huumustoiteliste järvede valdkonda.
Karula järvede ühisjooneks võib pidada enamiku järvede väikest sügavust, mis loob eeldused taimerohkuseks ja kinnikasvamiseks.
Karula rahvuspargi suurim järv on Ähijärv (176 ha) ja sügavaim Savijärv (18 m).

Suurimateks ohtudeks järvedele on nenede liigne külastamine, vee reostumine, veetaseme muutmine, röövpüük ja ehitiste rajamine järvede kallastele.
Ohtude vältimiseks tuleb suunata külastatavust, likvideerida reostusallikad, valikuliselt reguleerida kopra arvukust, jälgida ehituspiirangute täitmist ja pidevalt kontrollida järvede seisundit.

Vooluveekogud on Karula rahvuspargis väikesed, sest rahvuspark asub Eesti ühel olulisemal veelahkmealal.
Väikese pindalaga põhjapoolne osa Haabsaare oja valglast kuulub Võrtsjärve (Peipsi) vesikonda.
Võrtsjärve jõuab Haabsaare oja vesi Ärnu jõe ja sealt edasi Väikese Emajõe kaudu.
Ülejäänud rahvuspargi territoorium jääb Liivi lahe vesikonda.
Liivi lahega on rahvuspargist lähtuvatel jõgedel-ojadel ühendus Koiva jõe kaudu.
Koivasse suubuvad otse rahvuspargi läänepoolmikult algav Laanemetsa oja ja idapoolmikult (Sibula järvest) lähtuv Mustjõgi.
Lõunaosast algavad Hargla ja Ahelo jõed suubuvad Mustjõkke.
Silla (Labassaare) oja ja Arujõgi suubuvad omakorda Hargla ojja ja Ubajärvest alguse saav Ubajärve oja Ahelo jõkke.

Peamine oht vooluveekogude seisundile on reostumine ja selle ärahoidmiseks tuleb vältida puhastamata kanalisatsioonivee juhtimist vooluveekogudesse.

Metsad

Metsad katavad üle 70% kaitseala kogupindalast.
Karula rahvuspargi metsades on eristatavad kolm piirkonda: 

1. Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond.
See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste  erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest.
2. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv Rebäsemõisa–Mähkli–Kaika–Jõeperä piirkond, milles  on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad.
Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel.
Metsad kasvavad peamiselt väikeste saartena kuplitel või nende nõlvadel ning on liigendatud põldudest ja niitudest. 
3. Lõunapoolne  metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal.
See piirkond hõlmab peaaegu poole kogu rahvuspargi territooriumist, seal paiknevad kaitseala ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest.
Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel.
Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad.

Lubjarikkal moreenil kasvavad Karulale omased sürjametsad.
Sürjametsad kasvavad enamasti pärandkultuurmaastike kuplitel, kus muld on karbonaadirikas ja läbikuivav (Liinamägi, Kirsimägi, Ala-Tino, Haukamäe, Ähijärve loodekallas jt.).

Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel.
Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel.
Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad  salumetsa kooslused taastuma.
Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses (Tornimägi, Hallimäe lõunanõlv, Liinamägi, Haukamägi jt.).

Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel.
Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud.
Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad  esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel (Sikksaare, Külmalätte-Kolga-Tammemäe vaheline ala, Plaagi-Kogrejärve vahemik jt.).
Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes lohkudes väikeste puistutena Liivalumbi ja Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndites.

