Variku värde'

Variku värde' om valla
astu' sisse, tast lätt tii

tõistõ varikuhe, pallo
ja võsudsõ hainamaa pääle
Astu' sisse, tast lätt tii
tõistõ ilma, koh tegijä'
omma' orava', tsirgu' ja kusikuklasõ'
Ja üts kahr, väiku, a ümärik kahr
Tan mõtsan om hulga essütäjit
õnnõs olõ-i nää väega
suurõ' ja vägevä'
arvada essütäjä puja'
(kuts'ka?vai vasigu'?)
Edimält olli näidega hädän
naksi minemä ja es tiiä' ilmangi
kohe vällä jõvva
õnnõs tull' jõgi egä kõrd vasta
Täämbädses omma' mul kimmä'
märgi' ja kotussõ' selge'
a piaaigu egä kõrd vii essütäjä mu
sinnäsamma, tuu pedäjä mano
Tuu pedäjä all om
lehmä pääluu
päält rohilidses, samblõkarva tõmmanu
tuu arvada om kaitsõvärv
et vainlanõ es tiidnü rünnädä
Tulõ' kae'
variku värde om valla


# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 
# 


Maru murtu 

Maru murtu puu'
kats küngäga kõivu
kats kuusõkõist suurt

Kopra kooritu kõiv
ütest ma asjast joht arvo ei saa
mille tä pedäjät jürä

Jälleki kõnni seod tiid
rata midä ütsindä ma
tunnõ ja tiiä ja näe

Omma' naa' palvusõ'
vai om taa mäng?

Maru murtu puu'
kats küngäga kõivu
kats kuusõkõist suurt

tripstrapstrulli risti muudu
sadanu ütstõõsõ pääle

#


Õigus 
„Ei tiiä, ku nii edesi lätt
sis pea paistus moro päält Kanepi,"
ütel naabrikülä miis ku nägi
et jälleki om jupp mõtsa
timä kodo ja Kanepi liina vaihelt
kaonu. Ja täl või õigus olla'

Sõidi Talnalõ. Bussi aknõst
oll nätä', kuis tii veeren pea
egäl puul maaharaot
puukõsõ videli. Ei tiiä, mõtli
ku nii edesi lätt, sis pea
paistus mu moro päält
Talliin. Ja mul või õigus olla'

Langi pääl 
Kuvvõkümne aastaga peräst
tulõ ma siiä' tagasi
sis om tah jälkina mõts