Täna pärastlõuna peeti Põlvas Uma Pido loengupäeva, kuhu kogunes rahvas nii Vana Võrumaa Põlva ja Võru maakondadest.
Loengu juhatas sisse Aapo Ilvese poolt tulevasele Uma Pidole pühendatud laul “Puu kasussõ korgõs”.
Loengupäeva juhatas välja rahvalaul Urmas Kalla eestvõtmisel.

Marju Kõivupuu rääkis, kuidas Uma Pido ka edaspidi võrokestele korda läheks.
Selle jaoks on tähtis meeles pidada, et peol on vägev sõnum; et pidu ei tähenda ainult kontserti; et pidu peab olema osalejate mitte korraldajate nägu ja et kõige tähtsam on jälgida, et lapsed saaksid peol olla osalised.
Koos arutati ka, kuidas kihelkondade vaim peol rohkem näha oleks ja lõpetati Marju võrdlusega Vana Võrumaa kultuurist kui põlisest puust – kui see maha võtta, jääks elu vaesemaks.
Kalle Eller rääkis, kuidas põlist metsa ja põlist usku ära tunda ja kuidas need omavahel kokku käivad.
Tuli välja, et põline mets ei ole see, kus suured puud on metsa alla risti-rästi maha sadanud, juured püsti.
Põlise metsa tunnuseks võivad olla hoopis näiteks metsas kasvavad kõrged ja sirged pärnad, aga ka palju metsaande.
Meie rahvas ei taha veel uskuda õhtumaa tõde, et inimesel üksinda on hing.
Inimesed käivad ka tänapäeval puudele kaebamas, kui elus midagi halvasti on.
See on meie rahva usk või meeleseisund, maameele olemine.
Põlist metsa tasub hoida, sest et kui seda jääb vähemaks, jääb ka maameelt vähemaks.
Neljas Uma Pido tuleb natuke vähem kui aasta pärast 28. mail 2016 Põlvas Intsikurmus.
Pidu räägib metsast ja väelistest puudest.
Peoteemalisi loengupäevi on plaanis ka edaspidi pidada.
Pildi autor on Ülle Harju.