Metsade kaitserežiim rahvuspargi erinevates vööndites

Kogu Karula rahvuspark on jagatud vöönditeks ning igal vööndil on  kindel funktsioon.
Loodusreservaadis toimub metsade looduslik arenemine ning välistatakse igasugune inimese sekkumine metsa arenguprotsessi.
Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärgiks on säilitada või taastada seal kujunenud looduslikke ja poollooduslikke kooslusi.
Vastavalt koosluste kaitse eesmärgile võib eristada  looduslikule arengule jäetud vööndeid ja hooldatavaid vööndeid, kus lähtuvalt kaitse-eesmärgist on lubatud puu- ja põõsarinnet harvendada.
Karula rahvuspargi sihtkaitsevööndi metsi iseloomustavad puude kõrge vanus, loodusmetsadele omane mitmekesisus, sealhulgas haruldaste ja kaitstavate liikide elupaikade või kasvukohtade ning haruldaste metsakoosluste esinemine.
Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ja pärandkultuurmaastikuna säilitatav osa.
Piiranguvööndi metsad on maastikupildile omane element, millel on majanduslik väärtus ning mis tasakaalustavad võimalikku majandustegevusest lähtuvat kahjulikku mõju loodusmetsadele.

Peamised metsi ohustavad tegurid on: reguleerimata raie, sobimatud metsa väljaveo viisid ja ajad, metsapõlengud, kuivendamine ja üleujutused.
Ohutegurite vältimiseks tuleb tagada metsa majandamine looduskaitseliselt sobival viisil, osta erametsi riigi omandisse, kaardistada ja tähistada veevõtukohad metsatulekahjude kustutamiseks, koolitada ja teavitada metsaomanikke, kontrollida maaparanduslike tööde sobivust ja valikuliselt reguleerida kopra arvukust.
Metsade kaitseks tuleb tagada sobiv kaitserežiim vastavalt metsatüübi harukordsusele ja ohustatusele.

Sood ja rabad

Karula rahvuspargi pindalast moodustavad sood 6%.
Suuremad sood on Äestamise, Arukülä ja Pautsjärve soo. 

Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust.
Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades.
Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel.
Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine.
Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid.
Enamasti on järveline ja maismaaline soostumine toimunud paralleelselt: järve soostumisel tekkinud soo on laienenud ka mineraalmaale.

Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood.
Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel.
Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo.
Suuremad rabad on Äestamise soo, Sikksaare soo, Saarjärve raba, Küünimõtsa soo, Tiganiku soo jt.
Karula maastike kõige eripärasemad ning ainulaadsemad on kuplistikes paiknevad järvetekkelised väikesood.

Märgalade säilimist ohustavad veetaseme muutused, suunamata külastatavus, sobimatu raie ja traditsiooniliselt hooldatud märgalade võsastumine.
Kaitsetegevus peab tagama sobiva veetaseme säilimise kontrollides maaparandustöid ja reguleerides kopra arvukust. 

Looduslikud järvikud ehk lontsikud

Lontsikud on Karulale tüüpilised väikeveekogud.
Lontsik on taimestikust läbi kasvanud, umbes  meetrisügavuse püsiva vee ja omanäolise elustikuga väike veekogu.
Lontsikud asuvad liigestatud reljeefil vettpidava põhjaga sulglohkudes.
Aja jooksul saavad neist tõenäoliselt pisisood.
Lontsikud on olulised kahepaiksete elu- ja kudemispaikad.

Lontsikute säilimist ohustavad sobimatud süvendustegevused ja kuivendamine.

Niidud

Karula rahvuspargis on levinud Lõuna-Eestile tüüpilised paluniidud, kuivad ja niisked pärisaruniidud (Köstrejärve, Rebasemõisa-Madsa, Lajassaare, Kaika-Sibula jt.), sh. sürjaniidud, liigivaesed soostunud niidud ja sooniidud (Kaika-Jõeperä, Sibula, Mähkli-Viitka jt.).
Niitude levik seostub reljeefi ja mullastikuga.
Kõrgendike lagedel ja nõlva ülaosas on  sageli paluniidud, mille levikut on soodustanud ka muldade erodeerumine.
Paluniitu ja kuiva maaniitu nimetatakse Karulas harilikult söödüks.
Küngaste nõlvadel levivad kuivad  pärisaruniidud ja jalamil niisked pärisaruniidud.
Lohkudes ja orgudes esinevad sõltuvalt mullastikust ja veerežiimist niisked pärisaruniidud, soostunud või  sooniidud.
Sooniidud on tavalised ka järvede kallastel.

Poollooduslikke niidukooslusi on rohumaade hulgas võrdlemisi vähe, sest põldheinakasvatus muutus  Lõuna-Eestis  üldlevinuks juba üle 100 aasta tagasi.
Endistele niitudele  on  rajatud metsakultuure, osa neist on võsastunud, osa kasutatakse endiselt heina- või karjamaana.
Suhteliselt rohkem on säilinud niiskeid pärisaruniite, sooniite ja soostunud niite, kuid endised ulatuslikud sooheinamaad (Apja soos, Pehmejärve ümbruses, Haanja soos jm.) on muutunud madalsoometsadeks. 

Fragmentidena leidub  ka  nõmmeniite.
Ähijärve idakaldal on taastatud puisniit.
Mustajõe luhal Jõepera piiranguvööndis on ainus rahvuspargis asuv lamminiit.

Niite ohustavad maahoolduse puudumise tagajärjel tekkiv võsastumine ja taimkatte liigilised muutused, väetamine, üleskündmine, veerežiimi muutused ja vähene looduskaitseline teadlikkus kohalike elanike hulgas.
Niitude säilimiseks on vaja tagada tähtsamate niitude hooldamine ning kohalike elanike koolitamine.

Taimed

Karula rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime.
Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38.
Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu.

Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393.
Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi sõrmkäpp, austria sõnajalg, harilik käoraamat, soohiilakas, tui-tähtpea ja väike vesikupp.
Eestis väga haruldase liigi – harulise võtmeheina üks kolmest Eestis teadaolevast kasvukohast on Karulas.

Haruldasi taimi ohustavad peamiselt liialt intensiivne tallamine, valgustingimuste muutumine ja kontrollimatu noppimine. 

Karula rahvuspargist on leitud 140 samblaliiki, Eesti Punase Raamatu liike on registreeritud 8: Helleri ebatähtlehik, lõhnav maakarikas, pisitiivik, läikiv kurdsirbik, kolmis-tahuksammal, sulgjas õhik, soosammal ja Ruthe põikkupar.
Inimpelglikke samblaliike on leitud 26.

Samblaid ohustavad peamiselt õhureostus, liigne tallamine, metsapõlengud ning kõdupuidu vähesus metsas.

Seened

Hoolimata vähesest uuritusest on Karulast leitud mitmeid huvitavaid ja haruldasi seeni: hall kärbseseen, pajuriisikas, lepa-kärbseseen, piparriisikas, kuldriisikas, lõhnav pilvik, hall toruseen, soo-punalehik, mitu liiki eba-vesinutteja võlvnutt.
Mitmed tindikuliigid ja josserandi harisirmik on osutunud Eestis esmaleidudeks.

Seente elutingimusi ohustavad metsade puhastamine surnud puudest ja maapinna kahjustamine metsa väljaveol.

Loomastik

Putukad

Rahvuspargis elavate putukate uuringute andmed on praegu kasinad.

Seni on leitud 13 liiki kimalasi, millede seas on suhteliselt palju II kaitsekategooria alust liiki Schrencki kimalast.

On teada 9 liigi kuklase esinemine, neist 4 – palukuklane, arukuklane, karukuklane ja liivakuklane  – on kaitsealused ja Eesti Punase Raamatu liigid. 

Rahvuspargis on tugev palukuklaste kolooniakompleks, mis on tähelepanuväärne eelkõige oma suure elujõulisuse ja eriliselt mahuka maa-aluse osa poolest.

Putukate elutingimused on otseselt seotud mitmekesiste elupaikade säilimisega.
Kuklasi ohustab ka pesakuhilate kahjustamine.
 
Limused ja kaanid

Karula veekogudes elab 11 liiki karpe, nendest õhuke järvekarp on Eesti Punase Raamatu liik.
Kõige laiema levikuga on suur-järvekarp, keda esineb enamikus kalarikastes järvedes.
Teiseks arvukamaks ja levinumaks liigiks on piklik jõekarp, keda esineb rahuliku vooluga jõelõikudel ja liivase põhjaga järvedes.
Kiiljat jõekarpi leidub Ähijärves, Mikile järves ja Köstrejärves. 

Teod on esindatud 17 liigiga, neist lombi-keeristigu, keeris-lametigu ja manteltigu on Eesti Punase Raamatu liigid.
Mageveetigude arvukus on kõrgem taimestikurikastes järvedes ja peaaegu kõikidest veekogudest võib leida järve-ematigu, mudakukke ja sarvtigu.
Tigude fauna on liigirikkaim taimestikku täiskasvavas Köstrejärves.

Kaane on Karulas teada kahte liiki.
Neist apteegikaan on II kaitsekategooria liik.
Köstrejärvest on leitud pisikaani.

Limused on tundlikud veekogude seisundi halvenemise suhtes.
Vee-elustikku mõjutab ka koordineerimatu kalade sisseviimine veekogudesse.
Apteegikaani säilimist võib ohustada püüdmine meditsiinilisel eesmärgil.
 
Kalad ja jõevähk

Karula kalastikus domineerivad Eesti siseveekogudele omased liigid.
Kokku on siit leitud 21 liiki kalu.
Levinumateks on ahven, särg, haug, koger, linask, vähem levinud on kiisk, latikas, viidikas, koha, roosärg, hõbekoger, trulling ja angerjas.
Kalastiku kujunemisel on määravateks Väikese Emajõe kalastik ja Koiva jõgikonda kuuluva Mustjõe kalastik. 

Karula veekogudes elab kolm Euroopa Liidu loodusdirektiivi kalaliiki: need on hink, võldas ja vingerjas.
Nende kalaliikide kaitsemine ei ole oluline mitte üksnes Eestile vaid kogu Euroopale. 

Mitmetest veekogudest võib leida ka jõevähki, kuid võrreldes varasemaga on jõevähk alles jäänud vaid vähestesse järvedesse.
Varem on vähk elanud Papijärves, Rebäsejärves, Suures Pehmejärves, Kallete ja Savijärves, Viitkä- ja Linnajärves, Saarjärvedes ning peaaegu kõigis püsiva vooluga ojakestes ja kraavides.

Kalastiku seisundit halvendab ja jõevähi arvukust vähendab kalapüügieeskirjade rikkumine, valed püügikoormused ja -ajad, haiguspuhangud ja veekogude reostumine. 
 
Kahepaiksed ja roomajad

Kahepaikseid on leitud rahvuspargist 7 liiki, siin eriti laialt levinud mudakonn on Eesti Punase Raamatu kaitsealune liik ja tema kaitsemine on oluline ka Euroopa tasandil. 

Roomajaid on teada kolme liiki: rästik, vaskuss ja arusisalik,  arvukaim neist on viimane.
Lisaks nendele on kohatud ka nastikut.

Kahepaikseid ja roomajaid ohustavad peamiselt inimeste teadmatus ning sihilik hävitamine, kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal.
 
Linnud

Karula rahvuspargis on registreeritud 157 linnuliiki.
Aastatel 1991–2000 on siin haruldastest kaitsealustest liikidest registreeritud kindla pesitsejana kalakotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg.
Võimalik pesitseja on kaljukotkas. 

Kalakotka asurkond on Karulas üks elujõulisemaid Eestis: 5–7 paari, neist 5 paari (10% Eesti kalakotkastest) pesitseb rahvuspargi territooriumil.
Kalakotka ja must-toonekure asurkonda ohustab pesitsusaegne häirimine, toidubaasi vähenemine ja  metsa raiumine pesitsuspiirkonnas.

Väike-konnakotkaste arvukus rahvuspargis on vahemikus 2-4 paari.
Konnakotkaste arvukuse tõusuks on vajalik hooldatavate rohumaade ja sobivate pesapaikade olemasolu.

Must-toonekure arvukus piirkonnas  on stabiilselt 4–5 paari, neist 2–4 pesitseb Karula rahvuspargi territooriumil.

Rukkiräägu asurkond on Karulas Eesti keskmisega võrreldes arvukas.
Rukkirääk on rahvuspargi niitude parim indikaator-linnuliik.
Niitude võsastumine ja sööti jäämine ohustab siinset rukkiräägu populatsiooni.

Oluliselt vähenenud metsamajanduslik häirimine on soodustanud mitmete metsalindude (kolmvarvas-rähni, valgeselg-kirjurähni, õõnetuvi, metsise jt.) arvukuse tõusu.

Rahvuspargis vajab tähelepanu sookurg, keda pesitseb siin 7–12 paari.
Sookurge ohustab eelkõige pesitsusaegne häirimine.

Olulised lindude arvukuse reguleerijad on väikeimetajad (rebane, metsnugis, kährikkoer ja mink), kellede arvukus peab olema pideva kontrolli all.
Paljude lindude jaoks on oluline puutumatute metsade ja hooldatavate pärandkultuurmaastike säilimine.
 
Imetajad

Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid.
Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane.
Poolveelistest imetajatest on  Eesti Punase Raamatu liik saarmas. 

Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves.
Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav.
Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri.
Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja  paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. 

Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on rahvuspargis esindatud saarmas ja tiigilendlane.

Imetajate tõhus kaitse eeldab pidevat andmete kogumist ja arvukuse jälgimist ning ulukite arvukuse reguleerimise nõuetest kinnipidamist.
Saarma asurkonnale võib hukutavalt mõjuda liialt intensiivne võrgupüük.

Inimesed ja kultuur

Samamoodi nagu Karula loodus on väga mitmekesine, on kirju ka selle Eestimaa osakese minevik.
Sajandite vältel on vana kihelkonda mitmel viisil jaotatud, võimud vahetunud, inimeste kombed muutunud, rahvastik sõdades vähenenud ja rahu ajal jälle kasvanud.

Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna piirides, hõlmates kihelkonna idaosa.
Ajaloo vältel toimunud administratiivsete piiride muutustest hoolimata on  kihelkond püsinud tervikuna - inimesi seovad võru keel, vanadest aegadest pärit igapäevaelu kombed ja harjumused, läbi sajandite püsinud sugulussidemed ning kõrgustiku loodusest tulenev elustiil.

Säilinud on sajandivanused taluhooned ja põllupaigad, suust-suhu liiguvad iidsed rahvajutud, teatakse muinasaegsete kivikalmete asukohti, räägitakse  metsavendadest ning hoitakse  korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel.

Karula inimene paikne ja traditsioone austav.
Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse.
Õppimist tahab keelgi.
Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega.

Kui tahad Karulast täpsemalt teada, vali teema ja loe lähemalt.

elanikkond

Ajalooline asustus

Ajaloopärand

Ehituspärand

Elulaad

Traditsiooniline elulaad

Kultuurielu

Rahvapärimus

Võru keel

Külastajale

Karula rahvuspargi külastajal on võimalik tegeleda mitmesuguste tegevustega:
jalutada õppe- ja matkaradadel 
külastada Ähijärve looduskeskust   
telkida tasuta laagriplatsidel 
korraldada looduslaagreid Suuremäe laagriplatsil (ürituste korraldamine tasuline) 
jne

Mille iganes kasuks Sa ka ei otsusta, järgi alati häid käitumistavasid ja kui märkad, et keegi teine neid eirab, anna sellest teada järelvalve telefonil.

Info toidupoodide ja toitlustamise kohta

Kooskõlasta rahvaüritus

Matkamuljeid Karulast (Marko Mänd)

Matkamuljeid Karulast (sept.2007 Taimo Jõõts)

Õpperajad

Karula rahvuspargis on olemas 4 infopostide ja viitadega tähistatud õpperada.
Radade kohta on olemas nii eesti- kui inglisekeelsed voldikud, mida saab hankida Karula looduskeskusest. 

Ähijärve looduskeskuse lähedal asub  laste loodusrada/mänguväljak eelkooliealistele ning algkooli lastele.
Rajal on liumägi, vaatetorn (pildil), kiiged, liivakast,  köiskarussell.
Rajal on loodust vahendavad infotahvlid, avastamisrõõmu pakuvad eksponeeritud linnupesad ning loomade käpajäljed.

Enne raja läbimist küsi looduskeskusest õppelehed, mis on välja töötatud just selle raja jaoks.

Rahvuspargis on rajatud 2 jalgrattamatkarada (38 km ning 13 km) ja  jalgsimatkarada (36 km).
Talvel on avatud 5 km pikkune suusamatkarada.
Matkaradade kohta on saadaval eesti- ja inglisekeelsed voldikud Karula looduskeskuses.
Õppe- ja matkarajad on vabad kõigile külastajatele. 

Peräjärve metsarada  tutvustab peaasjalikult metsakooslusi. 
Raja pikkus: 4 km
Optimaalne läbimise kestvus:  2 tundi
Ligipääs: Õpperada paikneb rahvuspargi kaguosas, Karula looduskeskusest umbes 6 km Saru poole.
Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett ning pingid.
Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi. 

Rebäse maastikurada tutvustab Karulale iseloomulikke pärandkultuurmaastikke, möödudes järvedest ja endistest talukohtadest.
Rada saab alguse Rebäsemõisa külas asuva vaatetorni lähedalt. 
Raja pikkus: 3 km
Optimaalne läbimise kestvus:  3-4 tundi
Ligipääs: Ringikujulise õpperaja algus- ja lõpp-punkt asub rahvuspargi loodeosas, Rebäsemõisa külas, mis jab Karula looduskeskusest umbes 12 km Lüllemäe poole.  

Ähijärve teerada on ajaloo- ja kultuurilooline rada, mis läbib kahte laagriplatsi ja mitut supluskohta. 
Raja pikkus: 3,5 km 
Optimaalne läbimise kestvus:  2 tundi 
Ligipääs: Õpperada saab alguse Karula looduskeskuse juurest.
Raja alguspunktis asuvad parkimisplats, infotahvel, tualett, ujumiskoht, tantsuplats, kiik ning laste mänguväljak/loodusrada.
Ringina kulgev rada toob matkalise alguspunkti tagasi. 

Turismitalud

Köödre talu asub Kaika külas Küüdre järve ääres.
Telefon: 785 2427,  5382 8435 (Aime ja Mati Valdek).

Küüdre turismitalu pakub sulle privaatsust, rahu ja vaikust.
Külastajatele on juuli- ja augustikuus kasutamiseks viis tuba maja teisel korrusel. 

Järvenukka talu asub Ähijärve põhjakaldal.
Telefon: 523 2066, 507 6293
(Tea ja Harri Nuka) 

Karula looduskeskus asub Ähijärve idakaldal.
Saab läbi viia koolitusi ja seminare (olemas seminariruum), majutusvõimalus 29 inimesele.
Täpsem info ja broneerimine telefonil 5251552, 782 8350
e-kiri: karula@lk.ee

Nakatu turismitalu asub Karula rahvuspargi lähistel Valgamaal.
Majutus 30-le inimesele.
Võimalus pidada seminare ja koosviibimisi kuni 70-le inimesele. 
Toitlustamine (sh. pulma- ja peolauad) ettetellimisel.  
Telefon: 767 0300, 513 4024  
e-kiri: info@nakatu.ee
www.nakatu.ee

Karula-Lüllemäe Tervise- ja Spordikeskus asub Karula ravuspargi lähistel Lüllemäel.
Lisaks majutusele on võimalik laenutada spordivarustust.
Telefon: 5345 6006
e-kiri: kaidi.mandla@mail.ee
www.karulatsk.ee

Käitumisjuhised

Eesti loodus asetab meile kõigile ja tulevastele põlvedele kohustuse hoida keskkonda puhtana.
Looduse koormustaluvus ei ole suur, seega tuleb teda kaitsta, hoida ja võimalikult säästlikult majandada.

Hea Karulas viibija, oled alati teretulnud, kui jälgid järgmisi looduses viibimise põhimõtteid 

Karula rahvuspargi külastuskeskus

Karula looduskeskus on avatud: E-N kell 8-17 ja R kell 8-15
Sissepääs kõigile vaba, rühmakülastused ja ekskursioonitellimused palume ette tellida Karula rahvuspargi  telefonil 782 8350 või e-posti teel  karula@lk.ee 

Looduskeskuse külastajal on võimalik: 

saada asjatundlikku infot Karula rahvuspargi matkaradade, laagriplatside, vaatamisväärsuste jmt kohta; 
küsida infot lähimate toitlustus- ja majutusasutuste kohta; 
osta rahvusparki tutvustavaid infomaterjale; 
vaadata Karula rahvusparki tutvustavat multimeedia- ja slaidiprogrammi, tutvuda püsi- ja hooajaliste näitustega; 
külastada avalikku internetipunkti.
Külastuskeskuse lähedal:
aida veeres asub infotahvel külastuskeskuse ümbruse info ning kaartiga; 
Suuremäe otsas asub laste loodusrada/mänguväljak; 
järve veeres algab Ähijärve teerada; 
saab vaadata õueekspositsiooni;  
saab telkida, teha lõket ja kiikuda külakiigel, ujuda.

Vaatamisväärsused

Karula rahvuspargi põhiväärtus ja ilmestaja on tema ainulaadne, äärmiselt vahelduv ja kaunis pinnamood.
Rohkearvulised kuplid, seljakud, mõhnad, oosmõhnad ja künnised vahelduvad orgude ja nõgudega, kus paiknevad sood ja järved. 

Üksikobjektidest on tähelepanuväärsemad Köstrijärve suur sanglepp ja Ala-Mändiku tarupedajad; Kaika kool, kirik ja kalmistu; Karula kirik, kirikuvaremed, pastoraat ja kalmistu; Karkküla muinasasula koht; Karkküla kivikalme; Mähkli muinaseluase ja muinaskalme; Rebäse linnamägi ja asulakoht; Karkküla talu rehi; Karula mõisa Rebase karjamõisa rehi koos peksukiviga; Köstrijärve leeri-ja koolimaja. 

Loodusharidus

Õues õppimine on vahva! Koolitunnis õpitu kinnistamiseks ja/või täiesti uue teadmise omandamiseks on Karula rahvuspark just sobiv paik.
Siin on olemas särtsakad juhendajad ja Interreg IIIA programmi raames välja töötatud 5 erinevat õuesõppe tundi: järv elukeskkonnana, koduloomad, ühiselulised putukad, pinnavormide tekkelugu, pärandmaastikud.

Programmi väljatöötamist  rahastasid Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja Taru Ülikool Interreg IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programmi raames. 

Raamatukogu

Tehtud tööd

Siit leiad info Karula rahvuspargis läbi viidud uuringute ning projektide kohta.
Kogu regioonis läbi viidud uuringute ja projektide kohta loe Keskkonnaameti  Põlva-Valga-Võru regiooni (endine Riiklik Looduskaitsekeskus), kodulehelt.

Seadusandlus